Tuhlasin küll, aga teemat ei leidnud. Usun, et sai üsna asjalik postitus ning väärib eraldi teemat.
Igatahes. Käisin mõni aeg tagasi (15. aprill) vaatamas enda senise elu ilmselt kõige eksootilisemat mängu. Olin Paphoses puhkamas ja otsustasin ära kasutada võimalust vaadata ära kohalik kõrgliiga. Suhteliselt kerge vaevaga suutsin augu pähe rääkida ka tüdruksõbrale ja nii saigi seda eksootikat vaatama mindud. Kõige paremini sobis samas linnas toimunud mäng Pafos FC vs Nea Salamis. Tegu oli tol hetkel Küprose kõrgliiga vastavalt 11. ja 10. meeskonna kohtumisega.
Staadion oli meie ööbimiskohast veidi üle 5km kaugusel ning see tähendas ühtlasi mõnusat umbes tunnist jalutuskäiku. Kui peaksin millegagi teekonda võrdlema, siis senistest külastustest ilmselt Mainziga. Suuresti üsna suvaline ja mittemidagiütlev ümbruskond. Samas staadion asus ikkagi linna piirides mitte põldude keskel nagu Mainzis. Mäng algas 18.00. Liikuma hakkasime varuga umbes 16.15, et jõuaks staadioni ümber ka pilti teha. Kuna Küprosel on ilmad juba paremad kui Eestis suvel (pidev 25 kraadi ja lauspäike), siis oli pärastlõunane jalutuskäik väga mõnus. Väikeste vahepeatustega ja pildistamisega koos läksime lõpuks staadionile umbes 1 tund 20 min. Ehk olime staadioni juures umbes 30-25 minutit enne avavilet. See oli igati piisav aeg, et teha tiir ümber staadioni, osta putkast pilet, osta mingilt kohalikult tüübilt pähkleid, osta puhvetist Pepsi ja valida normaalsed kohad tribüünil. Pepsi maksis 1,5€. Oli vist isegi 0,5l. Õlut ei näinud ei puhvetis ega ka tribüünil kellegi käes. Ju siis ei müüdudki. Igatahes olid hinnad puhvetis igati mõistlikud ja võiks isegi öelda, et odavad võrreldes meiega.
Alguses tundus, et ega see 10 ja 11 omavaheline pusimine väga kedagi ei huvita. Isegi üks puhvetitöötaja vaatas tahvlist mingit samal ajal toimunud Premieri mängu ja oli näo järgi üsna häiritud, et teda selle juures Pepsi sooviga tülitati. Lõppkokkuvõttes kogunes pealtvaatajaid aga umbes 500-600, kes oli päris suurel staadionil (10*000 kohta) koondatud suhteliselt kokku. See tekitas kompaktse tunde ja rahvas ei hajunud liialt ära. Tasub märkida, et põhi mass rahvast voolas kohale suht viimasel minutil. Meie istusime tribüünile mingi 15min enne mängu algust ja siis meenutas olukord mingit Kuressaare vs Trans kohtumist. Aga avavile ajaks oli tribüünil juba korralik kogus pealtvaatajaid.
Paphos on huvitav sats selle poolest, et näiteks tolles mängus käis nende eest platsil üldse ainult üks Küprose kodanik. Algkoosseisus oli: 2 sloveeni, 2 prantslast, lätlane, tšiillane, horvaat, hispaanlane, belglane, hollandlane. Vahetusest sekkusid veel austerlane, uruguailane ja venelane. Peatreener on šotlane. Seega paras rahvaste paabel. Samas vastastel oli algkoosseisus koguni 6 Küprose kodanikku ja 2 sekkusid veel pingilt. Kõige huvitavam mees Paphose poolelt oli minu meelest belglane Christian Brüls. Tüüp mängis 2013/14 hooajal Nice eest prantsuse kõrgliigas näiteks 34 mängu (2180 minutit). Enne seda mängis kaks pmst täishooaega Genti eest. Pärast Nice aega on saanud vähem mängida, aga on esindanud siiski Rennesit ja Standard Lieget. Ühesõnaga tema ilmselgelt kõrgem tase paistis kohe silma ja puhtalt mänguoskuste poolest võiks ta minu meelest küll kõrgemal.
