Majandusuudiseid

[urmar]

ainus point saab olla see, et riigil oleks rohkem raha kulutada kriisi pehmendamiseks. muud mõistlikku põhjust ei ole. kurb on lugeda neid FB postitusi ja kommentaariume sel teemal, kus mainitakse, et keegi on nende sambast raha võtmas... kahjuks tundub, et tavainimene ei ole üldse aru saanud mis asi on pensioni 2. sammas, mis on pensionifond, mis on tema väärtus, kuhu investeeritakse, kuidas see toimib.

Mis siin ikka aru saada on, kui iga kümne aasta järel käib fondidest muruniitja üle ja alusta aga jälle kogumisega otsast peale. Las taipamatud lahkuvad sellest nõiaringist ja arusaajad koguvad edasi. Asi peakski vabatahtlik olema, siis ei oleks kellelgi enam õigust õiendada.

[lorenzo]

Mis siin ikka aru saada on, kui iga kümne aasta järel käib fondidest muruniitja üle ja alusta aga jälle kogumisega otsast peale. Las taipamatud lahkuvad sellest nõiaringist ja arusaajad koguvad edasi. Asi peakski vabatahtlik olema, siis ei oleks kellelgi enam õigust õiendada.

taipamatud on pigem madalama sissetulekuga inimesed, kelle jaoks ju tegelikult see 2. samba süsteem ongi loodud

[Daz Booob]

Praegu trükitakse usinalt raha, eks. See aga tähendab, et... .

[urmar]

taipamatud on pigem madalama sissetulekuga inimesed, kelle jaoks ju tegelikult see 2. samba süsteem ongi loodud

Madalapalgalised sellest kindlasti ei võida, või on see võit tühine võrreldes sellega mida aastaid sisse makstakse. Vabatahtlik süsteem tagaks selle, et kõik saavad valida endale sobiva. Miks seda kardetakse?

[futbolidipaul]

https://majandus24.postimees.ee/6928296/naftal-oli-ajaloo-suurim-tousupaev

Kes siin kurtis, et tõusudest eriti ei räägita. Raudselt hiljemalt esmaspäevaks on odavad varud otsas ja hind tõuseb.

[lorenzo]

Madalapalgalised sellest kindlasti ei võida, või on see võit tühine võrreldes sellega mida aastaid sisse makstakse. Vabatahtlik süsteem tagaks selle, et kõik saavad valida endale sobiva. Miks seda kardetakse?

kardetakse seepärast, et suure tõenäosusega see madalapalgaline ei panusta oma pensionikogumisse mitte mingisugusel viisil. see on reaalsus, mida näitab ka hetke meeleolud.
Reaalsus on see, et praegused noored oma pensionieas pensionit tänapäevases mõistes ei näe. selleks tuleb hakata ise panustama. on see siis kogumishoius, investeerimine aktsiatesse, fondidesse vms. Soovituslik on tegelikkuses panustada 10% oma igakuisest sissetulekust. Pean tunnistama, et ka mina panustan tunduvalt vähe oma 3.sambasse- 5% ringi oma sissetulekust. On arusaadav, et väiksema sissetulekuga ongi raske sellist panust teha. Ise olen mõelnud, et praeguse elustandardi juures umbes 2500 netopalgaga oleks 10% täiesti mõeldav.
Mis nüüd puudutab kasusaamist, siis on arusaadav, et need kes koguvad ainult mõned aastad seda kasu ka ei näe, tunne. Ootame ära need kogumised, mis on alustatud 18 aastasena, ehk siis kes praegu on 35-max 40 aastased. Neil on veel koguda 25-30 aastat, kogutud on max 18 aastat.

vabatahtlik süsteem on tänapäeval juba olemas 3. samba näol. Oleks huvitav näha küsitlust et need kes tahavad hetkel 2.sambast väljuda, kas nad valiksid siis 3.samba? Miskipärast ma ei usu...

