320x50 ülemine bänner

Collapse

Teadaanne

Collapse
No announcement yet.

Mängu vaatama

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Kustuta kõik
new posts

    #76
    Algselt postitas rainis007 Vaata postitust
    Okei, vaade oli priima, aga kuidagi liiga kaugel ei olnud? Ei tekkinud muljet, et tahaks binoklid näppu haarata, et paremini aru saada mis allpool toimumas?
    Ei meenu küll, et erilist probleemi olnud oleks.

    Kommentaar


      #77
      Tegemist on siis jalgpallistaadioniga Kolmas tase (viiega algav kraam) võib küll tiba kahtlane olla, kui "nurka" või otsa peale satud. Teine (ja ka esimese kõrgem piirkond) on igas asendis tip-top.
      see ei ole minu süü, et sa okaspuu oled

      "joon palju ma tahan, aga ikka ta ei saa minust aru"

      "Football is a simple game based on the giving and taking of passes, of controlling the ball and of making yourself available to receive a pass. It is terribly simple."

      Kommentaar


        #78
        Algselt postitas rainis007 Vaata postitust
        Okei, vaade oli priima, aga kuidagi liiga kaugel ei olnud? Ei tekkinud muljet, et tahaks binoklid näppu haarata, et paremini aru saada mis allpool toimumas?
        [QUOTE=rainis007;1867107]
        Ma usun, et Wembleyl on igaltpoolt arvestatav vaade. Ise olen seal nt. väravataga istunud. Mitte päris esimesesreas aga no nii 10. reas ja oli ka taiesti moistlik vaade.

        Kommentaar


          #79
          Algselt postitas rainis007 Vaata postitust
          Kes on käinud Wembley'l mängu vaatamas?

          Tahaks teada kuidas sellest keskmisest (sektorid mille numbrid algavad 2'ga) ja ülemisest (Sektorid mis algavad 5'ga) vaade on. Kas hirmus kauge ja nigel või näeb sealt ka veel enam-vähem?
          Enne hooaja lõppu plaan veel Wembleyle Spursi kaema minna, aga nii suure staadioniga võtab veidi põdema, et kui kaugelt veel normilt näeb?
          Pole mõtet, oota uus staadion ära.
          ★★★★★★

          Kommentaar


            #80
            Algselt postitas Kenny's Heroes Vaata postitust
            Pole mõtet, oota uus staadion ära.
            Käin ikka 3 hooaega järjest.
            Eelmisel hooajal käisin veel kaemas legendaarset White Hart Lane'i, mis nii kaua koduks oli Spursile.
            See hooaeg tahaks käia Wembley'l kuna tunduks põnev korra ka päris gigantsel staadionil käia.
            Ja siis järgmine hooaeg uuele staadionile peab nagunii minema!

            Aga tänud kõigile vastuse eest, pilt selge, et keskmisest ringist vaatel vähimatki häda pole !

            Kommentaar


              #81
              Sõpradega plaan minna sügisel vaatama Old Traffordile manu mängu. Kuna järgmise hooaja kalender pole veel tehtud siis ootame aga plaan minna vaatama premier liiga mängu. kuidas kõige lihtsam oleks piletit saada ? tänud.

              Kommentaar


                #82
                Algselt postitas priitval Vaata postitust
                Sõpradega plaan minna sügisel vaatama Old Traffordile manu mängu. Kuna järgmise hooaja kalender pole veel tehtud siis ootame aga plaan minna vaatama premier liiga mängu. kuidas kõige lihtsam oleks piletit saada ? tänud.
                Ostad suvel kui müüki tulevad. Selleks on membershippe vaja sul ja sõpradel ja need omavahel ära linkida. Membership mingi 32 euroraha kanti, pilet olenevalt kohast max 55 euri ringi. Membership tee siis ka järgmiseks hooajaks , mitte selleks.
                "Sometimes you look in a field and you see a cow and you think it’s a better cow than the one you’ve got in your own field. It’s a fact. But it never really works out that way." SAF

                Kommentaar


                  #83
                  "Paks Porgand Londonis ehk ManU fänni päev Arsenali fännina vs Chelsea"
                  Kuna kirjutades paisus tekst metsikult pikaks, siis jalgpall-related lõigud on boldiga.

