320x50 ülemine bänner

Collapse

Teadaanne

Collapse
No announcement yet.

Mängu vaatama

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Kustuta kõik
new posts

    #31
    Nii. Kui varasemalt olen käinud jalgpatrippidel peamiselt Saksamaal ja korra Inglismaal, siis seekord otsustasin ette võtta reisi kaugele Hispaaniasse. Peamine eesmärk oli kogeda võrreldes kahe eelnimetatud riigiga hoopis teistsugust jalgpallikultuuri. See eesmärk sai ka täidetud. Sõelale jäänud mängud olid Levante – Eibar, Valencia – Alaves ja Villareal – Atletico. Ajaloo huvides kirjutan piletite ostmisest ja üldisest eelarvest sellise reisi puhul eraldi postituse. Jätan selle praeguse rohkem reisikirjaks.

    Olles käinud juba päris paljudel sellistel reisidel, siis olen ajaga ka mugavamaks muutunud. Seekord lendasin Lufthansaga läbi Frankfurti Madridi ning hiljem sama teed tagasi. Elu on näidanud, et üks tüütumaid asju selliste reiside puhul on ooteaeg jätkulennu vahel. Sellest tulenevalt tõmbasime selle minimaalseks. Nii Frankfurti kui ka Madridi lennul oli au lennukit jagada Margus Tabori ja Õnne 13 Anne-Maiga. Samuti mingi tüübiga, kes kandis vist kohvriga mingit elundit kaasas. Igatahes oli kohvrile suurelt kirjutatud „NO X-RAY, NO DELAY!“. Nojah siis. Kuna lennud olid varajased, siis jõudsime Madridi juba veidi pärast. Lennujaamast linna ja kerge jalutuskäiguga hotelli. Hotelli puhul kehtis mul sama põhimõte, mis lendudega. Ehk siis, kui varasemalt olen ööbinud ka koos mingite Poola õlidega hostelis, siis seekord otsustasin võtta korraliku hotelli. Asus Madridi kesklinnas, kuid hind polnud sugugi hull, öö oli ca 75€ sellel aastaajal. Kui kedagi peaks huvitama, siis hotell Cortezo.



    Üldiselt on Madrid sellel ajaperioodil üsna mõttetu. Mulle jäi Madridist nkn mulje kui üsna mittemidagiütlevast linnast. Kui sinna juurde lisada aga ka sitt ilm, siis on asi veel halvem. Kujutan ette, et umbes aprilli lõpp/mai võib olla seal täitsa mõnus mõnepäevaseks linnapuhkuseks. Seal on paar päris mõnusat suur parki, kus oleks hea õhtuti mõne alkohoolse joogiga ja hea seltskonnaga tiksuda. Üheks selliseks on kohe raudteejaama lähedal asuv Retiro park.See on tõsiselt suur ja väga eriilmeline. Sattusime sinna kahel erineval päeval eri sissepääsudest lähenedes ning tükk aega kahtlesime, kas oleme üldse samas pargis. Pargi keskel on ka suur tiik, kus millel sõitmiseks saab isegi paate laenutada. Samuti on pargis ka päris kena kristallpalee. Ühesõnaga. Vähemalt minu jaoks oli see üks mõnusamaid kohti Madridis. Ja nagu mainitud, siis suvel sooja ja mõnusa ilmaga oleks selles pargis veel ekstra mõnus tiksuda.



    Praegu oli Madridis aga umbes 6 kraadi ja suht pidev vihmasadu. Samas meid see ei peatanud ja pärast mõningast tiksumist hotellis otsustasime esmalt Vincente Calderoni staadioni juurde kõndida. Päris kahju, et ei õnnestunud selles staadionil ise mõnda kohtumist näha. Ajalugu ja head aurat õhkas sealt igal sammul.



    Kuna vihmasadu tihenes, siis ülejäänud õhtu sisustasime restorani, kino ja hotelliga. Kinokülastus seekord päris nii sürr ei olnud, kui 2009. aastal Roomas. Toona vaatasime rootsi keelset Lohetatoveeringuga tüdrukut, kuhu oldi itaalia keeles peale loetud ja kus poole filmi pealt tehti paus, et linti vahetada. Õhtu lõppes minibaari rüüstamisega. Täiesti ebamõistlik tegevus, aga kuna ma ei olnud siiani kordagi ööbinud minibaariga toas, siis ei suutnud ennast tagasi hoida.
    Järgmise päeva hommik oli juba ilusam ja seega otsustasime lihtsalt mööda Madridi ringi jalutada. Üheks sihtkohaksolika kuningaloss ja selle ees laiuv park. Meie üllatuseks oli park praktiliselt inimtühi ning väike jalutuskäik seal seetõttu päris nauditav.



