Suurepärane, et edasi pääseti ja tore, et täna vähemalt viigipunkt koju toodi, aga laiemalt on signaalid Levadia ümber küll muret tekitavad. Räägitakse pidevalt mingist metsikust pallivaldamisest, mis on primaarne ja sõltumata vastasest tuleb oma mäng peale suruda. Ma ehk ei oska hinnata 20-30m kaugusel oma väravast rahulikus tempos palli kiigutamist, mille iga asisem võistkond ülevalt kinni paneb, ja mis liiga tihti lõpeb pallikaotusega ohtlikus tsoonis või pikema palliga audis, aga see on ka ainuke osa väljakust, kus Eesti tagumisest otsast kõrgema kvaliteediga meeskondade vastu märkimisväärselt rohkem palli vallatakse. Ideoloogia, et nendel hetkedel, kui pall on meie käes, pole vastasel võimalik väravat lüüa, on ju iseenesest õige, aga ideaalilähedaselt ei suuda seda välja mängida isegi Guardiola tiimid.
Väga laialt üldistades on minu arust jalgpallis ainult kaks olulist statistilist näitajat (ja noh, ilmselgelt skoor ka siis tablool lühikest perspektiivi kirjeldamas). Esiteks kui palju lood sa ise väravavõimalusi, ja kui kvaliteetsed need võimalused on ehk milline on lõppkokkuvõttes tõenäosus väravaks. Ja teiseks, kui palju lased vastasel luua väravavõimalusi ja kui ohtlikuks need olukorrad kujunevad. Sellel, kas võimalused sünnivad positsioonirünnakust, kontratest, kõrge pressi tulemusena, standardolukordadest või millestki viiendast ja kuuendast, ei ole enam vahet, sest väga kõrge või ka madala efektiivsusega olukordi on võimalik välja mängida igast elemendist. Ja see, kas sa selle raames hoidsid palli 85% või 15% ei määra enam mitte midagi.
Või siis määrab, ja ma ei saa lihtsalt jalgpallist aru, aga pani ikka väga tugevalt kulmu kergitama kui Vassiljev ütles avamängu puhul, et vastaste värava puhul oli okei sellises olukorras risk võtta. Seda suudan ma veel mõista, et edukalt kõrge pressi alt välja tulles võib tekkida hea alge rünnakuks, aga tundub, et ka meeskond pole enam täielikult selja taga kui tegeletakse juba omaloominguga. Kuigi esimene poolaeg oli ikka täiesti kohutav, teine juba täitsa aktsepteeritav. Tahaks väga loota Dundalki vastu ka positiivset resultaati, sest paberil midagi ületamatut küll ei ole, aga Levadia peab suutma pakkuda ikkagi kordades paremad esitused, eelkõige aga mitmekülgsemad, sest praegu tundub, et Levadia plaani halvamine ei ole piisava materjali puhul küll vastasmeeskonna jaoks maailma kõige keerulisem ülesanne.
Väga laialt üldistades on minu arust jalgpallis ainult kaks olulist statistilist näitajat (ja noh, ilmselgelt skoor ka siis tablool lühikest perspektiivi kirjeldamas). Esiteks kui palju lood sa ise väravavõimalusi, ja kui kvaliteetsed need võimalused on ehk milline on lõppkokkuvõttes tõenäosus väravaks. Ja teiseks, kui palju lased vastasel luua väravavõimalusi ja kui ohtlikuks need olukorrad kujunevad. Sellel, kas võimalused sünnivad positsioonirünnakust, kontratest, kõrge pressi tulemusena, standardolukordadest või millestki viiendast ja kuuendast, ei ole enam vahet, sest väga kõrge või ka madala efektiivsusega olukordi on võimalik välja mängida igast elemendist. Ja see, kas sa selle raames hoidsid palli 85% või 15% ei määra enam mitte midagi.
Või siis määrab, ja ma ei saa lihtsalt jalgpallist aru, aga pani ikka väga tugevalt kulmu kergitama kui Vassiljev ütles avamängu puhul, et vastaste värava puhul oli okei sellises olukorras risk võtta. Seda suudan ma veel mõista, et edukalt kõrge pressi alt välja tulles võib tekkida hea alge rünnakuks, aga tundub, et ka meeskond pole enam täielikult selja taga kui tegeletakse juba omaloominguga. Kuigi esimene poolaeg oli ikka täiesti kohutav, teine juba täitsa aktsepteeritav. Tahaks väga loota Dundalki vastu ka positiivset resultaati, sest paberil midagi ületamatut küll ei ole, aga Levadia peab suutma pakkuda ikkagi kordades paremad esitused, eelkõige aga mitmekülgsemad, sest praegu tundub, et Levadia plaani halvamine ei ole piisava materjali puhul küll vastasmeeskonna jaoks maailma kõige keerulisem ülesanne.
Kommentaar