                  Londoni pika nädalavahetuse kasuks sai otsustatud eelmise aasta lõpus kui odavlennufirma Ryanair oma hindadega tähelepanu pälvis. Esialgne plaan oli lihtsalt 7.klassi inglise keele tunnist tuttavad Big Benid ja Buckinghami paleed läbi käia. Alles mõni nädal hiljem hakkasin jalgpalli suunas ka vaatama. Esialgu kavast midagi silma ei jäänud, Premier Leagues toimus see päev ainult Arsenali ja Chelsea vaheline mõõduvõtt Londoni linnas. „See küll reaalne ei ole, piletid maksavad mingi miljon poundi ja sellised kõrgklassi mängud jäägu ikka teleri ekraanile“. Seejärel uurisin võimalust Watfordi sõita või Championshipi QPRi madistamist vaatama minna. Need langesid üsna pea välja ja lõin laptopi pauguga kinni.

                  Ainult 15 minutit hiljem avastasin ennast Ticketbis lehel checkouti tegemas, korvis 2 piletit Premier League Londoni derbyle. Maksin hunniku pappi ära ja mõtlesin, et elu on ikka seiklus. Kuna pileteid saadetakse ainult UK’sse, siis panin hotelli aadressi kirja. Enne reisi tellisin veel Visitor Oyster kaardid koju, mis ka ilusti kohale jõudsid ning Stansted-London rongi e-piletid.

                  Reedel täpselt kell 12.08 astusime Tallinnas lennukile. Umbes kell 13.05 lennuk tõusis õhku. Vahepealne aeg sai aknast jälgida korraliku lumesadu ja korduvat lennuki de-icemist. Stanstedis oli elu kõige shakym maanudmine kui korraks tundus, et lennuk hakkab kohe peale maandumist rajal tank-slappima.

                  Brexiti või kes-teab-mille pagana pärast oli lennujaamas korralik ID kontroll ja sai jämedate Balkani poiste vahel loksuda pool tundi. Rongi leidsime ilusti kohe üles, kuigi algul väga kindel polnud, et on ikka õige asi. Õnneks Newcastle asemel suundus rong ikka Londoni suunas.

                  Esmane mulje Inglismaast oli üsna meh- hallides toonides tühermaad ja ühesugused punastest tellistest majad. Kuna tegemist oli paaris raudteega, siis iga kord kui rong vastu tuli, sai pulsi üles. Mõnikord tundus, et vastutulev rong tuleb tuppa ära ka.

                  Kohe esimese asjana jäi Londonis silma liiklus. Väga närviline ja kitsas. Olelusvõitlus paljude commuter ratturite (kalendris on jaanuar) ja double deckerite vahel. Sekka ka mustad taksod ja ülbed white van driverid. Esimene ülesanne oli hotell üles leida. Google Mapsil on väga hästi toimiv rakendus kui on vaja kahe punkti vahel reisida ühistranspordiga. See näitab ilusti ära mitu võimalust, täpsed kellajad laivis ja marsruudid.

                  Hotell oli Peckhami linnaosas. Sissepääsu leidmine oli päris keeruline, aga visadus viis sihile ja saime toa koos jalka piletitega kätte. Hotellituba oli üsna spartalik. Kitsas ja kirsiks tordi peal see aken. Ma viimati nägin ühekordse klaasiga akent maal saunas. See tähendas seda, et iga viimane kui möödasõitva Mini Cooperi mootoripööre oli tuppa kuulda. Lisaks ei saanud öelda, et õuest tulev 4 kraadine õhk väga muhedaks enesetunde tegi.