    Suure jalutamise tulemuseks oli see, et õhtuks olime jälgi läbinud kokku 23km. Esmalt seadsime sammud aga Santiago Bernabeule, kus 25€ eest saab staadioni tuurile minna. Kui maksad lisaks 5€, siis saad kaasa ka audiogiidi. Mina lolli peaga ostsin, kuid see osutus täiesti mõttetuks. Eelkõige põhjusel, et Reali ajaloost on mul küll täiesti ükskõik. Minu jaoks maha visatud viiekas. Samas meeldis mulle väga see, et staadioni sai läbida iseseisvalt. Ei pidanud ootama mingi grupi täitumist vms. Läbi staadioni oli tehtud rada mida mööda kõndides jõudsid teisest otsast välja. Mingit ajalist piirangut samuti ei olnud. Sisuliselt ainus reegel oli see, et kui kuskilt juba mööda läinud oled, siis tagasi tulla ei saa. Turvad jälgisid seda üsna resoluutselt. Muidu pildista ja vaata kaua tahad pmst. Staadion on äge ja suur. Samas isegi kõige ülemiselt tasandilt oli vaade vägagi hea. Ka väljast oli staadion arhitektuuriliselt üks ägedamaid, kus käinud olen. Mis on omamoodi paradoksaalne, sest sellel mängiv klubi on jällegi üks ebasümpaatsemaid.



    Üldiselt on kõik Realiga kaasas käiv muidugi totaalne bling-bling ja kohati ikka väga lääge. Mingid tüübid, kes samal ajal tuuril olid ei saanud vist üldse aru, kus nad on ja mida nad teevad. Ronaldo pimestus võttis vist üle. Eriti meeldisid kaks tüüpi. Nimelt sai tuuri ajal ühes kohas poseerida Reali viimase CL-i karikaga. Hiljem said selle pildi muidugi mingi raha eest välja osta. Nõme oli see, et isegi kui sa pilti teha ei soovinud (nagu mina), siis pidid sa terve selle gloryhunterite järjekorra ära ootama. Õnneks polnud seal tol hetkel nii palju rahvast veel, et see väga kettasse oleks ajanud. Igatahes oli seal mingi Juventuse dressikaga õli, kes rõõmsalt koos selle karikaga pilti tegi ja poseeris. See oli küll korralik facepalm koht. Tekkis tahtmine küsida sellelt õlilt, et kas sa saad ikka aru, keda Real selle karika teenimiseks finaalis võitis? Mina ennast loomulikult koos karikaga Reali kodustaadionil pildistada ei lubanud, sest ma ei soovi, et minust selline pilt kuhugi pilve tiirlema jääks. Teine „äge“ tüüp oli Barcelona kaelussalliga õli, kes poseeris muuseumi osas 12 Reali võidetud CL-i karika taustal. Kust sellised tüübid tulevad? Ülejäänud päev kulus lihtsalt ringijalutamisele ja põhiliste vaatamisväärsustega tutvumisele. Käisime ka raekoja platsil, kus nägin lemmik ämblikmeest.



    Reede hommikul seadsime sammud raudteejaama, et sõita Valenciasse, kus õhtul toimus Levante – Eibari mäng. Rong sõitis seda vahet umbes 1h 45min ning mõni nädal ette ostes oli üks näkku 120€. Vb oleks saanud kauem ette ostes ka odavamalt nagu seda on DB loogika. Samas oli transport kiire ja mugav, seega ei kurda. Üks asi mis avaldas muljet, oli Madridi raudteejaam. Seal on ühes tiivas pmst eraldi botaanikaaed suurte palmide ja muude eksootiliste taimedega. Vees ujuvad kilpkonnad. Üllatav, kuid samas mõistetav oli ka see, et isegi rongi peale minekul valgustati kotid läbi. Tänapäeva Euroopa suurlinnas ilmselt paratamatu asi.



