320x50 ülemine bänner

Collapse

Teadaanne

Collapse
No announcement yet.

Päevapoliitika

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Kustuta kõik
new posts

    Algselt postitas Punkt Vaata postitust
    Kui inimene maksab makse, siis ta peaks tundma, et ta saab selle eest midagi ka vastu. Näiteks korras avaliku ruumi, hea ligipääsetavuse avalikele teenustele jne. Vähemasti tunde, et tema “maksuraha” läheb õigesse kohta ja õige asja hüvanguks. Sotsiaalmaks on näiteks üks ääretult tore maks. Ise ei ole ma vähemalt viimase seitsme aasta jooksul kordagi tasuta arstiabi vajanud ega saanud. Kui tutvusringkondades sellega seotud teemasid jutuks tuleb, siis üldjuhul stiilis, et “arsti järjekord on 5 kuud” või “pidin lapsega EMOs 6 tundi järjekorras ootama”. Ja kõik need inimesed on korralikud sotsiaalmaksu maksjad. Või siis loeme lehtedest, et see ja see ravim ei ole Haigekassa soodustustega ravimite nimekirjas, aga kui hästi läheb, siis võibolla ülejärgmisel aastal lisame selle – seni leidke ise rahastus ja loodame parimat. Ja seal kõrval on kindlasti suurelt ka artiklid sellest, kuidas Haigekassa juhatuse liikmed said 50% suuruse palgatõusu või kuidas Haigekassa uue brändingu ja pastakate peale raisatakse sadu tuhandeid eurosid.

    Ütlen veelkord, et mul ei ole probleemi maksta rohkem makse, kuid see peab minema õigesse kohta – tõelistele abivajajatele, paljulastelistele peredele, pensionäridele, haigetele ja puuetega inimestele jne. Praegu ma seda ei tunneta ning seetõttu üritan ka muude kanalite kaudu ühiskonda panustada (näiteks vähiravifondile annetusi tehes).
    Tihti sa üldse kuuled positiivseid uudiseid? Et see kuu raviti x arv inimesi terveks. Ma muidu saan sellega nõustuda, et inimene peab tundma, et ta saab raha eest väärtust, aga kuidas sa seda tunned kõigis tekitad? See on võimatu. Kindlasti ei ole teenus täiuslik ega saagi olla kahjuks. Süsteem on selleks liiga kohmakas. Aga jah, parendamis ruumi on palju. Iseasi, kas tänane reformierakond seda teeb. Ollakse võimul olnud juba tükk aega, aga näiteks ravijärjekordade probleem ei tõusnud nüüd viimase kahe aastaga. Sama on see muukeelsete koolide reform. Järsku teatakse kõiki lahendusi. Kuidas see tsitaat oligi, et kõige suuremad valed räägitakse enne valimisi, pärast jahti ja sõja ajal.

    Algselt postitas LaRaBla Vaata postitust
    Vabandust, aga ei saa su juttu 'eliitkoolide' teemal tõsiselt võtta, kui sa juba ise ausalt tunnistad, et sul puudub nendega igasugune kogemus.
    Vabandus vastvõetud. Tunnistan, üks küsimärk jäi puudu, aga üldjuhul ma ei esitanud fakte, vaid küsimusi. Seega ...
    Lootus sureb viimasena, ütles usk ja tappis armastuse.

    My spell checking is second to nine!

    Kommentaar


      Nüüd kui valimised läbi on ka sisuline arutelu kohal :P
      Eesti haridussüsteem (sarnaselt sotsiaalkaitsega) on ikkagi vägagi su postiindeksiga seotud. Jah, inimesed ja nende mentaalne võimekus on vägagi erinevad. Päris nii ei ole, et igaühest võib saada mingi strateeg, programmeerija, insener või õpetaja. Samas võimendab meie koolide ebaühtlane haridustase (ja seda juba alates lasteaedadest) väga suurel määral. Ehk siis kui näiteks Põlva perekonda sünnib keskmise võimekusega laps, siis tema eduprotsent Eestis õnnelikku ja edukat elu elada on väiksem kui sama võimekusega laps kuskil Tallinna või ümbruse rikkamas peres.
      Siin ma leian, et riigi poolt peaks olema esmane ülesanne seda keskmist taset ühtlustada, et anda lapsele vähemalt sarnane stardipositsioon. Hariduse tase on otseselt seotud õpetajate (ka lasteaias) tasemega. Õpetajate tasemega on Eestis väga suured probleemid, mis aja jooksul aina kasvavad. Esiteks on meie keskmine õpetajate vanus väga kõrge, suur hulk õpetajaid on pensionil või sinna ikka kohe jõudmas, asendajaid pole kuskilt leida. Mu enda ema saab see aasta 75 ja endiselt meelitatakse teda veel kooli lisatunde andma, sest lihtsalt ei ole kedagi asemele võtta. Noori ei tule peale, sest õpetaja ametikoht ei ole ühiskonnas hinnas ja palgatase ei motiveeri. See tähendab, et tõeliselt potentsiaalselt andekad noored ei lähegi enam õpetajaks õppima.
      See omakorda annab oma löögi jälle eelkõige maapiirkondadele, sest need vähesed hea õpetajad, kes ülikoolidest tulevad, napsavad rikkamad eliitkoolid endale, mis tõstab veelgi ebavõrdsust.
      Hariduse tase on otseselt seotud riigi edukusega, sest riigi muudavad edukaks ikkagi seal elavad inimesed ja seda võrreldes teiste riikidega, inimesed, kes peavad looma uut väärtust ja tooma riiki uut rikkust. Seda ei juhtu, kui suur osa meis olevat potentsiaalist läheb kuskil halva kvaliteediga koolis kaduma.