                  Avasin ka suure õhinaga pileti ümbriku. Siis saabus see hetk, kus Sa oled arvanud, et asjad on ühte moodi, aga tegelikult on natukene teistmoodi. Nimelt ümbrikus oli 2 plastik Arsenal membershipi kaarti, A4 piletiinfoga, teine A4 juhistega kuidas mitte vahele jääda seda pool-illegaalset tegu sooritades ning märgitud ümbrik, et pärast kaardid tagasi saata. Juhistes sisaldus ka rida, et tegemist on Arsenali memberite sektoriga ning võõrsilmeeskonna värvides ei soovitata minna. Silmanurgast silmitsesin oma sinist jopet ja mütsi ning mõtlesin kui kõvasti ma molli võin saada tribüünil. Teine asi oli see, et mõlemad kaardid olid meeste nimele, aga hoolimata moodsast maailmast oli minu kaasa mitte-mees.

                  Õues oli juba pime ja läksime linna uurima. Teekonnal bussi peale nentisime fakti, et see linnaosa kõige pesuehtsam geto ja hoidsime oma asju ligidal. Tower Bridge ja Picadilly oli selle õhtu menüüs. Lisaks õhtusöök ühes India restoranis, kus hinnad olid üsna talutavad ja toit maitses, kuigi tegemist oli ühe teravama gurmee kogemusega. Viimasega purustati ka minu eelarvamus, kus Inglismaa iga tänavanurga peal on mitu ehedat pubi- nii ei olnud, Londonis vähemalt.

                  Õhtul 22 paiku olime hotellis tagasi ja uni saabus üsna kiiresti. Hommik aga nii kiiresti ei saabunud. Kujutage ette magamist peaaegu lahtise aknaga näiteks Liivalaia tänava kõrval. Kui sisemine bioloogiline kell ütles, et nüüd on vist hommik käes, siis nii ei olnud. Kella pealt vaatasid vastu numbrid 3:45, nojah, vahva öö. Pingutasin kuni kella 6ni und, siis lõin käega ja hakkasin Grand Touri uut osa vaatama.

                  Kell 8 läksime keldrisse hommikust sööma, mis oli elu üks tagasihoidlikumaid. Sattusime ühe kohalikuga rääkima, kes vabandas Brexiti pärast ja tundis tuleviku pärast muret. Peale seda võtsime oma kotid kaasa ja läksime uuesti linna peale. Tellingus Big Ben, Buckingham, Trafalgar, St James ja Hyde park jne, kõik sai nähtud.

                  Sammulugeja näitas juba viiekohalisi numbreid ja väsimus võttis võimust ning otsustasime kuhugile istuma minna. Google Mapsist leidsime ühe Italiano, mille juures lahtioleku infot ei olnud. Ukse taga oli näha liikumist, aga jõulise jõu kasutamise tulemusena uks ei avanenud. Hakkasime end lahkuma sättima, kui uks avanes ning kutsuti sisse. Tuli välja, et avavad alles 15 minuti pärast, aga lubasid seal nii kaua istuda. Väga tore suhtumine.

                  Võtsime suuna Oxford Streeti suunas, kus vaatasime üle Sherlock Holmesi maja ning käisime window shoppingut tegemas. Seejärel oligi kultuuri kava otsa saanud ja istutasime end metroo peale, mis suundus Emirates staadioni suunas. Sel hetkel oli näha esimesi märke, et midagi on toimumas. Kolmandik inimestest olid Arsenali salli või jakiga ning kõlas sume inglise keele sarnane mõmin.
                  Holloway Roadi jaamas maa peale tulemise järel astusid müügimehed ligi ja pakkusid müügiks pileteid ja matchday salle. Õnneks nende motivatsioon jäi alla keskmise LHV varrukamehe omale ja saime edasi liikuda.