Staadion ise oli mõnusalt vanakool ning pmst Kalevi staadioni sarnane. See tähendab, et staadion oli ehitatud nö auku ning seega staadion kaugele ära ei paistnudki- oli nagu kausis. Ka suuruse ja muu arhitektuuri poolest sarnanes staadion palju Kalevile. Ainult üks pool oli teisest natuke madalam. Samas näiteks tribüüni kalle oli minu meelest laugem kui Kalevis. See selleks. Pileteid mängule sai osta staadioni kõrval olnud putkadest, mis nägid juba ise väga sürrid välja. Kahjuks enne mängu ei tulnud pildi tegemise peale ning pärast mängu unustasin selle ära. Igatahes oli tegu mingi 1,5m x 1,5m x 2m tahukaga, kus oli üks imepisike ruudukujuline aken, millest käsi vaevalt sisse mahtus, et raha ulatada. Ma arvan, et seda putkat oleks alternatiivina võimalik kasutada ka tuumaplahvatuse korral. Kõige pullim oli aga see, et piletihind sõltus isiku soost. Naistele oli pilet 5€ ja meestele 10€. „For you 10€, for the girl 5€.“ Liisa-Ly Pakosta, dafaq?!?!?
Kogu vibe oli staadionil päris mõnus. Lapsed jõid pepsit, mehed tegid suitsu ja meestega kaasas olnud naised scrollisid peamiselt moblat. Mingi tüüp minu ees tegi 2h jooksul 11 suitsu. Aga noh, ta oli Paphose fänn ka. Staadion oli sümpaatne. Sarnaselt Kalevile oli see küll ovaal, kuid mõlemas otsas istekohti polnud. Ühes otsas oli lihtsalt mingi ebamäärane taimestik ning teises otsas kasvasid kuused või mis iganes kohalikud kuuse sarnased puud. Äge oli ka helisüsteem, mis koosnes vanakooli valjuhäälditest pmst. Iga kord, kui tüüp rääkima hakkas, siis kõlas see sama plekiselt kui mingi Põhja-Korea sõjapropaganda või Hitleri kõne Nürnbergis. Tablood staadionil polnud. Või vähemasti mina seda pika otsimise peale küll ei leidnud. Isegi sellist „meie vs teie“ stiilis plagu polnud kuskil. Päris huvitav.
Mängust nii palju, et see lõppes külaliste 1-2 võiduga. Samas mängu algus oli Paphosele ideaalne. Too sama mainitud Brüls hullas ja tegi mis ise tahtis ning 10. minutil mindi kohtumist ka juhtima. Pärast seda suudeti samuti mõni aeg mängu domineerida, kuid siis said külalised üha enam oma rütmi kätte. Avapoolaja viimastel minutitel suudeti mäng ka viigistada. Mina seda väravat muidugi ei näinud, sest olin kusel ja eeldasin, et „ega siin lõpus ikka midagi ei juhtu“. Juhtus küll. Tüdruksõbra jutu järgi paras pusimine. Nii oli ka.
Asi läks koduvõistkonna jaoks veel traagilisemaks teisel poolajal. Nimelt suudeti 88.minutil endale mingi täiesti lambine värav sisse imeda ning mäng kaotatigi 1-2. Päris mitu kohalikku flippisid selle peale ikka totaalselt ära.
Kokkuvõttes oli igati tore õhtupoolik ning absoluutselt ei kahetse, et mineku ette võtsin. Reaalset taset on tribüünilt alati keeruline hinnata, aga pakun, et meie päris tipud oleksid mõlemast meeskonnast heal päeval ikkagi üle. Samas mõnel veidi keskpärasemal päeval võiksid vabalt ka põske saada. Mõlemas satsis oli üksikuid tüüpe, kelle tehniline ja taktikaline tase oli ikka väga hea. Samas üldpildis oli ka üsna palju praaki ja naiivsust. Hoolimata sellest, et väljak oli pmst ideaalses seisukorras ja võinuks lükata nagu kulda. Kokkuvõttes selline Levadia-Kalju tavapärane suvine mäng Kadriorus. Taseme poolest.
Õhtupimeduses pärast mängu kõndisime hotelli tagasi. Taas 5km, kuid veidi teist teed mööda. Seda tuleb ka mainida, et Küpros (või vähemalt Paphos) on ikka väga turvaline koht. Staadion ja teekond sinna on tegelikult ikka üsna suvalises piirkonnas. Turvalisuse jutt kehtib aga üldiselt kogu linna kohta. Nädala jooksul ei tekkinud/ei näinud kordagi mingit olukordagi. Tallinnas piisab reede öösel üksnes vanalinnast läbi jalutada ja keegi istub ikka verisena äärekivil. Seal mitte.