    Valenciasse jõudsime samuti üsna vara, ca 11.30. Kuidi check-in oli võimalik alates 14.00-st, siis otsustasime õnne proovima minna. Tasus ära, sest saime toa kätte juba 12-st ning saime ebamugavad kotid ära pandud. Teist korda järjest õnnestus olla hotellis, kus oli nii minibaar kui ka vann. Samas oli Hispaanias kummaline see, et nii kahes erinevas Madridi hotellis kui ka Valencia omas oli tuba päris pime. Laelampe polnud üheski toas. Kuigi tegemist oli väga viisakate kohtadega. Täpselt ei saanudki aru, millest see täpselt tulla võib. Valencia on äge linn. Samas sellel nädalavahetusel oli seal päris sürr olla. Nimelt tähistati seal mingit kevade algusele pühendatud üritust. Üle linna olid paraadid ning samuti ehitati suuri papist/puidust ja jumal teab millest skulptuure, mis mõned päevad hiljem vist maha põletati. Kogu ürituse juurde käis see, et pmst terve nv tegid inimesed tänaval püro. Väiksed lapsed käisid emaga koos tänaval. Ühe käega hoidis emast kinni ja teise käega viskas hernepaugukaid tänavale. See oli pidev vaatepilt. Mida vanemaks lapsed läksid, seda võimsamaks läksid ka lõhkepaketid. Mõni oli selline nagu oleks autopomm su kõrval plahvatanud. Alguses oli päris ebameeldiv tunne, kuid umbes päevaga harjus ära ning hiljem isegi ei reageerinud enam nendele kärgatustele.

    Valencias oli ilm juba väga mõnus ning kannatas isegi täiesti särgiväel väljas olla. Head ilma ära kaustades otsustasime minna esmalt rannapromenaadile. See on Valencias tõesti äge. Esitekso n rannariba väga pikk ja lai, meri ilus ning lähedal palju rannakohvikuid, kus saab ka korralikult süüa. Promenaadil kõndides on ebameeldiv see, et seal üsna palju igasuguseid Miguelisid, kes üritavad sind enda söögikoht meelitada. Ühe sellise saatsin pikalt. Kui promenaadi teisest küljest hiljem tagasi kõndisime, siis otsisime ise söögikohta, kuhu korraks maha istuda. Hiljem avastasime, et olime ise välja valinud täpselt sama koha, kus see pikalt saadetud Miguel töötas. Toit oli aus ja hea. Erinevate kastmete ja mõne lisandiga suure hunniku nachosid sai kätte 6€ eest. Kokteilid maksid umbes sama palju. Paar tundi tiksusime seal.


    Edasi kõndisime teaduspargi poole. See on tõsiselt äge koht Valencias ning juba sellel ala jaguks tegevust mitmeks päevaks. Seal on teaduskeskus, meremaailm, ooperimaja ja mida kõike veel ühes kompleksis koos. Kuna reedel väga palju aega nende külastamiseks ei olnud, siis kõndisime lihtsalt seal ringi ja vaatasime arhitektuuri. Juba ainuüksi vaatamise pärast tasub sinna minna. Santiago Calatrava on täiesti ulme maailma sinna kokku projekteerinud. Kõndisime linnaku läbi, mis võttis samuti oma aja. Väliselt meenutab see veidi Wolfsburgi, millest Saksamaa alateemas ka kirjutasin. Veider SIMS-i tunne on pidevalt.


    Kommentaar


      #32
      jätkub...

      Äge oli ka see, kuidas Levante fännid bussiga saabunud meeskonda tervitas. Kannatlikult oodati 20-25 minutit tee ääres ning kui buss paistma hakkas, siis lasti hääl valla. Sümpaatne. Levante staadion on ka mõnus. Seda aga täpselt esimese vihmasajuga peetud mänguni. Nimelt on seal katus ainult väga-väga väiksel osal tribüünist. Meil vedas antud juhul korralikult, sest näiteks päev hiljem Valencia-Alavesi mängu ajal sadas mingil hetkel üsna korralikult. Reede õhtul ei tulnud taevast aga tilkagi ning saime nautida Levante hingestatud esitust. Nimelt võideti tabelis oluliselt kõrgemal asuvat Eibari 2-1. Kusjuures võiduvrav löödi pmst järgmisest rünnakust pärast seda, kui Eibar oli kohtumise viigistanud. Mängu ümber jutustama ei hakka. Igatahes oli see äärmiselt tuline kohtumine, kus mõlemad kujutasid ette, et nendele tehakse kohtuniku poolt liiga. Mäng oli isegi nii tuline, et mõned Levante ja Eibari mängijad läksid omavahel kättpidi kokku. Kokkuvõttes oli tore, et Levante selle mängu võitis. Kuigi üldiselt olen ma LaLigas kindlasti Eibari poolehoidja, siis selles kohtumises vajas Levante punkte kindlasti rohkem. Mina loodan igatahes, et nad jäävad püsima. Sümpaatne piirkond, staadion, fännid ja meeskond. Väga viis.

