Veganlus - arvamusi?

[count]

[orbitaaljaam]

Kiidan Painti saavutust. Shrift oleks võinud küll mingi muu olla. Näeb välja nagu 1984 aasta telegrammil.

Burksi isu tuli.

[orbitaaljaam]

1984. aasta telegrammil olid ainult suured tähed ja kirjavahemärke ei olnud.

Norides detaile - ma rääksin shriftist ainult.

Kebabi tahaks ka.

[elx]

Kus juures ma ei tea, et mäki, suitsu ja joomise kohta "ok" öeldakse.

[lenc]

Kus juures ma ei tea, et mäki, suitsu ja joomise kohta "ok" öeldakse.

Kes nende asjade kohta OK ütleb, siis ilmselt ütleb ka veganiks hakkamise kohta sama. Ehk siis neil on üldiselt kõigest pohhui, mida keegi teine oma tervisega teeb. Kes hakkab veganluse kohta moraali lugema, teeb seda ilmselt ka suitsu ja alkoholi peale.

[eika]

Kes nende asjade kohta OK ütleb, siis ilmselt ütleb ka veganiks hakkamise kohta sama. Ehk siis neil on üldiselt kõigest pohhui, mida keegi teine oma tervisega teeb. Kes hakkab veganluse kohta moraali lugema, teeb seda ilmselt ka suitsu ja alkoholi peale.

Inimesi häirib ikka see, millega nad otseselt pole kokku puutunud ja mida on ainult Delfist lugenud. Kui ise või tuttavad kütavad tobi, joovad ja söövad burksi, siis see on okei. Aga kui ühtegi taimetoitlasest tuttavat pole, siis tunduvadki nad kõik kohtlased, kelle pead õigele teele juhtima.

[Daz Booob]

Ma usun, et delfitobiviinaburksi hulgas on inimesi, kes suudavad uut nähtust vaadelda, arutleda, hinnata.

[count]

[Aílton]

Alljärgnevalt lisan väljavõtte ultrasportlase Rait Ratassepa blogist. Keda teema rohkem huvitab, siis tasub seda blogi sirvida, sest analüüsid põhinevad lisaks kõhutundele ka verenäitajatel ja samuti konsulteerib ta spetsialistidega.

"Viimased kaks aastat olen vereanalüüse andnud eesmärgiga tuvastada, kas kehale hädavajalikud ained on olemas ja normis. Vereanalüüse läksin andma sõbra soovitusel, kuid mitte seepärast, et keha andnuks mingitest ainete puudujääkidest märku. Vastupidi, sel hetkel tundsin end suurepäraselt ja pidasin enda toitumisharjumusi kõiki vajadusi rahuldavaks. Nimelt 2013. a sügisel sai tehtud kaks olulist muutust. Esiteks vahetasin mõneks ajaks elukeskkonda ja panin põhirõhu ainult spordile. See tähendas, et treeningmahud kasvasid ühtäkki 400+ tunnilt enam kui 900 tunnile aastas. Teine muutus seisnes selles, et ma muutsin kardinaalselt oma toitumisharjumusi, jättes päevapealt loomse toidu söömise. Veganluse põhimõtetel toitumine meeldis mulle väga ja aitas kehal kahekordse treeningmahuga ilusti toime tulla. Olgu siinkohal mainitud, et vegan eluviisi juurde jõudsin ultraspordialase kirjanduse kaudu.

Nii ma siis toitusin enam kui pool aastat, aimamata midagi halba. Kuna enesetunne ja füüsiline vorm oli selle poole aasta jooksul raketikiirusel ja tagasilöökideta üksnes paremuse poole liikunud, oli mu üllatus suur, kui sain kätte oma esimesed vereanalüüside tulemused. Verepilt oli nii mitmegi näitaja poolest (raud, D-vitamiin, vitamiin B12) vägagi korrast ära ning veri ennustas peatseid tõsiseid probleeme. Erinevate asjatundjate poolt tehti mulle kiiresti selgeks, et kehal on võime ainete puudujääkidega mõnda aega edukalt toimida, enne kui see füüsiliselt endast märku annab. Justkui ühest suust väideti, et ainete puudused muutuvad organismile tõsiseks probleemiks alles aasta või enam pärast ning et kui puudused juba füüsiliselt avalduma hakkavad, on asjad väga halvad. Seega jäi mul üle üksnes õnne tänada, et ma puudustele veel suhteliselt kiiresti jälile sain.