Vot selline kogemus.
Igatahes. Käisin mõni aeg tagasi (15. aprill) vaatamas enda senise elu ilmselt kõige eksootilisemat mängu. Olin Paphoses puhkamas ja otsustasin ära kasutada võimalust vaadata ära kohalik kõrgliiga. Suhteliselt kerge vaevaga suutsin augu pähe rääkida ka tüdruksõbrale ja nii saigi seda eksootikat vaatama mindud. Kõige paremini sobis samas linnas toimunud mäng Pafos FC vs Nea Salamis. Tegu oli tol hetkel Küprose kõrgliiga vastavalt 11. ja 10. meeskonna kohtumisega.
Staadion oli meie ööbimiskohast veidi üle 5km kaugusel ning see tähendas ühtlasi mõnusat umbes tunnist jalutuskäiku. Kui peaksin millegagi teekonda võrdlema, siis senistest külastustest ilmselt Mainziga. Suuresti üsna suvaline ja mittemidagiütlev ümbruskond. Samas staadion asus ikkagi linna piirides mitte põldude keskel nagu Mainzis. Mäng algas 18.00. Liikuma hakkasime varuga umbes 16.15, et jõuaks staadioni ümber ka pilti teha. Kuna Küprosel on ilmad juba paremad kui Eestis suvel (pidev 25 kraadi ja lauspäike), siis oli pärastlõunane jalutuskäik väga mõnus. Väikeste vahepeatustega ja pildistamisega koos läksime lõpuks staadionile umbes 1 tund 20 min. Ehk olime staadioni juures umbes 30-25 minutit enne avavilet. See oli igati piisav aeg, et teha tiir ümber staadioni, osta putkast pilet, osta mingilt kohalikult tüübilt pähkleid, osta puhvetist Pepsi ja valida normaalsed kohad tribüünil. Pepsi maksis 1,5€. Oli vist isegi 0,5l. Õlut ei näinud ei puhvetis ega ka tribüünil kellegi käes. Ju siis ei müüdudki. Igatahes olid hinnad puhvetis igati mõistlikud ja võiks isegi öelda, et odavad võrreldes meiega.
Alguses tundus, et ega see 10 ja 11 omavaheline pusimine väga kedagi ei huvita. Isegi üks puhvetitöötaja vaatas tahvlist mingit samal ajal toimunud Premieri mängu ja oli näo järgi üsna häiritud, et teda selle juures Pepsi sooviga tülitati. Lõppkokkuvõttes kogunes pealtvaatajaid aga umbes 500-600, kes oli päris suurel staadionil (10*000 kohta) koondatud suhteliselt kokku. See tekitas kompaktse tunde ja rahvas ei hajunud liialt ära. Tasub märkida, et põhi mass rahvast voolas kohale suht viimasel minutil. Meie istusime tribüünile mingi 15min enne mängu algust ja siis meenutas olukord mingit Kuressaare vs Trans kohtumist. Aga avavile ajaks oli tribüünil juba korralik kogus pealtvaatajaid.
Paphos on huvitav sats selle poolest, et näiteks tolles mängus käis nende eest platsil üldse ainult üks Küprose kodanik. Algkoosseisus oli: 2 sloveeni, 2 prantslast, lätlane, tšiillane, horvaat, hispaanlane, belglane, hollandlane. Vahetusest sekkusid veel austerlane, uruguailane ja venelane. Peatreener on šotlane. Seega paras rahvaste paabel. Samas vastastel oli algkoosseisus koguni 6 Küprose kodanikku ja 2 sekkusid veel pingilt. Kõige huvitavam mees Paphose poolelt oli minu meelest belglane Christian Brüls. Tüüp mängis 2013/14 hooajal Nice eest prantsuse kõrgliigas näiteks 34 mängu (2180 minutit). Enne seda mängis kaks pmst täishooaega Genti eest. Pärast Nice aega on saanud vähem mängida, aga on esindanud siiski Rennesit ja Standard Lieget. Ühesõnaga tema ilmselgelt kõrgem tase paistis kohe silma ja puhtalt mänguoskuste poolest võiks ta minu meelest küll kõrgemal.