      Sümpaatne polnud aga staadionilt pärast mängu ära saamine. See oli totaalne porno. Eriti seetõttu, et mäng algas reede õhtul 21.00 ning neil oli linnas ka see faking festival. Üks võimalus oli sõita kesklinna trammiga, mida pidanuks ootama mingi 15 minutit ja mis oleks olnud niivõrd täis, et oodanud inimestest oleks trammi mahtunud üldse vb ainult kolmandik. See on päris korralik kontrast Saksamaaga, kus pärast mängu seisab sisuliselt kümneid tramme järjest järjekorras, et rahvas linna laiali viia. Meie seal oodata ei viitsinud. Samas ega oluliselt kiiremini ka koju ei jõudnud. Mingil jumal teab mis põhjusel oli just see metroopeatus, kus me pidanuks ümber istuma, suletud politsei poolt ning pidime minema korraliku ringiga. Pärast seiklusi ja hilisemat jalutuskäiku läbi festivalikülastajate jõudsime siiski hotelli.



      Järgmisel päeval oli plaanis Valencia – Alavesi mäng, mis algas 17.15.Mis tähendas,et umbes kolmeni on rahulikult aega endale tegevus leida. Otsustasime minna seal samas Clatrava „linnakus“ asunud meremaailma. Soovitan seda igati. Pilet oli küll ca 30€, aga tasus igati ära. Kompleks on suur ja väljapanek on äge. Pealegi näeb seal elusat merihobukest. Selles mõttes väga tuus. Kui rahulikalt kogu väljapanek läbi käia, kulub seal kokku julgelt 2-3 tundi.



      Meie olime seal kl 10-13. Kuigi paar tundi oli veel aega,enne kui tee Mestallale ette võtta,siis otsustasime, et seekord teaduskeskusesse minema ei hakka. Oleks tundunud kiirustamisena ning otsustasime selle asemel sööma minna. Samas võin julgelt öelda, et kogu see kompleks on Valencias must go. Meie sealoleku ajal sätiti üles ka Valencia maratoni kas stardi või finišikoridori. See peaks seal toimuma juba sellel nv-l.





      Igatahes sõime ära, hotellsit läbi ja sammud hotelli. Hotellsit Mestallale oli umbes 30min kõndida ning pmst oli ta täpsel poolel teel Levante staadionile. Seega teekonna mõttes midagi uut me ei kogenud. Mestalla on võimas staadion. Selle ees seistes on juba üsna pisike tunne. Tribüünile kõndides on tunne aga veelgi ägedam. Ehituse, väravide jne poolest ilmselt mu lemmik 40+ tuhat staadion, kus ma üldse käinud olen. Väga suur, aga väga kompaktne. Meil olid piletid 5 korrusel, aga vaade oli suurepärane. Eriti äge oli see, et isegi nii kõrgelt oli kogu plats näha. St et ei tekkinud erinevalt mõnest teisest suurest staadionist seda, et vaade oleks lõiganud nt osa küljejoonest ära. Kõik oli nähtav. Sarnaselt Levante staadionile pole ka Mestallal katusealuste kohtadega hiilata. Meil joppas selles osas korralikult. Piletid olid keskmisel tribüünil 5 korrusel, mis on pmst 2 tasand. Kohad asusid aga teise tasandi ülemistes ridades, mis tähendas, et kolmanda tasandi tribüün tekitas meile katuse. Umbes 3-4 rida allpool poleks sellist efekti tekkinud. Seda läks ka vaja, sest enne mängu ja vahepeal mängu ajal sadas üsna korralikult.




      Mäng ise oli võrreldes Levante mänguga erinev. Valencia võttis suhteliselt kindla 3-1 võidu. Samas ei olnud Alaves sugugi sitt ning parema individuaalsuse juures võinuks nad vabalt ka juhtima minna ning ka 3-2 lüüa. Viimasel kolmandikul käkiti aga lootustandvad olukorras pidevalt ära. Zaza oli äge tüüp. Meenutas 2009. aasta Tottit, kui Roma-Torino mängul käisin. Zaza üritas sarnaselt Tottile pmst iga kolmanda söödu kannaga anda. Vahe oli ainult selles, et Tottil see ka õnnestus. Üldises plaanis oli Zaza päris korralik. Kattis ja jätkas rünnakuid päris hästi ning sai ka ühe värava ja söödu kirja. Seega statistiliselt polnud üldse paha.

