Päevapoliitika

[Pints]

Minu meelest on Järviku skandaali puhul kogu liberaalsuse-konservatiivsuse ümber ringlev arutelu täiesti mõttetu. Oma olemuselt on ju tegemist puhta korruptsiooniskandaaliga, mitte maailmavaadete lahknemisega. Kusjuures ma täiesti usun, et Järvik ei teinud enda meelest mitte midagi valesti. Tegemist on ju vana Rahvaliitlasega, nende mentaliteet oligi selline, et "oma sõpradele võib riigi ja ELi rahasid skeemitada küll, ega see ju minu taskust tule". Samas on Järvik kohutavalt loll, et ta ise tagasi ei astu. Michali kilekotiskandaal oli oma olemuselt üsna sarnane, Michal tegi midagi, mis oli tegelikult Eestis tol hetkel tavaline praktika ning seetõttu ta ennast absoluutselt süüdi ei tundnud. Samas valitsusrahu huvides astus ta siiski tagasi. Muidugi Järviku umbusaldust Riigikogus kuulates ongi ta nii loll, et ta ei saa sellest aru.

+1

Ja arusaamatu on siin süüd näha ajakirjandusel.

[JuriM]

Minu meelest on Järviku skandaali puhul kogu liberaalsuse-konservatiivsuse ümber ringlev arutelu täiesti mõttetu. Oma olemuselt on ju tegemist puhta korruptsiooniskandaaliga, mitte maailmavaadete lahknemisega. Kusjuures ma täiesti usun, et Järvik ei teinud enda meelest mitte midagi valesti. Tegemist on ju vana Rahvaliitlasega, nende mentaliteet oligi selline, et "oma sõpradele võib riigi ja ELi rahasid skeemitada küll, ega see ju minu taskust tule". Samas on Järvik kohutavalt loll, et ta ise tagasi ei astu. Michali kilekotiskandaal oli oma olemuselt üsna sarnane, Michal tegi midagi, mis oli tegelikult Eestis tol hetkel tavaline praktika ning seetõttu ta ennast absoluutselt süüdi ei tundnud. Samas valitsusrahu huvides astus ta siiski tagasi. Muidugi Järviku umbusaldust Riigikogus kuulates ongi ta nii loll, et ta ei saa sellest aru.

Aitäh!

[plastic'99]

See oli pelgalt ääremärkus, mis ei puudutanud otseselt sinu poolt kirjutatut.
Ootan endiselt vastust küsimusele, et kes või mis on "ühiskonna pintsid".

kogemata sai vist enter vajutatud. tegin vahepeal teisi tegevusi ja nüüd lõpetasin mõtte üleval postituses. "ühiskonna pintsid" - ära siit väga palju välja loe. seal suurem osa ühiskonnast. ma ise ka ilmselt.

[Mõnuagent 007]

See olukord on tegelikult palju keerulisem, kus ajakirjandus on väga kahes leeris selles osas ja samas ka kahvlis. Näiteks Eestis on ühed meediaväljaanded kõike kajastamas, teised veidi tagasi hoidmas. Martin kirjutas sellest https://www.ohtuleht.ee/973838/marti...epeal-juhtunud niimoodi.
Käisin Moldovas ühel konverentsil, kus olid ida-euroopa ajakirjanikud koos ja kogu antud teema üle arutelu läks umbes samale tasandile, kus teie siin olete. Ehk ühest küljest ajakirjanduse kohustus mitte silma kinni pigistada, kuna nad lähevad siis veel ülbemaks. Teises osas mitte sellistele Banneri meediastrateegiale mitte kaasa minevate ajakirjanduse seisukoht, et igale asjale ei tasu ka üle reageerida. Mõlemad variandid on pehmelt öeldes sitad ja ma tulin sealt ära niivõrd segaduses, et ma ei oska asjas sees olles isegi seisukohta võtta. Samas hoiame endiselt Õhtulehes vähemalt joont, et päris iga Helme röögatuse peale esikat täis ei küta. Delfi samas kütab. Kumb meil õigel positsioonil on - ei oska öelda. Loodan, et meie.

