Majandusuudiseid

[nonoh]

ei, kui küsida, et mis pildil valesti, siis palju. Kukemelk oligi näiteks ning su pakutud skeem seestpoolt tunduks loogiline. Kui väljast tahaksime kedagi, siis 30 tuh bruto + oleks ilmselt miinimum (see, et pensionieelik Palmer vähesemaga nõustus on sõnatuks tegev anomaalia).

Jepjep, sain aru. Mina muidugi panin puusalt ja ei teandnud niisuguse tegelase olemasolust. Aga näitena ta sobis tõesti väga hästi.

õpetaja palgast - ma siiralt soovitaks sul siis tööandjaga asuda palgaläbirääkimistesse. 1250 on ju see, mis riigi poolt garanteeritakse ning sinna lisandub omavalitsuse poolt ka juurde, mis siis ilmselt ei ole sinu tööandja juures õpetajateni üldisemalt või sinuni konkreetsemalt jõudnud.

Jeah, tglt on tõesti nii, et koolijuhil on lausa 25% ülekate sellest miinimumtasemest ja see on tema enda otsustada, kuidas seda kasutab. Osades koolides on kriteeriumid isikkoosseisule teada, mis puhul veidi kõrgem tasu määratakse, teistes koolides mitte (või eksisteerib see kõigest koolijuhi peas).

Osad koolid vähendavad ülekatte arvelt hoopis koormust. Ehk kui Tartus on täiskoormus 24 kontakttundi nädalas (need tunnid, mis õpetaja veedab klassi ees), siis näiteks Tallinnas on see 22 kontakttundi. Väiksemates maakoolides võib olla isegi 18-19. Seda siis sama või lausa kõrgema palga juures.

Teistest by default rohkem palka kipuvad saama STEM ainete õpetajad (nõudlus ületab pakkumise).

Põhjus, miks mina isiklikult ei ole endale kõrgemat palka välja kaubelnud seisneb selles, et mul on 23 kontakttundi (oujee) ja reedeti ma tunde ei anna (ise käin koolis sellel ajal). Lisaks, ma teen seda õpetamise asja hetkel mitte karjääri, vaid enesearengu eesmärkidel ja kuna ma näen, et haridussüsteemis on ruumi parandamiseks. Kuna mul ei ole otseselt vaja, siis ma ei taha teistelt õpetajatelt palka ära võtta. Ma eeldan, et koolijuht maksab igal juhul kogu palgafondi välja ja ta saab sellevõrra rohkem teistele palka maksta.

[gizmoduck]

Kas on kusagil põhjendatud miks see apteegireform vajalik on või et mille põhjal eeldatakse et proviisoritel on soov ja tahtmine ise juhtima hakata?

[plastic'99]

Kas on kusagil põhjendatud miks see apteegireform vajalik on või et mille põhjal eeldatakse et proviisoritel on soov ja tahtmine ise juhtima hakata?

Mõneti üllatuslikult on apteegireformi osas kõige kvaliteetsemat ülevaadet andnud õhtuleht ning soovitan asjakohased artiklid siit lingilt läbi lugeda: https://www.ohtuleht.ee/teemalehed/apteegireform. On küll tasulised, kuid raha väärt kui teema huvitab.

aga väga lühidalt (tegelikult kuluks selle teema aruteluks ja selgitamiseks juba tunde).

* Monopoolne turusituatsioon hulgimüügis (hästi, tegelikult 2 maaletoojat) ei ole tarbijale kasulik. Siin kaasuvaid ja seotud faktoreid, kuid liigituvad tegelikult siia samma gruppi.
* Veel enam on kahjulik kui maaletooja ja jaemüük on omavahel selliselt seotud nagu täna - normaalses turusituatsioonis jaepood/kett otsustab, mida ta müüa tahab. konkreetses turusituatsioonis täna hulgimüüja otsustab, mida jaekett müüa saab. Meditsiinivaldkonnas ei saa see olla aksepteeritav.
* hindade osas on õhtulehe uurimus andnud ka kena faktilise kinnituse avalikule saladusele.

mis muutub? muutub see, et valdkonna spetsialist otsustab mida patsiendile müüa, mitte hulgimüüja. See lihtne lause on tegelikult oluline ja võiks öelda isegi fundamentaalne muutus paradigmas. Kasvõi see, et turu ja spetsialistide soovidega peavad nüüd kaasa tulema hulgimüüjad.