      Pärast mängu käsime veel fännipoest läbi. Kuigi Mestallla juures on ka üks, siis ei ole sinna vähemalt mängupäeval küll mõtet minna. Selleasemel läksime linnas asuvasse megastori, kust ostsin kingituseks ka ühe särgi. Äge oli see, et poes oli võimalus lasta kohe ka sobiv nimi ja number särgile pressida. See maksis lisa 15€ ja tehti umbes 10 minutiga ära. Edasi üritasime juba hotelli pääseda. See polnud aga jätkuva kevadpüha pärast sugugi kerge. Kesklinnas oli meeletult rahvast, kes olid tulnud kõik neid skulptuure vaatama, mis päev hiljem maha põletati. Rahvast oli tõesti palju ja seetõttu kulus üsna väikse vahemaa kõndimiseks omajagu aega. Üks stiilinäide ka.



      Järgmisel päeval ootas ees reis Vila-Reali, mis asus ca 70km kaugusel Valenciast. Et me ei osanud kohalikke olusid piisavlt hästi hinnata, siis otsustasime sinna sõita edasi-tagasi bussiga. Tagantjärgi oleks võinud seda teha ka rongiga, aga arvasime, et ei jõuaks viimasele Valencia poole väljuvale rongile. Tegelikkuses oleks üsna vabalt jõdnud. See selleks. Igatahes. Kui keegi peaks Vila-Reali mängu vaatama sattuma, siis ärge minna sinna varem kui vb 3h enne mängu algust. Seal lihtsalt ei ole mitte kõige vähematki teha. Meie jõudsime sinna kl 11 pühaäeva hommikul ningmäng algas 18.30. Seal veeresid praktiliselt terve päeva üksnes heinapallid. Mitte miski ei reetnud, et õhtul kohtutakse Atleticoga. Välja arvatud muidugi mõned Atletico fännid, kes „linapildis“ virvendasid. Esmalt otsustasime mõnes kohvikus maha istuda ja veidi aega surnuks lüüa. Ühe suht bussipeatuse juurest ka leidsime, kuid seal saime olla napid 45min. Nimelt leidis kohvikupidaja, et kl 12 päeval on paras aeg kohvik selleks päevaks kinni panna.No palju õnne. Meile tähendas see seda, et pidime edasi liikuma. Suundusime staadioni poole, et sellele rahlikult ring peale teha.



      Jalutasime mis me jalutasime, aga aega oli ikka meeletult üle. Lõpuks leidsime mingilt väljakult söögikoha. Istusime välja ning jäime ootama. Möödus mingi 25 minutit, aga kedagi väga ei kottinud, et me seal istusime. Meid ei kottinud ka, sest vähemalt oli koht kus istuda ja aega surnuks lüüa. Lõpuks tuli umbkeelne teenindaja. Suutsime lõpuks aru saada, et kui süüa tahame, siis teenindatakse ainult seest. Okei. Läksime sisse ja istusime maha. Möödus veel 10 min ja meie juurde tuli mingi teine teenindaja. Selgus, et kui tahame päevamenüüst midagi, siis peame saali teise tiiba istuma. Okei. Istusime jälle ümber. Möödus veel mingi 15 min ja lõpuks tuli meie juurde mingi kolmas teenindaja, kes hakkas märkmepaberi pealt menüüd ette lugema. Luges mingid valikud ette. Mina võtsin steigi. Ja siis hakkasid järjest tulema salat, mingi arusaamatu eelroog, steik ja magustoit. Ehk ta suutsi meile maha müüa 4 käigulise eine kuigi ma ise arvasin, et tellisin ainult steigi. Nojah siis. Vähemalt sai kõht täis. Teglikult ei saa kurta.Toit oli hea ja nagu hiljem selgus, siis see rikkalik söömaaeg läks näkku 16€. Samuti oli positiivnesee, et olime mingi 2,5 tundi mängule lähemal jälle.
      Laisalt hakkasime staadioni poole jalutama, et vb fänniposet läbi käia ja siis veel ringi vaadata. Villarreali fännipood on vist kõige mõttetum pood, mida ma kunagi näinud olen. Ma pole kindel, kas seal üldse midagi muud peale mängusärkide oli. Täiesti lamp.
      Läksime staadionile sisse. Estadio de la Ceramica on tõeliselt hubane ja tõeliselt hea vaatega staadion. Hinna ja kvaliteedi suhe on ikkaväga hea seal. Me maksime pileti eest 70€ jaistusime selleeest ka praktiliselt VIP-iväärilises kohas. Pmst keskjoonel tribüüni keskmisel tasandil. Kuna mäng oli Atleticoga, siis oli hinnaklass juba tulenevalt sellest veidi kõrgem.