                  Staadioni ligidal olid kõik pubid 2h enne kickoffi puupüsti täis ning pidi suht kaugele minema, et istuda saada ning pinti nautida. Kõrvalolevast Sportsdirectist ostsin 4 poundiga uue musta mütsi, et Arsenali mehed mind rohkem omaks võtaksid.

                  Üks päeva tipphetk oli kindlasti see kui majade vahelt staadioni juurde jõudes kogu suur Emiratesi staadion koos oma mängueelse meluga kogu vaatevälja haaras. Kõik mis muidu olen telekast näinud oli nüüd laivis enda ees näha ja kuulda.


                  Ennem lugesin, et staadionile eriti kotiga ei lasta ning on olemas spets kohad kuhu saab oma asjad jätta. Alles kolmas customer service liige ütles, et võtke asjad kaasa kõik. Turvakontroll ja koti läbivaatamine oli üsna lebo ning möödus ekstsessideta. Kui G sektori turnikeest sisse saime, võis rahulikumalt hingata ning hakata otsima õlle letti.

                  Koridoris oli kuulda ka korra eesti keelt ehk siis me ei olnud ainukesed siit maalt tulnud. Üllatus oli suur kui hakkasin oma plastikpudelis (!) Carlsbergiga tribüünile murdma ning minu teekonna takistas steward ja osutas sildile, mis keelas alkot tribüünile kaasa võtmast. What a shame! Lahendasin oma joogi märkimisväärse kiirusega ära ning sai teisele katsele minna, et istekohad leida.

                  Päeva teine tipphetk oli see kui astud läbi koridori väljaku suunas ja sa näed seda piltilusat rohelist muru, mis läigib võimsate prožektorite valgel. Seejärel vaatad, kes seal väljakul sooja teevad- Hazardid, Willianid, Lacazetid, kes muidu löövad ainult televiisoris väravaid ja figureerivad fantasy meeskonna koosseisus. Telefoni kaamera välgub, kõikvõimalikud jalgpallist huvituvad tuttavad saavad minult pildi. Instas ja FBs kriban kuhjaga hashtage, vaadake kui lahe sõber Teil on ja kui hea tal praegu on.

                  Kell 17.30, kohtunik vilistab, tribüünid rõkkavad. Iga kodumeeskonna edukas tackle, äärevahetus või lubav pealelöök, kõike tervitatakse aplausiga. Arsenal, Arsenal, Arsenal laulavad fännid. Minu eest istuv tüüp avaldab kõvahäälset arvamust kohtuniku mentaalse tervise üle ja lubab tema emaga igast asju teha.

                  Lacazete pusib karistusalas, lööb peale, võrk sahiseb. Millisekund hiljem tribüün plahvatab ja kõik kargavad uskumatu sümmeetriaga püsti. Juubeldamine lõppeb alles siis kui Chelsea keskelt uuesti lahti mängib. Ja see kõik kordub uuesti ühe korra esimesel poolajal.

                  Poolaja vile kõlades liikusime kogu massiga jälle leti suunas, et midagi tarbima hakata. Menüüs on sibulaga hotdog 5,5 poundi eest, pirukad ja krõpsud. Jookidest õlu ja siider, 5,5£. Saan oma asjad kätte siis, kui II pa mängu vilistatakse. Õnneks on koridorid varustatud ekraanidega ja näeb väljakul toimuvat. Teine poolaeg on üldiselt rahulik ja Chelsea ei suuda midagi väga luua.

                  Lõpuvile kõlades peegeldub punaste sallidega inimeste nägudes rahulolu ja rõõm. Tänatakse oma meeskonda aplausiga ja mass inimesi hakkab ära liikuma. Staadioni ees otsustan olla mitteoriginaalne jalgpalli turist ja omastan 10 naela eest mängupäeva salli.


