Paremkaitsjad.
Mattia De Sciglio. 4-
Paremkaitse oli läbi hooaja üks neetud koht, kus kasutati kuut erinevat mängijat: MDS, Lichtsteiner, Barzagli, Höwedes, Sturaro ja Cuadrado. Antud kambast oli paremkaitses ainus stabiilne ja pädev mängija suvel liitunud De Sciglio. Mattiast on mõneti isegi kahju, sest igale õnnestunud mänguseeriale järgnesid kahjuks koheselt vigastused. Kokku jäi De Sciglio eemale ca 25 mängust. Teisalt tervena oli ta vaieldamatu esimene valik omal positioonil. Seda põhjusega. Ründesuunal oli mees küll üsna nullfaktor. Kui hooaja alguses lasi Allegri veel Mattial tõusta, siis aja möödudes jäi ta platsil aina sügavamale ja sügavamele. Pole midagi teha, tsenderdamis- ja sööduoskus pole mehe tugevam külg. Seda positiivsem oli ta kaitsemängus, sest vastupidiselt ülejäänud nimedele suutis MDS hooaja suuremate eksimusteta läbida ning üldmulje oli siiski positiivne. Annaks nüüd järgmiseks hooajaks natuke rohkem tervist ja võib temaga edasi minna küll.
Stephan Lichtsteiner. 3-
Pahatihti oli hooajal olukordi, kus šveitslane oli ainus terve paremkaistja tiimis ja nii sai Licht isegi teenimatult palju mänguaega. Lichtsteiner näitas vananemise märke juba eelmisel aastal ning tänavu littis tal 34 eluaastat väga selgelt jalgadesse. Mees joosti kaitses üle, rünnakul ei jõudnud ta tõusta ning sellest "klassikalisest" Lichsteinerist, kes tervet liigat oma äärel omas, polnud midagi alles. Kahju, sest esimese viie scudetto puhul oli šveitslane meeskonna üks paremaid ja stabiilsemaid mängumehi, kelleta selline edu polekski äkki võimalik olnud. Üldiselt kiidame, et ta olemas oli ja hädaolukordades (mida oli kokku ca 20 mängu) abiks oli ja soovime uues klubis edu, kuid mänguliselt oli mees tänavu üks kehvemaid (kui mitte kõige kehvem) Juventuse mängijaid.
Benedikt Höwedes. 2
Suvel tundus Höwedese ostuvõimalusega laen lotovõiduna, sest esmapilgul saadi olematu hinnaga kogenud ja tasemega kaitsja. Reaalsuses oli sakslase hooaeg kohutav. Kokku oli mees viiel pikemal erineval vigastuspausil ja üsna läbiv joon oli, et Höwdes naases vigastusest pingile ja päev hiljem tuli uudis, et Benedikt tõmbas uue lihase ära. Kuidas saab üldse hinnata mängijat, kes tegi ühe mängu oktoobris ja kaks mängu aprillis. Karm. Mehel peaks küll taset olema, aga vaevalt nii vigast mängijat välja ostetakse. Aga edu temalegi uutel jahimaadel.
Mis saab suvel?
Kui Lichsteiner ja Höwedes lahkuvad, siis üks uus mängija tuleb kindlasti juurde. Iseküsimus, et kes see liituja on. Hetkel on läbi käinud kaks nime- ManU Matteo Darmian ja PSV Santiago Arias. Kumbki erilist elevust ei tekita, aga küll suve jooksul tuleb neid põnevamaid kuulujutte ja nimesid juurde.
Mattia De Sciglio. 4-
Paremkaitse oli läbi hooaja üks neetud koht, kus kasutati kuut erinevat mängijat: MDS, Lichtsteiner, Barzagli, Höwedes, Sturaro ja Cuadrado. Antud kambast oli paremkaitses ainus stabiilne ja pädev mängija suvel liitunud De Sciglio. Mattiast on mõneti isegi kahju, sest igale õnnestunud mänguseeriale järgnesid kahjuks koheselt vigastused. Kokku jäi De Sciglio eemale ca 25 mängust. Teisalt tervena oli ta vaieldamatu esimene valik omal positioonil. Seda põhjusega. Ründesuunal oli mees küll üsna nullfaktor. Kui hooaja alguses lasi Allegri veel Mattial tõusta, siis aja möödudes jäi ta platsil aina sügavamale ja sügavamele. Pole midagi teha, tsenderdamis- ja sööduoskus pole mehe tugevam külg. Seda positiivsem oli ta kaitsemängus, sest vastupidiselt ülejäänud nimedele suutis MDS hooaja suuremate eksimusteta läbida ning üldmulje oli siiski positiivne. Annaks nüüd järgmiseks hooajaks natuke rohkem tervist ja võib temaga edasi minna küll.
Stephan Lichtsteiner. 3-
Pahatihti oli hooajal olukordi, kus šveitslane oli ainus terve paremkaistja tiimis ja nii sai Licht isegi teenimatult palju mänguaega. Lichtsteiner näitas vananemise märke juba eelmisel aastal ning tänavu littis tal 34 eluaastat väga selgelt jalgadesse. Mees joosti kaitses üle, rünnakul ei jõudnud ta tõusta ning sellest "klassikalisest" Lichsteinerist, kes tervet liigat oma äärel omas, polnud midagi alles. Kahju, sest esimese viie scudetto puhul oli šveitslane meeskonna üks paremaid ja stabiilsemaid mängumehi, kelleta selline edu polekski äkki võimalik olnud. Üldiselt kiidame, et ta olemas oli ja hädaolukordades (mida oli kokku ca 20 mängu) abiks oli ja soovime uues klubis edu, kuid mänguliselt oli mees tänavu üks kehvemaid (kui mitte kõige kehvem) Juventuse mängijaid.
Benedikt Höwedes. 2
Suvel tundus Höwedese ostuvõimalusega laen lotovõiduna, sest esmapilgul saadi olematu hinnaga kogenud ja tasemega kaitsja. Reaalsuses oli sakslase hooaeg kohutav. Kokku oli mees viiel pikemal erineval vigastuspausil ja üsna läbiv joon oli, et Höwdes naases vigastusest pingile ja päev hiljem tuli uudis, et Benedikt tõmbas uue lihase ära. Kuidas saab üldse hinnata mängijat, kes tegi ühe mängu oktoobris ja kaks mängu aprillis. Karm. Mehel peaks küll taset olema, aga vaevalt nii vigast mängijat välja ostetakse. Aga edu temalegi uutel jahimaadel.
Mis saab suvel?
Kui Lichsteiner ja Höwedes lahkuvad, siis üks uus mängija tuleb kindlasti juurde. Iseküsimus, et kes see liituja on. Hetkel on läbi käinud kaks nime- ManU Matteo Darmian ja PSV Santiago Arias. Kumbki erilist elevust ei tekita, aga küll suve jooksul tuleb neid põnevamaid kuulujutte ja nimesid juurde.
Kommentaar