      Kommentaar


        Algselt postitas telekavaataja Vaata postitust
        2009 lõpetasin Reaalkooli. Lennus oli tõesti väga jõukaid lapsi, enamik oli keskmine mass, oli ka vaesemaid. Ise olin Lasnamäe agulist välja tulnud venelane, kes enne õppis Lasnamäe sitases põhikoolis, kuhu pidin sõitma ikkagi kahe bussiga, kuna see oli omal ajal ainuke eestikeelne kool, mis mu vastu võttis.

        Reaalkooli sain seitsmendas puhtalt selle pealt, kes ma olen. Vanemad ei pidanud midagi annetama ja kui mul oleks rahaga 0, siis oleks ka saanud.

        Gümnaasiumis tuli rohkem juurde lapsi, kes polnud Tallinnast ega linnadest.

        See, kas keegi jõukamatest peredest annetusi on teinud, jääb mulle teadmata. Aga keegi neist lastest ei olnud rumal.

        Üldkokkuvõttes ma olen sadu, kui mitte tuhandeid arvamusi lugenud/kuulnud eliitkoolidest ja kõik nad on üleolevad ja valed.
        Annetused olid mingi aeg tagasi üldjoontes soovituslikud, aga vabatahtlikud. Ise lõpetasin Inglise Kolledži. Seal minu ajal veel asi nii hull ei olnud, nagu selles artikklis: https://leht.postimees.ee/3746425/ma...oolis-lopetada, aga suund oli küll sinnapoole. Praegust seisu ei oska öelda.
        Loogika oligi selles, et annetage meile raha, me ostame turult kõige paremad õpetajad ja teie laps saab kõige parema hariduse.

        Muidu jutuga nõus, eliitkoolid on väga huvitatud oma maine säilitamisest ja seega hindavad nad mitte pere rahakoti paksust vaid konkreetse õpilase oskusi, lihtsalt meie praegune haridussüsteem soodustab seda, et palju häid talente võib juba eos kaotsi minna, sest alg- ja põhihariduse tasemevahe on erinevates piirkondades meeletu. Rääkimata siis vene ja eestikeelsete koolide tasemevahest.

        Kommentaar


          Algselt postitas Punkt Vaata postitust
          Valisin Reformierakonna. Miks?

          Peamiselt seepärast, et Keskerakonna valitsus tekitas oma maksupoliitilise käitumisega minus külmavärinaid.

          Aktsiisipoliitika keerati pekki, panditulumaksu õnneks ei suudetud esialgsel kujul läbi lasta (aga oli lähedal ning see oleks olnud majanduskeskkonnale katastroof) ning ka astmeline tulumaksuvabastus ei olnud lõppkokkuvõttes hästi läbimõeldud (nii selle lõplik maksutehniline ülesehitus kui ka sellega kaasnenud probleemsed kohad, näiteks töötavate pensionäride küsimus).

          Samuti võiks siia nimekirja tuua selle kõige viimatisema avalikuks tulnud fopaa madalapalgaliste maksutagastuse osas.

          Mis puudutab astmelist tulumaksuvabastust ja solidaarsust, siis minu jaoks on siin üks oluline koht. Ma võin rohkem makse tasuda, pole probleemi, aga ma pean tundma, et see raha läheb lõppkokkuvõttes õigesse kohta ning tõesti selle grupi inimesteni, kes seda vajavad. Praegusel hetkel ma seda näiteks ei tunneta.