      Mäng oli päris dramaatiline. Atletico läksesimesel poolajal Griezmanni divele järgnenud penaltist juhtma. Villarreal oli aga mänguliselt selgelt parem meeskond. Domineeriti korralikult. Reaalset ohtu hakati aga kujutama teisel poolajal kahe hea vahetusega. 74.minutil sekkus Enes Ünal ja 78. minutil Samuel Castillejo. Enes Ünal lõi lõpuks kaks väravat. Neist teise üleminutitel ning kinkis Villarrealile dramaatilise ja väga vääga magusa võidu. Rahvas oli suht hullumas ja Enes Ünal sai vist järsku kõigi lemmikmängijaks.

      Kommentaar


        #33
        jätkub...



        Pärast mängu piime tunnikese bussipeatuses ootama, et Valencia poole tagasi sõita. See oli pühapäeva õhtul pärast pikka päeva päris tüütu tegevus. Järgmiseks korraks on vähemalt teada, et rongijaama jõuab üsna kiiresti ja ilmtingimata ei pea ostma piletit hiljem väljuvale bussile. Tund Valenciasse tagasi ja hotelli magama. Järgmisel päeval pidime sõitma tagasi Madridi. See tähendas, et hommikusöögile pidime minema juba üsna vara. Läksime alla restorani ning see oli tühi ja pime nagu kell. Saime siis ka targemaks. Nimelt oli selle kevadpüha pärast Valencias püha ning sööki hakati serveerima tavapärasest 45 min hiljem. Nojah siis. Õnneks meie plaane see väga ei seganud. Kuna Madridis oli kõik olulisem juba läbi käidud, siis otsustasime viimasel täispikal reisipäeval minna loomaaeda, et pandat näha. See õnnestus



        Kokkuvõttes väga äge tripp. Samashoopis teistsugune, kui nt Saksamaal. Kui Sakamaal käivad staadionil jalgpallifännid, siis Hispaanias käib publik. Seega lauluja möllu eriti pole. Atmosfääri mõttesei ole Hispaanial Saksamaale mitte midagi vastu panna. Seegama ei ole kindel ,kas see oleks parim sihtkoht näiteks esimeseks selliseks reisiks. Mulle poleks jätnud ilmselt kõige ägedamat muljet. Samas kui olla juba käinud ja erinevaid asju kogenud, siis oskab juba ka Hispaania kaasaelamist kogeda. Seega kahe otsaga asi. Veel pole otsustanud, kas järgmise jalkatripi sihtkoht on vana hea Saksamaa või Itaalia. Samas Hispaaniasse minekut kindlasti ei kahetse.
        Mingi päev kirjutan ka hindadest, piletitest jne..

        Kommentaar


          #34
          Äärmiselt lahe on lugeda Sinu reisikirju, tunda on kogemust ja kirge kirjutamisel. Lisaks need illustratsioonid.
          Tegeled maarahwa silmavaate avardamisega, jaksu edasistel seiklustel!

          Algselt postitas ericbana Vaata postitust
          Kujutan ette, et umbes aprilli lõpp/mai võib olla seal täitsa mõnus mõnepäevaseks linnapuhkuseks. Seal on paar päris mõnusat suur parki, kus oleks hea õhtuti mõne alkohoolse joogiga ja hea seltskonnaga tiksuda.
          See oli nii spot on lause lihtsalt, et vajab esiletõstmist. Olen ise peaaegu sõnasõnalt seda teinud ning julgen kinnitada. Kindlasti on veel kogenenumaid külastajaid siin foorumis kes oskaksid veel täpsemaid soovitusi jagada.

