320x50 ülemine bänner

Collapse

Teadaanne

Collapse
No announcement yet.

RAHVUSTE LIIGA : Soome - Eesti 11.09.2018 kell 21.45 @ Turu Veritas staadion

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Kustuta kõik
new posts

    #31
    Ärge üldse muretsege meil on solidaarsusmehhanismid.

    Kommentaar


      #32
      Ma ei ole nüüd kindel, aga viimaste aastate tulemuste põhjal on ka langenud ilmselgelt jalgpallihaigla fännisektrori täituvus. Mis ei pane mind üldse imestama ja seda on näha ka et inimene, kes käis regulaarselt meeskonda toetamas ei taha enam tulla. Võib-olla eksin aga selline tunne on mulle küll jäänud. Laulu on vähem, rahvast vähem ja üldse fiiilingut pole mis ta oli ennist( Tervitan siinkohal neid fänne kes olid turus, respekt!)

      Kommentaar


        #33
        Algselt postitas Stok
        Ma eilse mängu ajal mõtlesin sellist mõtet, mis võib väga vabalt üsna rumal olla, aga mis Sa teed. Siis kui me Sinuga, martin, treenerikoolitusel käisime (ülejäänutele: Rahvajalgpall, woohoo!), siis Urmas Kirs rõhutas, et on vale õpetada lastele võitmist, vaid peab õpetama mängimist. Et ainukesed olulised võidud on need, mis on profina saavutatud, mitte need, mis lapsena. Ma tahan uskuda, et tal on õigus, aga kas teised jalkariigid ka nii mõtlevad? CCCP-s kindlasti nii ei mõeldud ja tsaari-Venemaal ei mõelda samuti. See pilt, mille telekavaataja eile postitas meie järelkasvu viimase 4 aasta tulemuste kohta on nii masendav, et tuleb vist rallifänniks ümber õppida. Need U21 juntsud käivad siis veel mängimist, mitte võitmist, harjutamas? Inimlikult ja lapsevanemana ma ei poolda seda, et treener nõuab mudilastelt võite ehk pingutamist, aga kui A-koondise vähikäigul ei paista lõppu, A-koondis järjest vananeb ja lootustandvaid noori on vähe peale tulemas, siis minu jaoks see näitab, et noortetasandil on totaalselt puusse pandud. Õnneks infra areneb, kuigi võiks kiiremini, nii et ma siiski loodan, et kunagi saab Eestist ka jalkariik. Vähemalt sellinegi, et ei peaks mittejalkafännidest tuttavate ees piinlikkust tundma.

        Mul on täiesti ükskõik, kui hästi palli vallati, mitu pealelööki tehti ja mitu kornerit võideti.
        Kuldsed sõnad, Stok!

        Kommentaar


          #34
          Algselt postitas Sambaz Vaata postitust
          Ma ei ole nüüd kindel, aga viimaste aastate tulemuste põhjal on ka langenud ilmselgelt jalgpallihaigla fännisektrori täituvus. Mis ei pane mind üldse imestama ja seda on näha ka et inimene, kes käis regulaarselt meeskonda toetamas ei taha enam tulla. Võib-olla eksin aga selline tunne on mulle küll jäänud. Laulu on vähem, rahvast vähem ja üldse fiiilingut pole mis ta oli ennist( Tervitan siinkohal neid fänne kes olid turus, respekt!)
          Kaua sa ikka staadionil käid, kui omad alatasa peksa saavad.

          Kommentaar


            #35
            Algselt postitas NuFc Vaata postitust
            Kaua sa ikka staadionil käid, kui omad alatasa peksa saavad.
            Üldjuhul selliste olukordade puhul läheb fännirühma pealik jutule ja küsib aru( vähemalt välismaal on asjad nii) kuidas meil siin need on, ei oska hetkel öelda. Tahaks loota, et on samasugused.