[El President]

kardetakse seepärast, et suure tõenäosusega see madalapalgaline ei panusta oma pensionikogumisse mitte mingisugusel viisil. see on reaalsus, mida näitab ka hetke meeleolud.
Reaalsus on see, et praegused noored oma pensionieas pensionit tänapäevases mõistes ei näe. selleks tuleb hakata ise panustama. on see siis kogumishoius, investeerimine aktsiatesse, fondidesse vms. Soovituslik on tegelikkuses panustada 10% oma igakuisest sissetulekust. Pean tunnistama, et ka mina panustan tunduvalt vähe oma 3.sambasse- 5% ringi oma sissetulekust. On arusaadav, et väiksema sissetulekuga ongi raske sellist panust teha. Ise olen mõelnud, et praeguse elustandardi juures umbes 2500 netopalgaga oleks 10% täiesti mõeldav.
Mis nüüd puudutab kasusaamist, siis on arusaadav, et need kes koguvad ainult mõned aastad seda kasu ka ei näe, tunne. Ootame ära need kogumised, mis on alustatud 18 aastasena, ehk siis kes praegu on 35-max 40 aastased. Neil on veel koguda 25-30 aastat, kogutud on max 18 aastat.

vabatahtlik süsteem on tänapäeval juba olemas 3. samba näol. Oleks huvitav näha küsitlust et need kes tahavad hetkel 2.sambast väljuda, kas nad valiksid siis 3.samba? Miskipärast ma ei usu...

mul on II pensionisammas 2003. aastast. tänase päeva reaalsus on see, et mu pensionivara väärtus selles sambas on hetkel ca 2000 eurot väiksem(!) kui laekumiste kogusumma. tootlus on -2.34% keskmiselt aastas (IRR-meetodiga). miinus suureneb iga koroonakriisi päevaga. samal ajal olen jäänud ilma ka I samba osakutest riigipoolsete sissemaksete arvelt. millisel moel see säästmine kasulik on? ja siis keerab veel riik mulle topelt, lõpetades juba teist korda sissemaksed ajal, kui neil kõige suurem mõte oleks - kui osakute väärtus on põhja kukkunud või kukkumas.

plaanitud pensionireformi pluss on juba ette see, et fondihaldurid on pandud pungestama. nii palju infot kui viimasel aastal pole varem pensionisammaste kohta kättesaadavaks tehtud. ja võibolla on mõnel fondil ka parem tootlus nüüd. aga lihtkodanikule on see puhas loterii, kas valitud fond pikemas perspektiivis ka kasumlikuks osutub tulevikus. madala sissetulekuga inimesed jäävad niiehknaa I samba peal elama. ja pole võimatu, et II sambaga liitunud hakkavad vähem pensioni saama kui need, kes ei liitunud.

[urmar]

kardetakse seepärast, et suure tõenäosusega see madalapalgaline ei panusta oma pensionikogumisse mitte mingisugusel viisil. see on reaalsus, mida näitab ka hetke meeleolud.
Reaalsus on see, et praegused noored oma pensionieas pensionit tänapäevases mõistes ei näe. selleks tuleb hakata ise panustama. on see siis kogumishoius, investeerimine aktsiatesse, fondidesse vms. Soovituslik on tegelikkuses panustada 10% oma igakuisest sissetulekust. Pean tunnistama, et ka mina panustan tunduvalt vähe oma 3.sambasse- 5% ringi oma sissetulekust. On arusaadav, et väiksema sissetulekuga ongi raske sellist panust teha. Ise olen mõelnud, et praeguse elustandardi juures umbes 2500 netopalgaga oleks 10% täiesti mõeldav.
Mis nüüd puudutab kasusaamist, siis on arusaadav, et need kes koguvad ainult mõned aastad seda kasu ka ei näe, tunne. Ootame ära need kogumised, mis on alustatud 18 aastasena, ehk siis kes praegu on 35-max 40 aastased. Neil on veel koguda 25-30 aastat, kogutud on max 18 aastat.

vabatahtlik süsteem on tänapäeval juba olemas 3. samba näol. Oleks huvitav näha küsitlust et need kes tahavad hetkel 2.sambast väljuda, kas nad valiksid siis 3.samba? Miskipärast ma ei usu...