Su küsimuse teine pool - "mille põhjal eeldatakse, et soov ja tahtmine apteekritel eksisteerib". Esiteks, tegemist ei ole sellise olukorraga nagu perearstidel, kus sunnitakse nimistut võtma. Üks apteeker võib omada 4 apteeki ning sealjuures peab tal olema 51% osalus (49% võib kuuluda ka gizmoduckile). Arvata, et eesti 950 proviisori hulgas ei ole piisavalt inimesi, kes seda teha tahaks, on küllaltki huvitav lüke. Võiks öelda, et isegi demagoogiline lüke, mida üks huvigrupp on oskuslikult esile toonud. Sama hästi võiks küsida, et "aga miks ei tahaks?".

[Martin]

Mõneti üllatuslikult on apteegireformi osas kõige kvaliteetsemat ülevaadet andnud õhtuleht ning soovitan asjakohased artiklid siit lingilt läbi lugeda: https://www.ohtuleht.ee/teemalehed/apteegireform. On küll tasulised, kuid raha väärt kui teema huvitab.

Aitäh! Imelikul kombel kahte kolmest polnud.

Järjest ilmusid nii:
1) https://www.ohtuleht.ee/987515/anoma...idest-kallimad
2) https://www.ohtuleht.ee/987768/hamar...lt-kuulujutult
3) https://www.ohtuleht.ee/988191/polis...am-kui-voinuks

Täna on teema "Pealtnägijas" ja me lähme sellega oma nurkade alt samuti järjest edasi, vähemalt paar kuud. Andmemaht on päris võimas.

[plastic'99]

võibolla siin mingi minu kretinism ning üldpopulatsioonile mõjubki selline teemakäsitlus paremini. Kui nii, siis whatever works ja tuult tiibadesse, aga... minu jaoks on pealtnägija küll nagu Ed Woodward oma "We can do things in the transfer market that other clubs can only dream of". Reaalsus on see, et aastaid istutakse oma safe space's ja patsutatakse üksteisele õlale, et "küll me teeme head ajakirjandust". Arusaamatu, kuidas nagu... päris-päris skandaali ja probleemi saab nii ära solkida ja jätta muljet kui loost, mis järjekordselt pastakast imetud.

15 minutilisest osast keskenduda suurem osa hinnavõrdlusele haiglaga? no kamoon, see loogika on umbes sama nagu küsida Nike'lt, et miks CR7 oma butsad mitte ainult tasuta ei saa, vaid talle ka peale maksta. Kuidas nad ise nagu aru ei saa, et kasvõi see betaloci näide konkreetselt saagis kogu teemapüstituse oksa koos nende endaga alla...

[Daz Booob]

Selle saate asemel võinuks olla plastic'99 ülevaate postitus.

[vaikiv mees]

https://www.ravimiamet.ee/apteegiomanikuks-saamise-juhend

Monopoolne turusituatsioon hulgimüügis

miks selle vertikaalse monopoli lõhkumisel tähtis on, et uus omanik just proviisor ise on? mitte näiteks tema ärimehest sugulane

normaalses turusituatsioonis jaepood/kett otsustab, mida ta müüa tahab. konkreetses turusituatsioonis täna hulgimüüja otsustab, mida jaekett müüa saab. /-/ muutub see, et valdkonna spetsialist otsustab mida patsiendile müüa, mitte hulgimüüja.