            Kommentaar


              #36
              Algselt postitas Martin Vaata postitust
              Selles mõttes võtab ju olukorra kokku kasvõi see, kui keegi mokaotsast mainib, et kui Käit oleks koondises, siis äkki tuleks väravaid.

              Mõelge nüüd sellele. Eesti jalgpalli päästja on üks (!) tüüp, kes koduklubis ei saanud esiliigas ja pole saanud meistriliigas peale.

              Need, kes viitavad, et valik on jube, räägivad õigust. See ongi olukord.
              Jep. Seda ütlesin eile teleka taga sõbrale ka. Kui Käiti pole, siis rünnakud seal kastijoonest +/- 5m lihtsalt ei liigu loogilist rada pidi.

              Võib ju iriseda ründajate üle, aga samas kui Kostja mängis keskväljal (ja väga hästi mängis!) siis oli ründajate taga tühjus. Vahel keegi (Luts või Zenjov ise) langesid natukene madalamale aga sealt söötu ei julgenud v suutnud loogiliselt mängida. Löö või maha, Käit on palliga seal 10 peal enesekindel ja suudab kas nõelasilmast palli läbi lükata v mingi kehapettega kaitsjast mööda mängida. Selle puudus + kaitsetöö puudulik koostöö saidki otsustavaks eile.

              Kommentaar


                #37
                Algselt postitas Sambaz Vaata postitust
                Ma ei ole nüüd kindel, aga viimaste aastate tulemuste põhjal on ka langenud ilmselgelt jalgpallihaigla fännisektrori täituvus. Mis ei pane mind üldse imestama ja seda on näha ka et inimene, kes käis regulaarselt meeskonda toetamas ei taha enam tulla. Võib-olla eksin aga selline tunne on mulle küll jäänud. Laulu on vähem, rahvast vähem ja üldse fiiilingut pole mis ta oli ennist( Tervitan siinkohal neid fänne kes olid turus, respekt!)
                Need kõik kes ütlevad või arvavad, et kui tiim saab peksa või pole mõniaeg näidanud midagi maagilist siis pole mõtet enam kaasaelama minna, minge lihtsalt vi***. Gloryhunterid. Muidugi tekitab see frustatsiooni, viha, ängi. Aga see on ju minu tiim ja ma ei pööra selga kui asjad ei lähe hästi. Kuigi peale kaotust on vahel viha ja kurbus nii suur, et sõimaks kõik mängumehed ja treenerid läbi ning tunne, et kunagi enam mängule ei tule aga nii ju ei saa. Ei saa olla ju selline tuulelipp, et täna fänn homme ükskõik. See ju pm sama kui täna mängin Eesti homme Läti koondises. Isevaatan kummal läheb paremini. Jah, ka minul on tänase päeval kurbus, viha ja sada küsimust. Eriti kui nädal tagasi hellitasin veel lootusi vähemalt oma alagrupi võidu peale mängida. Aga kindlasti ma ei hülga oma tiimi.

                Nii et sõbrad! Tulge statale! Eriti rasketel hetkedel on vaja, et jalkarahvas oleks meeskonna taga. Koos läheme läbi tulest ja veest. Lisaks on ju võimalus koondise liikmetele, treeneritele, juhatusele anda teada oma tunnetest. Ehk saab konkreetselt ju oma mansa välja vilistada. Rullida lahti loosungeid jnejne. kui ei saa olla rahul platsil toimuvaga.