Ütlen siis nii, et mina olen kogunud algusest peale, ilmselt 17 aastat. Ja fondi tulu on parimal hetkel olnud üle 2000 euro, nüüd seoses kriisiga on mingi 400-500 langenud.

Ilmselt olen ise rohkem maksnud, kui see 2000+ eurot, mida ma justkui teeninud olen. Seega kui ma poleks selle skeemiga liitunud, oleks saanud igakuiselt paarkümmend eurot rohkem palka, kusjuures minu I sambas oleks rohkem raha, seega tulevane I samba pension oleks suurem.

Ja mida see 2000+ eurot mulle tulevase pensionärina siis pakub? Pensionisüsteemi fännid võiksid seda öelda? Kui julgevad.

Oletame, et maksavad kuus 25 eurot lisaks. Seega siis 25 euri x 12 kuud x 10 aastat tähendab, et 10 aasta pärast on raha otsas? Ülejäänud II samba raha oleks mul nagunii I sambas olnud ja seda veel indekseeritakse ka, seega kasvab.

Kokkuvõtteks: täna II sambale saan 10 aastat 25 euro suurust kuutasu, ülejäänud oleks saanud I sambast.

Vaesusriskis olejad ei saa üldsegi midagi, keegi kaebas proua Madisele, et miks ta vähem pensioni saab, kui see, kes teises sambas ei olnud. Ja õiguskantsleri vastus oli küüniline: valisid vale fondi, ehk siis loll saab ka kirikus peksa.

[lorenzo]

mul on II pensionisammas 2003. aastast. tänase päeva reaalus on see, et mu pensionivara väärtus selles sambas on hetkel ca 2000 eurot väiksem(!) kui laekumiste kogusumma. tootlus on -2.34% keskmiselt aastas (IRR-meetodiga). miinus suureneb iga koroonakriisi päevaga. samal ajal olen jäänud ilma ka I samba osakutest riigipoolsete sissemaksete arvelt. millisel moel see säästmine kasulik on? ja siis keerab veel riik mulle topelt, lõpetades juba teist korda sissemaksed siis, kui neil kõige suurem mõte oleks - kui osakute väärtus on põhja kukkunud või kukkumas.

plaanitud pensionireformi pluss on juba ette see, et fondihaldurid on pandud pungestama. nii palju infot kui viimasel aastal pole varem pensionisammaste kohta kättesaadavaks tehtud. ja võibolla on mõnel fondil ka parem tootlus nüüd. aga lihtkodanikule on see puhas loterii, kas valitud fond pikemas perspektiivis ka kasumlikuks osutub tulevikus. madala sissetulekuga inimesed jäävad niiehknaa I samba peal elama. ja pole võimatu, et II sambaga liitunud hakkavad vähem pensioni saama kui need, kes ei liitunud.

hetkel polegi mõistlik neid tootlusi vaadata, sest lühikeses vaates nad ongi miinuses. ma ei tea millises fondis sa küll kogud, aga pensionikeskus.ee lehelt vaadates on kõik fondid viimase 10 aasta lõikes positiivse kasvuga aasta arvestuses. tõsi, eelmine kriis on sellest väljas, eks siis peab vaatama igat fondi eraldi algusest peale. tõsi on ka see, et valitsemistasud on kõrged olnud, mis aga nüüd fondimahtude suurenedes ja riigi survel on toodud kordades madalamaks. ja eks see tõesti on loterii.

tagantjärele tark, aga ise arvan, et see süsteem oleks tulnud alguses luua riigi kontrolli alla, millega oleks saanud valitsemistasud madalad hoida. fondivalitseja on siiski huvitatud ka omakasust. nüüd kui mahud on suurenenud, on fondivalitsejad olnud lõpuks nõus valitsemistasusid alla tooma.