seda, mis ravim patsiendile digiretseptiga välja kirjutada, otsustab ju ikka endiselt perearst või eriarst (ja suuremas ketis on ju valik tavaliselt laiem? võimalik hoida suuremaid koguseid jne)

"mille põhjal eeldatakse, et soov ja tahtmine apteekritel eksisteerib". Esiteks, tegemist ei ole sellise olukorraga nagu perearstidel, kus sunnitakse nimistut võtma. Üks apteeker võib omada 4 apteeki ning sealjuures peab tal olema 51% osalus

senine töövõtja on sunnitud hakkama ettevõtjaks, selles mõttes ju suurt ei erine
- ja peamine jututeema näib olevat, kas ja kes pankadest neil tingimustel on nõus laenu andma

arst kirjutab toimeaine.

kas probleem on selles nagu ei tahaks apteek odavamaid koopiaravimeid soovitada? haigekassa oleks sellest kindlasti huvitatud, aga pigem eelistavad paljud patsiendid ise kallimat originaali

[plastic'99]

seda, mis ravim patsiendile digiretseptiga välja kirjutada, otsustab ju ikka endiselt perearst või eriarst (ja suuremas ketis on ju valik tavaliselt laiem? võimalik hoida suuremaid koguseid jne)

ma muule ei viitsi vastata, sest põhiline viga oli juba siin bolditud osas.

tegelikult on nii, et arst kirjutab toimeaine.

Ja nüüd siit edasi võib mõelda erinevaid stsenaariumeid. Näiteks toon ühe sellise:

Nimesid nimetamata ettevõtte esindaja läheb ravimitootja X juurde ja räägib paar sõna Eesti toredast turust. Noh näiteks sellest, kuidas kahel maaletoojal on 80% turust ja sendi pealt samad tootehinnad apteekides. Lisaks räägib, et nii muuseas on enamus apteegid samada hulgimüüjate omanduses...

kas on mõttekoht või ei ole?

[Nurmekas]

Su küsimuse teine pool - "mille põhjal eeldatakse, et soov ja tahtmine apteekritel eksisteerib". Esiteks, tegemist ei ole sellise olukorraga nagu perearstidel, kus sunnitakse nimistut võtma. Üks apteeker võib omada 4 apteeki ning sealjuures peab tal olema 51% osalus (49% võib kuuluda ka gizmoduckile). Arvata, et eesti 950 proviisori hulgas ei ole piisavalt inimesi, kes seda teha tahaks, on küllaltki huvitav lüke. Võiks öelda, et isegi demagoogiline lüke, mida üks huvigrupp on oskuslikult esile toonud. Sama hästi võiks küsida, et "aga miks ei tahaks?".

Kogu selle nalja juures tundub just see koht minule kõige nõrgem argument olevat - 950 proviisorit - sorri, aga kus selline pretsedent on, et mingi spetsiaalse haridusega kildkond on jube hea ettevõtja?
Arvuta ise välja, kui suur osa elanikkonnast on ettevõtjad ja kui suur osa lihtsalt töövõtjad, spetsialistid, teenusepakkujad jne.
Et miks siin teisiti peaks olema. Lihtsalt luuakse mingi diplomi põhjal konkurentsieelis, lisa sisenemislävend.

Jalatsimüügis meil ju pole poeomanikeks kingsepad, erakoolide omanikeks õpetajad, erahaigla omanik ei pea olema arsti haridusega. Hea spetsialist ei pea olema ja pahatihti polegi hea ettevõtja, see, et keegi oskab sulle ravimeid soovitada, ei tähenda, et tal kasumiaruandes ilusti musta värvi number stabiilselt tuleks.

Kogu selle monopoolse olukorra ja jae- ning hulgimüügi eraldamisega olen nõus spetsialistidega, probleemne teema muidugi.