[diver]

SOrry kogu sellele tiraadile tõmbas see viimane lause lihtsalt vee peale.. Ajarkirjandus ei võimenda sul midagi, vaid toob lihtsalt välja ausalt kõik mis need kallid onud ütlevad - lugeja on see kes võtab seisukoha.

Sa päriselt oledki nii naiivne või? Ei ole solvavalt mõeldud, mul on päriselt väga raske sellist sinisilmsust uskuda.

[Pints]

kogemata sai vist enter vajutatud. tegin vahepeal teisi tegevusi ja nüüd lõpetasin mõtte üleval postituses. "ühiskonna pintsid" - ära siit väga palju välja loe. seal suurem osa ühiskonnast. ma ise ka ilmselt.

Pole hullu, ma olen/olin lihtsalt uudishimulik.

Arutelu, kuhu mina sekkusin sai alguse sellest, et paar kasutajat mõistsid ministri käitumise hukka, loodetavasti sõltumata parteilisest kuuluvusest ja siis fookus hajus, ajalised piirid nihkusid ning hakati rääkima kuidas ajakirjandus on süüdi ("It takes two to tango", "õli tulle ja jutud" ja teised vahvad õõnsad fraasid) või kuidas üldse oleks targem EKREt ignoreerida, millega mina ei nõustunud.
Samas nii nagu kasutaja Mõnuagent 007 märkis, siis iga pröögatuse peale pole tarvis ka esikat täis kütta.

Eks viskan pilgu peale pärast, kas minu läbisegi vastamine võis siin segaduse tekkimisel oma rolli mängida või mitte.
Raportit selle kohta ei koosta ja hüsteerias ei ole, sest pole end emotsionaalselt investeerinud ühegi konkreetse erakonnaga.

[plastic'99]

See olukord on tegelikult palju keerulisem, kus ajakirjandus on väga kahes leeris selles osas ja samas ka kahvlis. Näiteks Eestis on ühed meediaväljaanded kõike kajastamas, teised veidi tagasi hoidmas. Martin kirjutas sellest https://www.ohtuleht.ee/973838/marti...epeal-juhtunud niimoodi.
Käisin Moldovas ühel konverentsil, kus olid ida-euroopa ajakirjanikud koos ja kogu antud teema üle arutelu läks umbes samale tasandile, kus teie siin olete. Ehk ühest küljest ajakirjanduse kohustus mitte silma kinni pigistada, kuna nad lähevad siis veel ülbemaks. Teises osas mitte sellistele Banneri meediastrateegiale mitte kaasa minevate ajakirjanduse seisukoht, et igale asjale ei tasu ka üle reageerida. Mõlemad variandid on pehmelt öeldes sitad ja ma tulin sealt ära niivõrd segaduses, et ma ei oska asjas sees olles isegi seisukohta võtta. Samas hoiame endiselt Õhtulehes vähemalt joont, et päris iga Helme röögatuse peale esikat täis ei küta. Delfi samas kütab. Kumb meil õigel positsioonil on - ei oska öelda. Loodan, et meie.

mina jällegi meedia tarbijana leian, et probleem ei ole kajastuses kui sellises vaid antavates hinnangutes.

arvamuslood ja uudised ei ole üksteisest eristuvad ja on läbi-segi põimunud. see on kogu online meedia probleem - vanasti teadsid, et teise lehekülje siseküljel keegi ajab oma kelbast ja teadsid kaugemale hoida. Eesti probleem on täna ja hetkel ka see, et meil ei ole senimaani olnud mastaapset konservatiivset ajakirjandust ning lisaks ühiskondlikule ja poliitilisele debatile käib sõda ka ajakirjanduses. see omakorda võimendab seda debatti veelgi.

see, mis toimub Postimehes, tundub täielik sürrealism ja kui ei näeks siis ei usuks. Tralla ja co suutmatus okserefleksi varjata kui EKRE esindajat näeb ja seda ERR-s... see ajab sita keema tegelikult. see rumalus ja lühinägelikkus ja see...poosetamine. kui ma oleks EKRE valija, siis ma paneks praegu peenikest naeru ja tänaks selle eest, et tehakse töö enda eest ära. aga kuna ei ole, siis hakkab kurb.