[lorenzo]

Ütlen siis nii, et mina olen kogunud algusest peale, ilmselt 17 aastat. Ja fondi tulu on parimal hetkel olnud üle 2000 euro, nüüd seoses kriisiga on mingi 400-500 langenud.

Ilmselt olen ise rohkem maksnud, kui see 2000+ eurot, mida ma justkui teeninud olen. Seega kui ma poleks selle skeemiga liitunud, oleks saanud igakuiselt paarkümmend eurot rohkem palka, kusjuures minu I sambas oleks rohkem raha, seega tulevane I samba pension oleks suurem.

Ja mida see 2000+ eurot mulle tulevase pensionärina siis pakub? Pensionisüsteemi fännid võiksid seda öelda? Kui julgevad.

Oletame, et maksavad kuus 25 eurot lisaks. Seega siis 25 euri x 12 kuud x 10 aastat tähendab, et 10 aasta pärast on raha otsas? Ülejäänud II samba raha oleks mul nagunii I sambas olnud ja seda veel indekseeritakse ka, seega kasvab.

Kokkuvõtteks: täna II sambale saan 10 aastat 25 euro suurust kuutasu, ülejäänud oleks saanud I sambast.

Vaesusriskis olejad ei saa üldsegi midagi, keegi kaebas proua Madisele, et miks ta vähem pensioni saab, kui see, kes teises sambas ei olnud. Ja õiguskantsleri vastus oli küüniline: valisid vale fondi, ehk siis loll saab ka kirikus peksa.

sa tahad öelda et sul koguneb pensionifondi pensionieaks 3000 eurot? See mis sa seal näed on ikka fondi tootlus. Väljaostuväärtus on see mida peaksid vaatama.
arvestades näiteks et sul oleks kogu oma tööaelise elu, 18-63 eluaastad, palk 500 eurot, koguksid sa puhtalt sissemaksetena 2+4% süsteemiga 16000 eurot. seda siis eeldusel kui su palk on sama. arvata on et palk, ka miinimumpalk pigem tõuseb selle ajaga, ja antud süsteem võtab arvesse su sissetuleku tõusu, sest on % sinu sissetulekust.

võib muidugi esitada küsimuse tootluse kohta, kuid siin tekib jälle küsimus kas sa ise suudaksid omale suurema tootluse tekitada?

[El President]

hetkel polegi mõistlik neid tootlusi vaadata, sest lühikeses vaates nad ongi miinuses. ma ei tea millises fondis sa küll kogud, aga pensionikeskus.ee lehelt vaadates on kõik fondid viimase 10 aasta lõikes positiivse kasvuga aasta arvestuses. tõsi, eelmine kriis on sellest väljas, eks siis peab vaatama igat fondi eraldi algusest peale. tõsi on ka see, et valitsemistasud on kõrged olnud, mis aga nüüd fondimahtude suurenedes ja riigi survel on toodud kordades madalamaks. ja eks see tõesti on loterii.

tagantjärele tark, aga ise arvan, et see süsteem oleks tulnud alguses luua riigi kontrolli alla, millega oleks saanud valitsemistasud madalad hoida. fondivalitseja on siiski huvitatud ka omakasust. nüüd kui mahud on suurenenud, on fondivalitsejad olnud lõpuks nõus valitsemistasusid alla tooma.