[Mõnuagent 007]

Kogu selle nalja juures tundub just see koht minule kõige nõrgem argument olevat - 950 proviisorit - sorri, aga kus selline pretsedent on, et mingi spetsiaalse haridusega kildkond on jube hea ettevõtja?
Arvuta ise välja, kui suur osa elanikkonnast on ettevõtjad ja kui suur osa lihtsalt töövõtjad, spetsialistid, teenusepakkujad jne.
Et miks siin teisiti peaks olema. Lihtsalt luuakse mingi diplomi põhjal konkurentsieelis, lisa sisenemislävend.

Jalatsimüügis meil ju pole poeomanikeks kingsepad, erakoolide omanikeks õpetajad, erahaigla omanik ei pea olema arsti haridusega. Hea spetsialist ei pea olema ja pahatihti polegi hea ettevõtja, see, et keegi oskab sulle ravimeid soovitada, ei tähenda, et tal kasumiaruandes ilusti musta värvi number stabiilselt tuleks.

Kogu selle monopoolse olukorra ja jae- ning hulgimüügi eraldamisega olen nõus spetsialistidega, probleemne teema muidugi.

Tore, et sa pooldad ka äärmuslikku liberaalsust majanduses. Tõesti võiks ära kaotada riikliku haridussüsteemi ja hakata pakkuma koole eraettevõtetena. Samamoodi võiks ära kaotada riikliku meditsiinisüsteemi ja hakata neid jooksutama puhtalt eraettevõtetena. Sest, nagu ma ka ise pidevalt ütlen, õpetajast ei saa head koolipidajat, riigist ei saa ärimehest paremat ettevõtjat.

[Nurmekas]

Tore, et sa pooldad ka äärmuslikku liberaalsust majanduses. Tõesti võiks ära kaotada riikliku haridussüsteemi ja hakata pakkuma koole eraettevõtetena. Samamoodi võiks ära kaotada riikliku meditsiinisüsteemi ja hakata neid jooksutama puhtalt eraettevõtetena. Sest, nagu ma ka ise pidevalt ütlen, õpetajast ei saa head koolipidajat, riigist ei saa ärimehest paremat ettevõtjat.

Sa ju praegu utreerid, kuna riiklike koolide omanikeks on riik, mille muutust ma ei soovi. Kas siit võib tuletada, et sa eelistaksid, et kõigi apteekide omanikeks oleks ka riik? Täna ta ju seda pole ja selle ümber kogu see kemplus praegu käibki, kes mis juppi ravimiärist omada võib.
Tõin näiteks, lihtsalt näiteks just erakooli, kuna vaid sellistel saab eraomanik olla.
Minu eesmärk oli tuua näiteid, kus mingi tegevuse, äri omanik tohib olla väga kitsa eriala inimene.

[Mõnuagent 007]

Sa ju praegu utreerid, kuna riiklike koolide omanikeks on riik, mille muutust ma ei soovi. Kas siit võib tuletada, et sa eelistaksid, et kõigi apteekide omanikeks oleks ka riik? Täna ta ju seda pole ja selle ümber kogu see kemplus praegu käibki, kes mis juppi ravimiärist omada võib.
Tõin näiteks, lihtsalt näiteks just erakooli, kuna vaid sellistel saab eraomanik olla.
Minu eesmärk oli tuua näiteid, kus mingi tegevuse, äri omanik tohib olla väga kitsa eriala inimene.

Utreerin jah. Praeguse olukorra probleem tekib ikkagi pigem praeguse olukorra absurdsusest, kus tegelikku vaba turgu ei eksisteeri. Proviisoriterele ainult apteegi loomisvõimalus pole ka parim, aga kui olukord on nii, et eluks vajalik teenus on probleemne, siis peab ka midagi tegema.

[gizmoduck]

Kas Rail Baltic on legit nii peldik projekt nagu täna Delfist lugedes aru saada võib, või on seal lihtsalt keskendutud kõige hullemale?