          Kui inimene maksab makse, siis ta peaks tundma, et ta saab selle eest midagi ka vastu. Näiteks korras avaliku ruumi, hea ligipääsetavuse avalikele teenustele jne. Vähemasti tunde, et tema “maksuraha” läheb õigesse kohta ja õige asja hüvanguks. Sotsiaalmaks on näiteks üks ääretult tore maks. Ise ei ole ma vähemalt viimase seitsme aasta jooksul kordagi tasuta arstiabi vajanud ega saanud. Kui tutvusringkondades sellega seotud teemasid jutuks tuleb, siis üldjuhul stiilis, et “arsti järjekord on 5 kuud” või “pidin lapsega EMOs 6 tundi järjekorras ootama”. Ja kõik need inimesed on korralikud sotsiaalmaksu maksjad. Või siis loeme lehtedest, et see ja see ravim ei ole Haigekassa soodustustega ravimite nimekirjas, aga kui hästi läheb, siis võibolla ülejärgmisel aastal lisame selle – seni leidke ise rahastus ja loodame parimat. Ja seal kõrval on kindlasti suurelt ka artiklid sellest, kuidas Haigekassa juhatuse liikmed said 50% suuruse palgatõusu või kuidas Haigekassa uue brändingu ja pastakate peale raisatakse sadu tuhandeid eurosid.

          Ütlen veelkord, et mul ei ole probleemi maksta rohkem makse, kuid see peab minema õigesse kohta – tõelistele abivajajatele, paljulastelistele peredele, pensionäridele, haigetele ja puuetega inimestele jne. Praegu ma seda ei tunneta ning seetõttu üritan ka muude kanalite kaudu ühiskonda panustada (näiteks vähiravifondile annetusi tehes).

          Kokkuvõttes mida ma viimaste aastate jooksul maksumaksjana tundsin:

          a) riik ei kasuta minu maksuraha otstarbekalt
          b) elluviidud muudatused olid tehtud kiirustades ja üsna radikaalsed, ning tihtilugu tegelikku ja tuntavat kasu kellelegi ei toonudki (näiteks mis kasu on madalapalgalisele rohkem kättejäävast rahast, kui hinnad samal ajal metsikult tõusevad ning kohe selle raha ära söövad?)

          Kas Reformierakonna valitsemisega muutub midagi paremaks? Ei ole nii naiivne, et seda arvata, kuid rohkem stabiilsust loodan küll. Olgu see siis kolmikliit või kaksikliit Keskerakonnaga, aga ma tahaks loota, et Reformierakond suudab veidi rohkem tasakaalukust ja stabiilsust juhtimisse tuua.

          Isamaa olnuks ka alternatiiv, aga nemad on liiga väikesed, et tingimusi esitada (sama olnuks ka E200-ga). SDE on liiga ühes äärmuses oma poliitikaga ning EKRE jätab mulje, nagu seda juhiksid vaimselt ebastabiilsed isikud - seega samuti no go.
          Sinu arvamus on väga sarnane paljude tuttavate omaga, kes samal põhjusel neid valisid. Keskerakonna valitsus on hea näide sellest, kuidas kompromiss võib mõnikord olla hullem kui 2 erinevat arvamust, millest see moodustub. Kui panna ühte punti EKREstuv Isamaa ja Sotsid, siis ongi tulemus midagi arusaamatut.
          Nii reformide eelistatud ühetaoline tulumaks tõusva tulumaksuvaba miinimumi kui ka SDE/Keski eelistatud astmelisus oleks paremad kui nüüd kehtiv arusaamatu käkk, kus on nii palju erandeid ja ebaõiglasi kaasusi. Lihtsalt sellepärast, et Isamaa saaks valijatele öelda, et nad ei kehtestanud astmelist tulumaksu vaid astmelist tulumaksuvabadust. Haige.
          Ma aktsiisipoliitikast ei hakka rääkimagi, eesmärki see ei saavutanud ja pigem lihtsalt viis nii otseselt kui kaudselt raha kas riigist välja või jättis eeldatava tuluta.

          Kommentaar


            Algselt postitas telekavaataja Vaata postitust
            Mina väidan, et eliitkoolides käivad need lapsed, kes sinna oma potentsiaali poolest ka kuuluvad.

            Mitte konkreetselt sina, aga üleüldine väide oli, et eliitkoolides saab õppida ainult rahaga. Nii see pole.

            Vaesust toodab üldjuhul (ja siinkohal kindlasti rõhk sõnal üldjuhul, sest näiteid on erinevaid) rumalus, viitsimatus end olukorraga ja eluga kurssi viia.