          Vabandan, et segasin nüüd oma mölaga vahele jätkupostitustele.
          Fábio Coentrão
          Hay método en su locura

          Kommentaar


            #35
            Algselt postitas Faraday Vaata postitust
            Äärmiselt lahe on lugeda Sinu reisikirju, tunda on kogemust ja kirge kirjutamisel. Lisaks need illustratsioonid.
            Tegeled maarahwa silmavaate avardamisega, jaksu edasistel seiklustel!

            Vabandan, et segasin nüüd oma mölaga vahele jätkupostitustele.
            Tänud, et meeldis. Ausalt öeldes tundsin seekord, et reis oli päris pikk ja mänge nii mitu, et kõike huvitavat oli üsna keeruline tagantjärgi meenutadagi. Aga põhiline peaks kirjas olema.

            Jätkupostitus on nkn niivõrd erinev, et vahet pole, kui see järjest ei ole.

            Kommentaar


              #36
              Algselt postitas ericbana Vaata postitust
              jätkub...



              Pärast mängu piime tunnikese bussipeatuses ootama, et Valencia poole tagasi sõita. See oli pühapäeva õhtul pärast pikka päeva päris tüütu tegevus. Järgmiseks korraks on vähemalt teada, et rongijaama jõuab üsna kiiresti ja ilmtingimata ei pea ostma piletit hiljem väljuvale bussile. Tund Valenciasse tagasi ja hotelli magama. Järgmisel päeval pidime sõitma tagasi Madridi. See tähendas, et hommikusöögile pidime minema juba üsna vara. Läksime alla restorani ning see oli tühi ja pime nagu kell. Saime siis ka targemaks. Nimelt oli selle kevadpüha pärast Valencias püha ning sööki hakati serveerima tavapärasest 45 min hiljem. Nojah siis. Õnneks meie plaane see väga ei seganud. Kuna Madridis oli kõik olulisem juba läbi käidud, siis otsustasime viimasel täispikal reisipäeval minna loomaaeda, et pandat näha. See õnnestus



              Kokkuvõttes väga äge tripp. Samashoopis teistsugune, kui nt Saksamaal. Kui Sakamaal käivad staadionil jalgpallifännid, siis Hispaanias käib publik. Seega lauluja möllu eriti pole. Atmosfääri mõttesei ole Hispaanial Saksamaale mitte midagi vastu panna. Seegama ei ole kindel ,kas see oleks parim sihtkoht näiteks esimeseks selliseks reisiks. Mulle poleks jätnud ilmselt kõige ägedamat muljet. Samas kui olla juba käinud ja erinevaid asju kogenud, siis oskab juba ka Hispaania kaasaelamist kogeda. Seega kahe otsaga asi. Veel pole otsustanud, kas järgmise jalkatripi sihtkoht on vana hea Saksamaa või Itaalia. Samas Hispaaniasse minekut kindlasti ei kahetse.
              Mingi päev kirjutan ka hindadest, piletitest jne..
              Väga huvitav lugemine hetkel hommiku kohvi kõrvale, ericbana! Kuigi sa räägid absoluutselt tõtt, Hispaanias käibki publik vaatamas, mitte fännid, paari erandiga muidugi. Saksamaa on selles võttes kõvasti ees, kõvasti. Olles ise samuti käinud neil trippidel, on mu parim kogemus endiselt Hertha-Leipzig. Ja panda on nuntsik!

              Kommentaar


                #37
                Kiiduväärt lugemine, Valencia on ka minu üks paremaid Hispaania kogemusi, kohe Malaga järel. Madriid on hea ilmaga väga mõnus linn, aga eelistaks ise ikka rannikulinnasid.

                Kommentaar


                  #38
                  Samuti kiidan postitust. Käisin üle-eelmine november sarnasel trassil, aga selle vahega, et Madrid -> Barca -> Valencia. Märkusena, et vähemalt vahemaa Madrid -> Barca oli odavam minna lennukiga, kuigi algselt oli samuti plaanis rong. Vuelinguga lendamine oli 50 EUR kandis.

                  Kommentaar


                    #39
                    Ou, kas keegi on käinud vaatamas Hispaania liigat väljaspool Madridi või Barcelonat. On soovitusi, kuhu võiks reisi planeerida? Mis on ägedad kandid, mida saaks jalkaga siduda?