Kuigi pean endiselt väga lugu vegan toitudest, ei meeldi mulle seda toitumisviisi pimesi kellelegi propageerida. Aga just selliselt paljud vegan toitu ülistavad inimesed teadmatusest ja halba soovimata käituvad. Mul on alust uskuda, et need inimesed ei ole veganluse võimalikke varjukülgi endal kontrollinud või ei ole arvestanud, et selle toitumisviisi mõju igale inimesele on varieeruv ja sõltub paljudest teistest teguritest. Samas leian, et puudujääkide esinemine ei tähenda, et inimene peaks veganlusele selja pöörama. Oluline on aga olla neist teadlik ja midagi ette võtta.

Mina lahendasin selle probleemi enda jaoks osalt toidulisandite ning osalt toitumisharjumuste muutmise abil. Nimelt vitamiin B12 defitsiidist ülesaamiseks otsustasin oma menüüsse tagasi tuua muna ja osad piimatooted (nt juust ja kohupiim), samas liha ja kala ma endiselt ei tarvita. Sellest, mida ma defitsiitidest jagusaamiseks ette võtsin ja kuidas see mul õnnestus, olen ma olen varasemates blogipostitustes palju kirjutanud."

ultraspordist.blogspot.com

[metssiga]

mu arust on vähe kummastav, et inimene saab aru, et talle ei sobi veganlus, sest ilmselt suurest füüsilisest aktiivsusest tulenevalt ei saa ta keha kõiki vajalike toitaineid kätte ja lahendab selle probleemi tablettidega. kas toiduainetööstus on tema jaoks hullem kui meditsiinitööstus?

[Aílton]

mu arust on vähe kummastav, et inimene saab aru, et talle ei sobi veganlus, sest ilmselt suurest füüsilisest aktiivsusest tulenevalt ei saa ta keha kõiki vajalike toitaineid kätte ja lahendab selle probleemi tablettidega. kas toiduainetööstus on tema jaoks hullem kui meditsiinitööstus?

Kui tema blogi lugeda, siis ta peab taimetoitu just endale vägagi sobivaks ja see on aidanud tal sportlikus mõttes uuele tasemele jõuda.

[Aílton]

Blogi lugeda ei viitsi, nii et järeldan puusalt.



Kas võib nii olla, et sportlikus mõttes uuele tasemele jõuda ei aidanud mitte veganlus, vaid trennimahu kahekordistamine?

Lihtsatele: 400+ tundi aastas teeb 5 90-minutilist trenni nädalas, 900 tundi aastas teeb 2.5 tundi trenni iga päev.

Minu arust püüdis ta ka varem treeningmahte tõsta, aga pistis pidevalt rinda haigestumistega, mis võimalikku tulemust(mahu kasvust tingituna) pärssisid. Ilmselt ta püüdis mingisugust lahendust-seletust leida ja otsustas enda toitumist muuta taimetoidu suunas. Peale kardinaalset muutust toitumises, paranes koormusest taastumise kiirus ja vähenes haigestumiste arv, mis omakorda lubab tal rohkem treenida. Parem enesetunne, kiirem taastumine, suurem treeningmaht võrdub parem tulemus! See on tulemusele orienteeritud muutus, mitte ei ole esikohal "mul on loomadest kahju" või mõni mu fancy maailmavaate küsimus vms. Tema toidulaud on muidugi väga rikkalik ja ka tema blogist exceli kujul leitav. Ainult kapsalehte närides ja apelsinimahla juues kaugele ei jõua...