Staadion ise oli mõnusalt vanakool ning pmst Kalevi staadioni sarnane. See tähendab, et staadion oli ehitatud nö auku ning seega staadion kaugele ära ei paistnudki- oli nagu kausis. Ka suuruse ja muu arhitektuuri poolest sarnanes staadion palju Kalevile. Ainult üks pool oli teisest natuke madalam. Samas näiteks tribüüni kalle oli minu meelest laugem kui Kalevis. See selleks. Pileteid mängule sai osta staadioni kõrval olnud putkadest, mis nägid juba ise väga sürrid välja. Kahjuks enne mängu ei tulnud pildi tegemise peale ning pärast mängu unustasin selle ära. Igatahes oli tegu mingi 1,5m x 1,5m x 2m tahukaga, kus oli üks imepisike ruudukujuline aken, millest käsi vaevalt sisse mahtus, et raha ulatada. Ma arvan, et seda putkat oleks alternatiivina võimalik kasutada ka tuumaplahvatuse korral. Kõige pullim oli aga see, et piletihind sõltus isiku soost. Naistele oli pilet 5€ ja meestele 10€. „For you 10€, for the girl 5€.“ Liisa-Ly Pakosta, dafaq?!?!?
Kogu vibe oli staadionil päris mõnus. Lapsed jõid pepsit, mehed tegid suitsu ja meestega kaasas olnud naised scrollisid peamiselt moblat. Mingi tüüp minu ees tegi 2h jooksul 11 suitsu. Aga noh, ta oli Paphose fänn ka. Staadion oli sümpaatne. Sarnaselt Kalevile oli see küll ovaal, kuid mõlemas otsas istekohti polnud. Ühes otsas oli lihtsalt mingi ebamäärane taimestik ning teises otsas kasvasid kuused või mis iganes kohalikud kuuse sarnased puud. Äge oli ka helisüsteem, mis koosnes vanakooli valjuhäälditest pmst. Iga kord, kui tüüp rääkima hakkas, siis kõlas see sama plekiselt kui mingi Põhja-Korea sõjapropaganda või Hitleri kõne Nürnbergis. Tablood staadionil polnud. Või vähemasti mina seda pika otsimise peale küll ei leidnud. Isegi sellist „meie vs teie“ stiilis plagu polnud kuskil. Päris huvitav.
Mängust nii palju, et see lõppes külaliste 1-2 võiduga. Samas mängu algus oli Paphosele ideaalne. Too sama mainitud Brüls hullas ja tegi mis ise tahtis ning 10. minutil mindi kohtumist ka juhtima. Pärast seda suudeti samuti mõni aeg mängu domineerida, kuid siis said külalised üha enam oma rütmi kätte. Avapoolaja viimastel minutitel suudeti mäng ka viigistada. Mina seda väravat muidugi ei näinud, sest olin kusel ja eeldasin, et „ega siin lõpus ikka midagi ei juhtu“. Juhtus küll. Tüdruksõbra jutu järgi paras pusimine. Nii oli ka.
Asi läks koduvõistkonna jaoks veel traagilisemaks teisel poolajal. Nimelt suudeti 88.minutil endale mingi täiesti lambine värav sisse imeda ning mäng kaotatigi 1-2. Päris mitu kohalikku flippisid selle peale ikka totaalselt ära.
Kokkuvõttes oli igati tore õhtupoolik ning absoluutselt ei kahetse, et mineku ette võtsin. Reaalset taset on tribüünilt alati keeruline hinnata, aga pakun, et meie päris tipud oleksid mõlemast meeskonnast heal päeval ikkagi üle. Samas mõnel veidi keskpärasemal päeval võiksid vabalt ka põske saada. Mõlemas satsis oli üksikuid tüüpe, kelle tehniline ja taktikaline tase oli ikka väga hea. Samas üldpildis oli ka üsna palju praaki ja naiivsust. Hoolimata sellest, et väljak oli pmst ideaalses seisukorras ja võinuks lükata nagu kulda. Kokkuvõttes selline Levadia-Kalju tavapärane suvine mäng Kadriorus. Taseme poolest.
Õhtupimeduses pärast mängu kõndisime hotelli tagasi. Taas 5km, kuid veidi teist teed mööda. Seda tuleb ka mainida, et Küpros (või vähemalt Paphos) on ikka väga turvaline koht. Staadion ja teekond sinna on tegelikult ikka üsna suvalises piirkonnas. Turvalisuse jutt kehtib aga üldiselt kogu linna kohta. Nädala jooksul ei tekkinud/ei näinud kordagi mingit olukordagi. Tallinnas piisab reede öösel üksnes vanalinnast läbi jalutada ja keegi istub ikka verisena äärekivil. Seal mitte.
Vot selline kogemus.
Kommentaar