                Lõpetuseks. Miks me nende taktikatega mingeid imevigureid teeme. Nagu näha need asjad üldjuhul ei toimi. Miks mitte littida vanahead 4-4-2. Kõik saavad aru kus mis mida tegema peab.
                Teniste-Jääger-Klavan-Pikk
                Ojamaa-Vassiljev-Mets-Luts
                Sapi-Zenjov
                Hea lihtne.( mängijate valik suht lambist )

                Kommentaar


                  #38
                  Algselt postitas Stok
                  Ma eilse mängu ajal mõtlesin sellist mõtet, mis võib väga vabalt üsna rumal olla, aga mis Sa teed. Siis kui me Sinuga, martin, treenerikoolitusel käisime (ülejäänutele: Rahvajalgpall, woohoo!), siis Urmas Kirs rõhutas, et on vale õpetada lastele võitmist, vaid peab õpetama mängimist. Et ainukesed olulised võidud on need, mis on profina saavutatud, mitte need, mis lapsena. Ma tahan uskuda, et tal on õigus, aga kas teised jalkariigid ka nii mõtlevad? CCCP-s kindlasti nii ei mõeldud ja tsaari-Venemaal ei mõelda samuti. See pilt, mille telekavaataja eile postitas meie järelkasvu viimase 4 aasta tulemuste kohta on nii masendav, et tuleb vist rallifänniks ümber õppida. Need U21 juntsud käivad siis veel mängimist, mitte võitmist, harjutamas? Inimlikult ja lapsevanemana ma ei poolda seda, et treener nõuab mudilastelt võite ehk pingutamist, aga kui A-koondise vähikäigul ei paista lõppu, A-koondis järjest vananeb ja lootustandvaid noori on vähe peale tulemas, siis minu jaoks see näitab, et noortetasandil on totaalselt puusse pandud. Õnneks infra areneb, kuigi võiks kiiremini, nii et ma siiski loodan, et kunagi saab Eestist ka jalkariik. Vähemalt sellinegi, et ei peaks mittejalkafännidest tuttavate ees piinlikkust tundma.

                  Mul on täiesti ükskõik, kui hästi palli vallati, mitu pealelööki tehti ja mitu kornerit võideti.
                  Kirsil on muidugi õigus, et päris väikseid tuleb eeskätt mängima õpetada -- põhirõhk olgu tehnikal, kõikvõimalikud taktikalised asjad, samuti füüsisele rõhu asetamine jäägu hilisemale ajale.
                  Üks probleem on kindlasti selles, et andekamad noored treenivad liiga vähe (eriti arvestades hoovijalgpalli kultuuri kadumist) ja kindlasti pole ka treeningtöö kvaliteet kõige parem. Sel aastal avati Arte Gümnaasiumis midagi akadeemia sarnast aga see hõlmab, kui ma ei eksi, ainult paarikümmet jalgpallurit mõnedest konkreetsetest Harjumaa klubidest (vist Tabasalu, Saue, Keila jne) ning selge, et sellest ei piisa. Taolisi asju oleks vaja üle Eesti kümneid.
                  Või oskab keegi öelda, miks erinevalt korv-, võrk- ja käsipallist pole Audenteses jalgpalliosakonda? Just see peaks olema koht kuhu koondada võimalikult palju noortekoondislasi ja üldse talendikamaid noori, kes saaksid seal trenni teha nii nagu ilmselt tippklubide järelkasvusüsteemides tehakse.

                  Kommentaar


                    #39
                    Algselt postitas Sambaz Vaata postitust
                    Ma ei ole nüüd kindel, aga viimaste aastate tulemuste põhjal on ka langenud ilmselgelt jalgpallihaigla fännisektrori täituvus. Mis ei pane mind üldse imestama ja seda on näha ka et inimene, kes käis regulaarselt meeskonda toetamas ei taha enam tulla. Võib-olla eksin aga selline tunne on mulle küll jäänud. Laulu on vähem, rahvast vähem ja üldse fiiilingut pole mis ta oli ennist( Tervitan siinkohal neid fänne kes olid turus, respekt!)
                    Ma pole küll kunagi selline "vaatan iga mängu"-fänn olnud, aga hakkasin täna hommikul mõtlema, et millal ma viimati Eesti koondise mängu vaatasin. Ja vist oli see viimane kohtumine Gibraltari vastu. Äkki on enda vanuses tegu, et enam väga ei viitsi, äkki siis on ka JPH järjest tühjaks jooksmas, et inimesed enam ei viitsi ja noori lihtsalt väga peale ei tule. Kuna me oleme ikka Real Madrid või ManU või Barcelona või jumal teab mis ja mis sest Eesti koondisest ikka vaadata, kui Martin Reimi saldo on üks ajaloo parimaid, aga koondis on ikka täiesti sitt.