            Kui keegi päriselt tahaks vaesust riigis ja maailmas parandada või selle vastu võitlema, siis oleks ammu aeg üle vaadata haridussüsteem- juurutada rohkelt majandusõpet, pereõpet ja selliseid küsimusi.
            Sellega olen nõus et põhimõtteliselt miski ei tohiks hetkel eriti nagu takistada ükskõik kellel eliitkoolis õppimist, kuid vaikselt on ikkagi reaalsus minemas teisiti ja see on pigem tendents, klassiühiskonna tulem.

            Aga see jutt et vaesuses on süüdi ainult vaene ise....
            Catalunya is not Spain!

            Kommentaar


              Ma veel viimase rea kirjutan eliitkoolide kohta: vabatahtlike annetuste nuiamine Tallinna eliitkoolides käib edasi ja suurema hooga kui varem. Survestatud saavad nii lapsevanemad, kui ka õpilased.

              Sellest lähtuvalt ka julgen tõdeda, et kui kaalukausil on mitu võrdsete võimetega last, siis mis arvate, millistest kriteeriumitest lähtuvalt valitakse kooli pääseja?
              olgem kristlased, vabandused on esitatud

              Kommentaar


                Kust saaks seda stastistikat, et näha, millises vallas või valimisjaoskonnas kui palju kellegile hääli anti? Valimised.ee ma leian ainult valimisringkonna hääled, aga tahaks spetsiifilisemalt

                Kommentaar


                  Algselt postitas Nasfal Vaata postitust
                  Kust saaks seda stastistikat, et näha, millises vallas või valimisjaoskonnas kui palju kellegile hääli anti? Valimised.ee ma leian ainult valimisringkonna hääled, aga tahaks spetsiifilisemalt
                  Ikka sealtsamast. Mõni klikk vaja teha detailse hääletamistulemuse alt. Nt https://rk2019.valimised.ee/et/votin...ng-result.html
                  "An errand boy, sent by grocery clerks, to collect a bill"

                  Kommentaar


                    RAM kui ka EBS gümnaasiumis on üsna lahjad eksamitulemused, kuigi kontingent on enamasti Eesti mõistes rikkad. Sinna vist andekad aga rahatud tavaliselt ei saa.

                    Eliitkoolides tänapäeval on ilmselt loomulikult nende rikaste % kasvanud võrreldes ajaga kui ise lõpetasin, aga gümnaasiumisse võttes rahakott ilmselt väga ei loe. Tihti luges kusjuures see, et su vanemad või õde/vend olid vilistlased või õppisid sealsamas võrdsete valikus.

                    Pururikkad aga purulollid käisid tavaliselt Viimsis või Pirital. Seal on ilmselt Eesti uhkeim autopark.

                    Seega see, et ainult raha loeb, väga ei kehti minu hinnangul eliitkoolide kohta.
                    Inter - ausaim klubi Itaalias.

                    Kommentaar


                      Tegelikult hariduspoliitika on huvitav teema ja minu arvates kõigi erakondade programmides üks nõrgemaid kohti. Ma ei ole LeeRomenoga näiteks koolide ebaühtlase taseme osas üldse nõus, on küll mõned paariakoolid, kuid teist nii ühtlase koolide tasemega riiki kui Eesti annab ikka otsida. Vaadake näiteks Eesti üliõpilastest erakoolidest tulnute protsenti ja võrrelge seda Inglismaaga.

                      Nendel teemadel on päris palju arutada, paraku foorumis on seda keeruline teha, kirjalik diskussioon võtab liiga palju aega.

                      Kommentaar


                        Algselt postitas LaRaBla Vaata postitust
                        Tegelikult hariduspoliitika on huvitav teema ja minu arvates kõigi erakondade programmides üks nõrgemaid kohti. Ma ei ole LeeRomenoga näiteks koolide ebaühtlase taseme osas üldse nõus, on küll mõned paariakoolid, kuid teist nii ühtlase koolide tasemega riiki kui Eesti annab ikka otsida. Vaadake näiteks Eesti üliõpilastest erakoolidest tulnute protsenti ja võrrelge seda Inglismaaga.

                        Nendel teemadel on päris palju arutada, paraku foorumis on seda keeruline teha, kirjalik diskussioon võtab liiga palju aega.
                        Eestis on üldiselt ju kogu õppeprogramm kooliti sama ja juhendub sellest, mida eksamitel vaja on. Teatud kallakutega koolides loomulikult õpitakse veel sellele lisaks. Lihtsalt andekamad koonduvad siis nendesse n-ö eliitkoolidesse või selle piirimail olevatesse. Täiesti loomulik.