17 aastat ei ole enam lühike vaade. olgu, tõuseb võibolla tagasi aasta või paari pärast, aga tosina aasta pärast tuleb järgmine kriis, mis sööb kõik ära, ja algab tants otsast peale... lõpuks olen heal juhul tootlusega nullis või pisut plussis - seda eeldusel, et pensioniiga saabub natuke enne järjekordset kriisi. aga selleks ajaks ehk ca 30 aasta pärast on kogutud raha reaalne väärtus kordades langenud. iga põlvkond kogub. ja iga põlvkond saab lõpuks piki pükse. selleks hetkeks, kui aru saadakse, ollakse juba ise sent surmale võlgu.

eks ma olin loll, et lasin selle II samba endale pähe määrida, sest võinuks ka mitte. jäin alguses liiga kauaks suurpanga agressiivse fondi külge, mis tollel ajal oli fondide seas pidevalt kõige kehvema tootlusega. siis läksin teise panga agressiivsesse fondi (sellega võeti mingi protsent ära), mis natuke kasvas. aasta eest läksin üle sama panga indeksfondi, mis nüüd kukkus kõige rohkem... väga halb ajastus igatahes. kasvudest sain liiga vähe osa, et langusi kompenseerida.

[Maarek]

sa tahad öelda et sul koguneb pensionifondi pensionieaks 3000 eurot? See mis sa seal näed on ikka fondi tootlus. Väljaostuväärtus on see mida peaksid vaatama.
arvestades näiteks et sul oleks kogu oma tööaelise elu, 18-63 eluaastad, palk 500 eurot, koguksid sa puhtalt sissemaksetena 2+4% süsteemiga 16000 eurot. seda siis eeldusel kui su palk on sama. arvata on et palk, ka miinimumpalk pigem tõuseb selle ajaga, ja antud süsteem võtab arvesse su sissetuleku tõusu, sest on % sinu sissetulekust.

võib muidugi esitada küsimuse tootluse kohta, kuid siin tekib jälle küsimus kas sa ise suudaksid omale suurema tootluse tekitada?

Kõige suurem küsimus on inflatsioonis. Mul on küll praegu pensionikontol ca 30k, aga iseasi on selle väärtus sel hetkel kui ma pensionile lähen, eriti juhul kui see tootlus tagasihoidlik on ja erinevad kriisid teel pensionini järjekordsed tükid sellest potist haukavad.

Kui siin juba 10 aastaga on rahaväärtus päris oluliselt langenud ja kui seda jätkuvalt majandusse elavdamiseks juurde "trükitakse", siis 20 aasta pärast on see väärtus tõenäoliselt paar keskmist palka.

Kuna see minu II sambasse investeeritud raha on need protsendid ka esimesest sambast võtnud, siis ei ka mina kahjuks hetkel eriti veendunud, et asi töötab ja pensioneas ka elamisväärset pensionit saab, aga eks näis.

[Mõnuagent 007]

Mul pole ei teist ega ka kolmandat sammast. Jutud, et sambad on ilgelt kasulikud ja "pikas plaanis plussis" on ka meeldivalt sinisilmsed. Ehk Isamaa murrab sisse tegelikult lahtisest uksest, kuna sambad on meeletult ebapopulaarsed ja see, kuidas Tuleva tulekuga korraga leidsid pangad, et "hei, meil on haldustasud ikka täiesti perses-kõrged" ei jäta ka kolm korda arvata, et miks need sambad ebapopulaarsed on.
Aga probleem on ju selles, et milleks neid sambaid reformida tahetakse - sisuliselt taheti saada kiiret käibemaksutõusu ja siis lahendus ongi see, et kes jäävad sambasse, saavad ilgelt piki pead, kuna nende osakute väärtus langeb. Need, kes lahkuvad, saavad korra midagi osta ja siis loota, et kuskil 63aastaselt saab kiirelt une pealt infarkti.

[mjaasa]

krt Kersti, ma nii lootsin, et lased pensionireformil juhtuda.

[rallikas]

Sattusin kord kuulama ühte endist panganduses üpris kõrgel kohal töötanud inimest, kes oma stabiilse 3k+ palga juures oleks pensioniikka jõudes läbi erinevate sammaste igas kuus ca 50€ ainult juurde saanud.