[Pints]

See olukord on tegelikult palju keerulisem, kus ajakirjandus on väga kahes leeris selles osas ja samas ka kahvlis. Näiteks Eestis on ühed meediaväljaanded kõike kajastamas, teised veidi tagasi hoidmas. Martin kirjutas sellest https://www.ohtuleht.ee/973838/marti...epeal-juhtunud niimoodi.
Käisin Moldovas ühel konverentsil, kus olid ida-euroopa ajakirjanikud koos ja kogu antud teema üle arutelu läks umbes samale tasandile, kus teie siin olete. Ehk ühest küljest ajakirjanduse kohustus mitte silma kinni pigistada, kuna nad lähevad siis veel ülbemaks. Teises osas mitte sellistele Banneri meediastrateegiale mitte kaasa minevate ajakirjanduse seisukoht, et igale asjale ei tasu ka üle reageerida. Mõlemad variandid on pehmelt öeldes sitad ja ma tulin sealt ära niivõrd segaduses, et ma ei oska asjas sees olles isegi seisukohta võtta. Samas hoiame endiselt Õhtulehes vähemalt joont, et päris iga Helme röögatuse peale esikat täis ei küta. Delfi samas kütab. Kumb meil õigel positsioonil on - ei oska öelda. Loodan, et meie.

Vat seda mina kõige rohkem pelgangi, et meite poliitmaastik on tasa ja targu liikumas sinna Ida-Euroopa kultuuriruumi ning lihtsat lahendust kuidas seda vältida polegi. Muidugi on sinnani veel õnneks pikk tee minna aga põhjust muretsemiseks juba jagub.

Ise selles kõiges sees olles on vist perspektiiv tõesti hoopis teine ja ma ei imestaks kui minu hirmud tunduksid sinule alusetud.

[JuriM]

Sa päriselt oledki nii naiivne või? Ei ole solvavalt mõeldud, mul on päriselt väga raske sellist sinisilmsust uskuda.

Loodan, et mitte

[Mõnuagent 007]

Vat seda mina kõige rohkem pelgangi, et meite poliitmaastik on tasa ja targu liikumas sinna Ida-Euroopa kultuuriruumi ning lihtsat lahendust kuidas seda vältida polegi. Muidugi on sinnani veel õnneks pikk tee minna aga põhjust muretsemiseks juba jagub.

Ise selles kõiges sees olles on vist perspektiiv tõesti hoopis teine ja ma ei imestaks kui minu hirmud tunduksid sinule alusetud.

Poliitmaastik selleks, aga tegelikult on asi selles, et nad teadlikult tekitavad seda olukorda, kus nende sõnumi peale kogu meedia reageeriks. See on selline veidi malemängulik, et kas sa ohverdad enda etturi või mitte. Delfil tundub olevat üsna poogen, kuna nad võtavad Moonika Helme kolumnistiks ja naudivad seda, kuidas see jama üles keerab. PM enamvähem samamoodi, aga pigem omaniku soovil. ERR ja meie pigem hoiame mingit joont, et me reageerime siis, kui asi on tõesti oluline. Aga taas, ma ei tea, et kumb õigem variant on, ma usun, et meie oma, aga ma ei tea seda. Keegi ei tea ja see ongi suur segadus igal pool maailmas.

[Daz Booob]

No ilmselgelt on hetkel ainulaadne ja uus olukord, aga selles meeletus info reostuses ongi ju need kallid kaabud süüdi. Ükski nende sõnavõtt ei möödu ilma mingi absurdse avaldusega.

EKRE on tagajärg (mis osadele ei meeldi, kuid käituvad ise siiski sarnaselt - väetis).

[Mõnuagent 007]

EKRE on tagajärg (mis osadele ei meeldi, kuid käituvad ise siiski sarnaselt - väetis).

Mille tagajärg?

[Daz Booob]

Ma olen nõus, et meedia on teatud asju üle võimendanud (ja üleüldse on meedia viimase ajaga ka sisus kaotanud) ning olnud isegi hüsteeriline, nagu Helmele ilmselt öelda meeldiks. Aga varem ei ole ka sellist olukorda olnud, kus poliitilise kultuuri jooni nii tugevalt nihutatud on - see surve on ju lihtsalt reaktsioon sellele, mis toimub.