                        Pigem ma ei usu seda, et õpetajate kvaliteet üle Eesti kuidagi nihkes oleks. Mul oli eliitkoolis õpetajaid, kes varem olid olnud ka äärelinnakoolides jms. Meil ju õpetajate palgad on ka üsna ühtlased.
                        Inter - ausaim klubi Itaalias.

                        Kommentaar


                          Algselt postitas Halb ründaja Vaata postitust
                          Eestis on üldiselt ju kogu õppeprogramm kooliti sama ja juhendub sellest, mida eksamitel vaja on. Teatud kallakutega koolides loomulikult õpitakse veel sellele lisaks. Lihtsalt andekamad koonduvad siis nendesse n-ö eliitkoolidesse või selle piirimail olevatesse. Täiesti loomulik.

                          Pigem ma ei usu seda, et õpetajate kvaliteet üle Eesti kuidagi nihkes oleks. Mul oli eliitkoolis õpetajaid, kes varem olid olnud ka äärelinnakoolides jms. Meil ju õpetajate palgad on ka üsna ühtlased.
                          Ma sisuliselt seda püüdsingi öelda, jah. Põhiainete õpetajad on igal pool ühtlaselt päris head(okei, inglise keeles vast leidub ka kahtlast kontingenti, samas, käsi püsti, kes ütleb, et sai inglise keele peamiselt tänu koolile suhu?) ja suvalisemates ainetes leidub nii eliit- kui mitteeliitkoolides igasugu huvitavaid tegelasi, kes on ilmselt väga vale ameti peale sattunud.

                          Kommentaar


                            No ma nüüd ei tea. Olles Võrus tavakoolis, siis seal olin ma umbes kooli kõige kindlam olümpiaadivend, kes ei teinud mitte kunagi koduseid ülesandeid, sest lihtsalt kogu tempo oli täiesti aeglane ja keskendus nö. "tavaõpilastele". Kui läksin "eliitkooli", siis lõi mind sealne tempo esimene aasta täiesti pikali. See oli robustne, mis seal toimus. Kaheksa tundi nädalas matemaatikat, kuus füüsikat, kõik muu kraam juurde. Muidugi oli ka imelikke asju, sest kui ma põhikooli lõpus mõtlesin geograafiat õppima minna, siis oli sealne õpetaja nii kummaline, et loobusin. Täpselt vastupidine käik oli ajalooga, kus põhikoolis oli kehv õpetaja, aga treffneris kuradi hea. Ehk mida sa saad eliitkoolist? Esiteks sain mina kogemuse, et peab ka tavatingimustes andekana pingutama. Teiseks selle, et mu klassikaaslased on hetkel kõik väga olulistel ametikohtadel.
                            Samas olen ma ka rahul, et ma 1. klassist saadik pole eliitkoolis olnud, kuna ma olen neid TIKi inimesi näinud, kes ei suuda aru saada, et maailmas pole kõik edukad, andekad ja toredad, vaid on ka totaalseid kähmikuid ja ka nendega peab suhelda oskama.
                            Muide, TÜ oli inimeste võimete ja omaduste poolest ikka paar kraadi nõrgem üksus, sest HTG oli väga-väga kõva kool. Meilt läks 38-st 37 ülikooli tasuta kohale. See üks ei läinud seepärast, et sõitis end pärast lõpetamist surnuks.

                            Kommentaar


                              Tänane "Suud puhtaks" hea huumor, teiste seas ka Kaul Nurm, kes AKs tegi väikese soojenduse:

                              https://www.err.ee/916872/riigikogus...di-valimisteks 2.18 peal umbes

                              Kommentaar


                                Algselt postitas LeeRomeno Vaata postitust
                                Täpsed numbrid on peagi väljas, aga suurusjärgus on need summad ikka oluliselt väiksemad kui suurtel. Lennukiteema kohta olen kuulnud pigem positiivset kui negatiivsed tagasisidet, eks igaühele oma.
                                Kes reaalselt olid suurimad häälemagnetid? Jah preili Brüssel sai 20 kopikatega, aga mõtlen protsentuaalselt, ehk valimisringkonna valijate arv, pluss hääled.
                                Mis on ühist Tallinna jõulukuusel ja Cristiano Ronaldol? Mõlemad kipuvad ümber kukkuma, aga süüdi on alati teised!
                                Ott Järvela

                                Kommentaar

                                Working...
                                X