                    P.S. Eile üritasin, aga jäin ruttu magama.

                    Kommentaar


                      #40
                      Algselt postitas Kebab Vaata postitust
                      Mina jõin esimese poolaajaga rahule, mäng oli tempokas ja põnev, igav ei hakanud.
                      See variant aitab Eesti mängudega muidugi alati.

                      Kommentaar


                        #41
                        Algselt postitas Mõnuagent 007 Vaata postitust
                        See variant aitab Eesti mängudega muidugi alati.
                        :-D See oleks aidanud igal juhul, aga andsin lolli lubaduse, et septembris ei joo. Nii, et pidin kuivalt seda vaatama. Õnneks järgmine mäng on alles oktoobris.
                        On ainult üks klubi - TARTU TAMMEKA!
                        I don’t care what you think of me!
                        Unless you think I’m awesome – in which case, you’re right! Carry on…

                        Kommentaar


                          #42
                          Tra keegi võiks sütitada meie meestesse Fino Alla Fine mentaliteedi ja selle pealt tuleks küll. Kuidagi väga tuim tundub see asi.
                          Ela ja tunne, et elad
                          see on kõige lihtsam
                          filosoofia, mis toimib
                          sule silmad ära vaata
                          tagasi, hinga sügavalt ja
                          hüppa üle iseenda varju
                          tule koos minuga.

                          Kommentaar


                            #43
                            Algselt postitas Stok
                            Ma eilse mängu ajal mõtlesin sellist mõtet, mis võib väga vabalt üsna rumal olla, aga mis Sa teed. Siis kui me Sinuga, martin, treenerikoolitusel käisime (ülejäänutele: Rahvajalgpall, woohoo!), siis Urmas Kirs rõhutas, et on vale õpetada lastele võitmist, vaid peab õpetama mängimist. Et ainukesed olulised võidud on need, mis on profina saavutatud, mitte need, mis lapsena. Ma tahan uskuda, et tal on õigus, aga kas teised jalkariigid ka nii mõtlevad? CCCP-s kindlasti nii ei mõeldud ja tsaari-Venemaal ei mõelda samuti. See pilt, mille telekavaataja eile postitas meie järelkasvu viimase 4 aasta tulemuste kohta on nii masendav, et tuleb vist rallifänniks ümber õppida. Need U21 juntsud käivad siis veel mängimist, mitte võitmist, harjutamas? Inimlikult ja lapsevanemana ma ei poolda seda, et treener nõuab mudilastelt võite ehk pingutamist, aga kui A-koondise vähikäigul ei paista lõppu, A-koondis järjest vananeb ja lootustandvaid noori on vähe peale tulemas, siis minu jaoks see näitab, et noortetasandil on totaalselt puusse pandud. Õnneks infra areneb, kuigi võiks kiiremini, nii et ma siiski loodan, et kunagi saab Eestist ka jalkariik. Vähemalt sellinegi, et ei peaks mittejalkafännidest tuttavate ees piinlikkust tundma.

                            Mul on täiesti ükskõik, kui hästi palli vallati, mitu pealelööki tehti ja mitu kornerit võideti.
                            Noortetasandil on puusse pandud, eelkõige infra olemasolu. Seda on igalt poolt näha ja üks põhilisi põhjuseid, miks ei tule häid mängijaid. Ma arvan, et treenerite tase on isegi üpris okei.