[Emv]

Mu ei söö ka poe (loe: Rakvere jne) liha. See pole liha. See on mingi ollus, mis välimuselt meenutab liha, aga maitset tunned ainult tänud "maitsetugevdajatele". Liha värvi annab toiduvärv. Õnneks on piisavalt tuttavaid, kes kasvatavad sigu, lambaid vabas looduses, ka kalamehi tunnen piisavalt ja isegi ei kuse vette, vaid pigem leotan ussi - eelistan sellist toitu iga kelle "veganite" heinale, mis on 35 korda mürkidega pritsitud, kuskil küünis valminud, mitte põllul jne. See ongi vahekoht. Mitte liha ja hein - vaid normaalne toit vs masstoodang. Ja see ei ole mingi hipsteri fancy teema, et ostsin talunikult ühe sibula, nüüd päästan maailma.
Õnneks ei ela linnas, nii et saan omale normaalset toitu normaalse hinna eest lubada.

[Shaq]

Mu ei söö ka poe (loe: Rakvere jne) liha. See pole liha. See on mingi ollus, mis välimuselt meenutab liha, aga maitset tunned ainult tänud "maitsetugevdajatele". Liha värvi annab toiduvärv. Õnneks on piisavalt tuttavaid, kes kasvatavad sigu, lambaid vabas looduses, ka kalamehi tunnen piisavalt ja isegi ei kuse vette, vaid pigem leotan ussi - eelistan sellist toitu iga kelle "veganite" heinale, mis on 35 korda mürkidega pritsitud, kuskil küünis valminud, mitte põllul jne. See ongi vahekoht. Mitte liha ja hein - vaid normaalne toit vs masstoodang. Ja see ei ole mingi hipsteri fancy teema, et ostsin talunikult ühe sibula, nüüd päästan maailma.
Õnneks ei ela linnas, nii et saan omale normaalset toitu normaalse hinna eest lubada.

Linnas on ka turud*

[Aílton]

Mu ei söö ka poe (loe: Rakvere jne) liha. See pole liha. See on mingi ollus, mis välimuselt meenutab liha, aga maitset tunned ainult tänud "maitsetugevdajatele". Liha värvi annab toiduvärv. Õnneks on piisavalt tuttavaid, kes kasvatavad sigu, lambaid vabas looduses, ka kalamehi tunnen piisavalt ja isegi ei kuse vette, vaid pigem leotan ussi - eelistan sellist toitu iga kelle "veganite" heinale, mis on 35 korda mürkidega pritsitud, kuskil küünis valminud, mitte põllul jne. See ongi vahekoht. Mitte liha ja hein - vaid normaalne toit vs masstoodang. Ja see ei ole mingi hipsteri fancy teema, et ostsin talunikult ühe sibula, nüüd päästan maailma.
Õnneks ei ela linnas, nii et saan omale normaalset toitu normaalse hinna eest lubada.

Olen Sinu mõtetega nõus, kuigi ma isiklikult ostan oma toidu supermarketitest, teen seda eelkõige mugavusest ja väga palju sellele ei mõtle, kust konkreetne liha tükk või banaan on tulnud. Olen palju neid dokumentaale vaadanud, kus näidatakse, kuidas toit meie laulale jõuab ja olgugi, et see on üsna häiriv, siis see ei takista mind antud loomadest või lindudest tehtud tooteid ostmast, sest süüa on ju vaja ja olen liialt laisk ka
Praegu me suuresti ei tea, kuidas masstoodetud toit, meie organismi mõjutab ja ei oska ka võimalikke mõjusid karta. On ju lihtsamadki asjad nagu igasugu asjade talumatused üsna viimase kümnendi teema, rääkimata siis, et toit poes võib vähki tekitada või tervisele kahjulik olla, kas siis põhjuseks igasugu mürgid-väetised taimse toidu puhul või looma- ja kalasöödad liha puhul, rääkimata loomadele antavatest medikamentidest. Mõju võib ju ilmneda, läbi geenide, alles meie järglastel. Siin on teadlastel kõvasti pusimist. Ilmselt võiks me kõik natuke mõelda, mida me sööme, aga võtta asja mitte liiga tõsiselt, sest see tekitab lõpuks stressi, mis on jällegi tervisele kahjulik