Minu meelest on selline surve vajalik, sest kui seda ei oleks, siis olekski see uus normaalsus. Valitsustasandil ei ole pikka aega peaküsimuseks olnud enam see, et mis on eetiline või mis mitte - peaküsimuseks on tõusnud see, et valitsus koos püsiks. Nagu praegugi Järviku küsimusega ja EKRE ultimaatumiga, kus IRL ja Keskerakond viskasid kohe pehmes stiilis lausejuppe, et "rahu-rahu, arusaadav, et EKRE ei taha lühikese aja jooksul kolmandat ministrit välja vahetada, eks me vaatame rahulikult". See, kas EKRE tahab või ei taha ministreid välja vahetada, ei tohiks absoluutselt praegu mingi küsimus olla - kui inimene ikkagi valetab, siis tuleb ta välja vahetada.

Kuna koalitsiooni eesmärk on hetkel iga hinna eest koos püsida (olenemata kui tõsised süüdistused ühe partneri suunas on), siis ilmselt kulubki väikene meedia poole hüsteeria ära, mis asja tasakaalustab. Mida rohkem Ratas tahab toimuvast mööda vaadata, seda rohkem tuleb märku anda, et nii ei saa.

Mu arust pigem läheb olukord üha enam tasakaalust välja... ühel päeval pole enam vaikimisi "cool down" periood, vaid see on seadusesse/reeglitesse kirjutatud.

Mul terendab peas praegu ikka ja jälle see analoog, et pigem targalt seista.

[Daz Booob]

Mille tagajärg?

Ignoreerimise.

[wordprez]

Kui meedia oleks üritanud aidata ehitada sildu valdavalt konservatiivse rahva ja kohati mõõdutundetult liberaalse poliitilise eliidi vahele, selle asemel, et viimaseid olemasolevaidki lammutada ja lõhestumist süvendada, oleks võinud praeguseks olukord hoopis normaalsem välja näha.
------
It takes two to tango - see tähendab seda, et mitte ühegi konflikti puhul ei lasu süü üksnes ühe osapoole kaelas. Meie poliitikas praegu valitseva olukorra tekkel on olnud ka ajakirjanike tegevusel oma arvestatav roll mängida. Seda ka laiemalt kui ainult EKRE-ga otseselt seotud küsimustes. EKRE esiletõus ja hilisem valitsusse pääsemine on tagajärg, mitte põhjus. Üks peamisi põhjuseid, miks nii läks, oli sallivuse ülalt alla pealesurumine tugevalt konservatiivsele rahvamassile liberaalse eliidi poolt - ajakirjandus valis siin olukorras vale rolli.

Edit: plastic99-le suunatud siis

Ma'i strawmanni, ma siiralt küsin. Kas sa ütled, et kui emmal-kummal pool lõhet on piisavat suur ports rahvast, siis tuleb neile pooltele ikkagi otsa vaadata ja kuidagi reageerida, hoolimata sellest, et, mõlemal pool esinev silmakirjalikkus ja poosetamine aside, ühel poolel on seisukohad, (ka siis, kui neid koeraviledega esitatakse) mis ilmselgelt diskvalifitseerivad neid igasugusest aktsepteeritavusest või ärakuulamisest?

See on ju see, mis annab absoluutselt vastuvõetamatutele seisukohtadele legitiimsuse? Et kui piisavalt palju inimesi arvab, et peded kappi ja mustale ust, siis kodurahu huvides peaks nad ära kuulama? Nagu, ma saan aru, et ma nii jõhkralt lihtsustan praegu, aga kas mingite asjadega ei olegi asi lihtne tegelt? Et enne inimesed, alles seejärel seisukohad/maailmavaated? Ja seisukohad, mis panevad kahtluse alla mingite gruppide inimõigused, saavad nulltolerantsi? Jäleduste normaliseerimine aitab nende vastu võidelda kuidagi? Või pole lihtsalt valikut?