                    Kommentaar


                      #40
                      Algselt postitas ericbana Vaata postitust
                      Ou, kas keegi on käinud vaatamas Hispaania liigat väljaspool Madridi või Barcelonat. On soovitusi, kuhu võiks reisi planeerida? Mis on ägedad kandid, mida saaks jalkaga siduda?
                      Vaatamas ei ole käinud, aga olen viibinud Malagas. Staadion ise asub kesklinnale suht lähedal. Ilmselt saab igale mängule seal pileteid. Kliima on hea ja vigastusteoht väike vms. Ei oska öelda, mis su reisieelistused on, aga selline 2-3 päeva kohapeal + 2-3 päeva rannas annaks teha küll.
                      Instagram

                      Twitter

                      Eesti Lokomotiv Moskva fännid

                      telekavaataja.blogabet.com

                      Kommentaar


                        #41
                        Algselt postitas ericbana Vaata postitust
                        Ou, kas keegi on käinud vaatamas Hispaania liigat väljaspool Madridi või Barcelonat. On soovitusi, kuhu võiks reisi planeerida? Mis on ägedad kandid, mida saaks jalkaga siduda?

                        Oleneb millised eelistused on. Andaluusia piirkond võiks tõesti mõnus olla - näiteks Sevilla on väga korralik linn, kus tegevust peaks jätkuma ning nii Betisi kui Sevilla kodumängud on tavaliselt ka keskmisest parema atmosfääriga. Eelkõige soovitaks mõnda Betisi kodumängu.

                        Boonuseks on Sevilla puhul mõistlikus kauguses erinevad rannad, kui tahtmist merd avastada. Näiteks Cádiz peaks jääma ca pooleteisetunnise sõidu kaugusele. Kindlasti leiab mõne ranna ka veelgi lähemal, aga Cádizis on lihtsalt lisaks rannale võimalik nautida kõrvale ka näiteks Hispaania esiliiga vutti - seejuures võib öelda, et Cádiz CF on pigem sellise laheda fännibaasiga silma paistnud ning vahel on oma kaasaelamisega ka uudistesse jõutud.

                        Teisalt soovitaks ka Põhja-Hispaaniat ja Astuuria piirkonda, kus asuvad Real Oviedo ja Sporting Gijon, kelle omavaheline mäng on nö Astuuria derbi. Mõlemad pigem hea toetusega ning kodukohas populaarsed satsid.
                        Coraje, corazón y cojones.

                        Kommentaar


                          #42
                          Eelnevalt mainisin ühe reisi trassi, mis oli Madrid - Barca - Valencia. Viimane neist on üsna kena linn ja Mestalla täitsa hea atmosfääriga.

                          Punkti pakutud Sevilla ka soovitatav. Sinna sattusin 2009 pärast Hispaania - Eesti mängu Meridas, mänguks oli Sevilla - Zaragoza. Jällegi soovitan, nende see tunnuslaul ja chant jääb kummitama.

                          Eelmine november oli mul selline Portugal - Hispaania suund, et esmalt Lissabon (Sportingu CL-i mäng), siis Porto (CL-i mäng), edasi Vigo ja La Coruna. Celta Vigo ja Deportivo La Coruna kodumängud mingit erilist mälestust ei pakkunud. See Galiitsia piirkond ei ole ka just teab mis atraktiivne koht. Korra võib üle vaadata, aga pigem soovitan esmalt teisi koht, näiteks Sevilla ja Andaluusia.

                          Kommentaar


                            #43
                            Kuidas sa CL mängudele piletid ostsid?
                            Joga Bonito!!!

                            Kommentaar


                              #44
                              Algselt postitas 2mSööt3mMööda Vaata postitust
                              Kuidas sa CL mängudele piletid ostsid?
                              Sportingule eelnevalt netist (Juve vastu). Portos mängupäeval staadionilt. Nad mängisid Leipziga, stata ei olnud täis. Porto müüb vist pigem harva välja.

                              Kommentaar


                                #45
                                Satun neljapäeval, 30.augustil Sevillasse ja avastasin, et samal õhtul Euroopa liiga mäng neil seal. Siit ka küsimus, kuna igasugune Hispaania vuti vaatamise kogemus puudub. Kas sellele mängule saaks pileteid ning kui jah, siis kust tuleks vaadata? Kindlasti on siin keegi, kes oskaks aidata, tänud juba ette!

                                NB! Sevilla kodukalt sain juba piletiinfo kätte, aga oskab keegi soovitada, millisesse sektorisse piletit vaadata? Ühel küljetribüünil piletihinnad kuni 70, teiselpool 30. Miks?

                                Kommentaar

                                Working...
                                X