                            See, et õpetatakse mängima mitte võitma. See jutt käib siiski laste kohta. 15-16 aastastele ei ütle keegi enam nii, ka mitte Urmas Kirs. Jutt käib enamasti ikka kuni 8-9 aastastest lastest, et ei ole rividrilli ja sõjaväekord treeningutel. Üleminek toimub sujuvalt. See on natuke toorelt tõlgitud sinu poolt, aga saan frustratsioonist aru.

                            Kommentaar


                              #44
                              Algselt postitas Edson Vaata postitust
                              + Hea ja julge pressing. See oli mõnes mõttes risk aga toimis hästi.
                              + Meeste mängitamine nende õigetel positsioonidel. Vassiljev on keskpoolik. Kaua läks aega, et sellest elementaarsest tõest aru saada.
                              + Võitlusvaim. Oli näha, et tahet oli.

                              - Meisterlikkuse puudumine (tipu)ründes.
                              - Väravavahi kehvad söödud ja puterdamine. Peaaegu kõik pikad pallid läksid vastasele. Kehv jalamäng.

                              5-4-1 fomratsioon eeldab suure tipuründaja olemasolu. A´la Neemelo. Kuna Zenjov ja Anier kumbki seda pole, siis tuleb kas leida uus tipuründaja, mis on hetkel küsitav või vahetada formatsioon 2 ründaja vastu. Miks mitte 4-4-2.

                              Ma tabasin end mängu vaadates mõttelt, et tahetakse olla keegi teine.

                              Noh, näiteks kaitseliin arvas vist kollektiivselt, et mängivad Pepi käe all. Ma saan aru, et tippjalgpallis on tagant ehitamine ning igasuguste konksude tegemine üldiselt populaarne ja kasvav trend, aga miks meie koondis taoliselt mängida üritab? Meie koondise puhul on õnnestunud lahendusest suurem tõenäosus, et sellise julge mängimisega on rind varsti haavleid täis ja tuleb palle võrgust välja korjata. Eelisjärjekorras võiks kaitseliin ikkagi oma peamisele ülesandele mõelda (milleks võiks kaitsmine olla), mitte aga söödumängu lükkamisele ning enda ja kogu tiimi surve alla panekule. Kui meisterlikkusest jääb puudu, siis ei olegi muud kui tuleb pallid lihtsalt tuimalt ründetsooni klaarida, enda kaitsetsoonist võimalikult kaugele, ning pressinguga peale tormata.

                              Veidi jääb arusaamatuks, miks me rõhume individuaalsele meisterlikkusele, kui tegelikult on meil hunnik rollimängijaid ning maailma jalgpalli mastaabis äärmiselt keskpärase tehnikaga mehi. Sisuliselt omavad ründesuunal mingitki tehnilist kvaliteeti vaid Vassiljev, Käit ja mööndustega ka Luts. Tehnikat ja meisterlikkust täismeestele enam väga ei õpeta, see tuleb ikkagi noortetasandil sisse juurutada.

                              Kui vaadata jällegi maailma mastaabis ringis, siis üldjuhul ei saavuta piiratud võimalustega meeskonnad (nagu meie) edu mängides samamoodi kui Barcelona, vaid üritatakse ikkagi oma nõrkused võimalikult hästi ära peita ja luua enda tugevustele vastav, kompaktne süsteem. Kui individuaalselt ollakse niikuinii enamus vastastest nõrgemad, siis võiks vähemalt üritada meeskondlikult paremad olla.
                              Coraje, corazón y cojones.

                              Kommentaar


                                #45
                                Algselt postitas Stok
                                Ma panin mälu järgi, see koolitus oli väga ammu. Mul jäi küll meelde, et ka 15-16-aastaste puhul ei ole võitmine esmatähtis, vaid ikkagi areng, mis tuleb mängu käigus.
                                Krt kui 16 aastasele räägitakse, et võit on teisejärguline siis on küll hapu. Aga ma veidike kahtleks selles.

                                Kommentaar

                                Working...
                                X