                  Liiklus on üsna haavatud ja buss kesklinna suunas viibib. Lõpuks ikka punane kahekordne transpordivahend tuleb ja liigume Liverpool Street jaama suunas, sest algne plaan Tottenham Hale pealt Stanstedi lennujaama minna lendab vastu taevast raudtee remondi tõttu. Tee peal sai kiiresti membershipi kaardid klassikalisse punasesse postkasti asetatud millega meenus kohe üks Mr Beani sketš.

                  Peale pikemat tiirutamist raudteejaama ümber leidsime ikka ukse üles. Peatusteta sõit Stanstedi, sealt otse Premier Inn hotelli transfer bussi peale, mille bussijuht 3£ per nägu tahab. Oleme täiesti süsid, hotell on väga kena ja mugav. Sammulugeja näitab numbreid natukene alla 23000 ehk 17km jalutamist.

                  4:50 äratus, jõudsime kiiresti natukene hommikusööki haarata ning kiiresti transfer bussi peale. Lennujaamas sujus kõik kui kellavärk ja lend väljus õigeaegselt. Boonuseks lennukiaknast piltilus punane päikesetõus.

                  Milline nädalvahetus, millised emotsioonid, aitäh London!

                  Kommentaar


                    #84
                    Fotod ka, et ma ei mõelnud välja seda juttu:






                    Kommentaar


                      #85
                      Aamen!
                      Mis on ühist Tallinna jõulukuusel ja Cristiano Ronaldol? Mõlemad kipuvad ümber kukkuma, aga süüdi on alati teised!
                      Ott Järvela

                      Kommentaar


                        #86
                        1) Miks peaks keegi Oyster kaardi Eestisse koju tellima? Neid saab koha pealt igast suvalisest putkast osta, ma eeldan, et nii on odavam ka?
                        2) UK lennujaamades on alati dokumendikontroll olnud, see ei ole kuidagi Brexitiga seotud, vaid sellega, et UK ei kuulu Schengenisse.
                        3) Pubisid on UKs palju küll, aga sageli on kõik pubid linnaosa keskuses koos ehk iga tänavanurga pealt neid tõepoolest ei leia. Samas mingites pealtnäha suvalistes kohtades võib 5 pubi kõrvuti olla. Eriti kehtib laialivalgunud linnade puhul, nagu nt. Manchester ja Sheffield.
                        4) Jah, inglastele majade kütmine ei meeldi. Nende meelest on miskipärast 15 kraadi väga adekvaatne siseruumi temperatuur, samal ajal kui kõik teised selle peale surnuks külmuvad.

                        Kommentaar


                          #87
                          Eesti talupojad läksid pärast päikeseloojangut magama, sest siis oli pime ja hakkas külm. Ehk siis evolutsiooniliselt peaks 15C täitsa mõnus temperatuur magama jäämiseks olema? Ma pakun, et sul ei tulnud und mingitel muudel põhjustel. Minu meelest esimesel ööl hotellis on alati keeruline und saada, eriti kui järgmisel päeval premmi mängule minek

                          Kommentaar


                            #88
                            Oyster kaardi puhul langesin reklaami lõksu: SAVE TIME. Buy a Visitor Oyster card before you leave home and have it delivered to you.

                            Magamatus oli ikka seotud hõredast aknast kostuva tänava müraga

                            Kommentaar


                              #89
                              Keegi championshipi ka vaatamas käinud?
                              West Brom vs. Ipswich märtsis.
                              "I like an aggressive team, I want to see a team that is strong, committed and quick on the break.
                              These are things which Atletico fans have always liked, it helps them identify with and love this shirt."

                              Kommentaar


                                #90
                                Algselt postitas atleticomadrid Vaata postitust
                                Keegi championshipi ka vaatamas käinud?
                                West Brom vs. Ipswich märtsis.
                                Piletid on vast mingi 20-30£ vahele, Ipswichi vastu saab ilmselt otse väravast ka osta, kuigi vast on lihtsam ette ära osta.

                                Kommentaar

                                Working...
                                X