[rainis007]

Linnahalli osas hakkavad asjad vist liikuma lõpuks

Plaan kontsertsaal taastada, 5000 kohane konveretnsi ja konsertsaal.
Lisaks väiksemaid konverentsisaale.
Linnahalli taha tuleks Tallinki sadam.
Kõrvalolevatele kinnistutele ka hotell ja äripinnad.

Ehk terve kvartal.

[rainis007]

Ohoh, ma olin kunagisest sundüürnike probleemist teadlik läbi Pealtnägija jms saadete...

Aga et nüüd 23 000 inimest tahaks saada riigilt (ehk kõikidelt maksumaksjatelt!) kompensatsiooni saada -

Reinde sõnul soovivad sundüürnikud, et neilt palutaks vabandust ja neile antaks õiglast hüvitist kunagise korteri praeguses turuväärtuses.

Ent selles nimekirjas pole ainult õigusjärgsetele omanikele tagastatud korterites elanud inimesed, vaid ka näiteks tööandja pakutud eluruumides või mõnes ühiselamus elanud inimesed, kelle elamispinda samuti ei erastatud.

Mõned sundüürnikud ostsid endale ise korteri, teised said omavalitsuselt üürikorteri, kus elavad siiani, osa sai munitsipaalkorteri, mille omavalitsus lubas erastada. Viimasesse rühma kuulub ka Urmi Reinde. Ta täpsustas, et hiljem omavalitsuselt saadud korteri turuhind tuleks mõistagi hüvitatava korteri turuhinnast maha arvestada.

Nimelt on pahameele üks põhjusi ka see, et paljud sundüürnike kunagised kodud asuvad Tallinna kesklinna hinnatud piirkondades, kus kinnisvara hind on praegu väga kõrge.

See on ikka fcking rich stuff here.

Ehk siis kui keegi elas näiteks Raekoja platsi ääres mingisuguses 3-toalises korteris siis nüüd peaksime meie maksma talle 350 000€, sest "teda koheldi ebavõrdselt võrreldes Mallega, kes Õismäe lõpus sai endale luksuse omandada 1 toaline korter 9-korruselises paneelelamus"?

Okaaay. Kuidas me neid summasid siis korrigeerima ja kompenseerima hakkame? Kui oli sundüürnik ja riik oli pannud üürimääradele piirangu peale ja sisuliselt ei võimaldanud inimesi korterist välja tõsta ka olukorras kus varaga ei käitutud heaperemehelikult - kuidas me seda arvesse võtame antud võrrandis? Peaks leidma iga üürniku jaoks siis selle konkreetse üürisumma mis nad maksid, leidma üüriinfo mis vabal turul sellise korteri üür oleks olnud. Lisaks kuna jutt on kinnisvara PRAEGUSEST väärtusest, siis peame päevselgelt arvestama ka nende kulude vahe juures kasvumääraga. Kuna ehk 1993 aastal oleks selle korteri saanud 100 000 EEK eest (no clue, panen puusalt) siis 50 EEK mis hoiti kokku madalama üürimäära arvelt kasvaks (samasuguse kasvumäära rakendamise korral) vähemalt 175 euroni.

Lisaks veel kaks jätkuküsimust teemale -
1) Miks tulla siis nüüd seda nõudma. Elage veel kolm põlvkonda selle "taagaga" ja tulgu praeguste lapselapsed seda vanalinna korteri väärtust nõudma. Siis saab ehk 350 tuh asemel juba üle 500 tuh küsida? #easymoney
2) Kas ma võiksin siis ka riigilt saada kompensatsiooni kuna ma olen maal sündinud ja vanematel pole mulle ka Tallinna kesklinna korterit pärandada? Olen nõus selle maakorteri väärtuse lahkelt maha lahutama Raekoja platsil asuva korteri hinnast. Lepin seega 350 000 asemel tagasihoidliku 345 000 EUR'ga!! #võrdsus kõigile