320x50 ülemine bänner

Collapse

Teadaanne

Collapse
No announcement yet.

Ungari - Eesti (15.11.2018 kell 21.45 @ Budapest Groupama Arena)

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Kustuta kõik
new posts

    #91
    Algselt postitas plastic'99 Vaata postitust
    ma kuulun vist rohkem pohlaku leeri selles osas, et puudu on spordikultuurist ja kasvatusest. Olen Tallinna fucking kesklinnas elanud avatud kossuväljaku kõrval üle aasta. ja selle aja jooksul olen ma näinud seal mängimas täpselt NULL last. Null. See ei ole väljamõeldis või liialdus. Kui Tartus ndv tammal jooksmas käinud keset fucking suve, siis puhub seal tuul. paar tennisemängijat, 10-15 MAMIL-it, paar lapsevanemat kärudega ja kõik. Oma murulappe ja statasid võite teha, aga kui laps peale trenni hoovivutti sõpradega ei mängi, siis ei tule tulemust ka nagunii, sõltumata sellest, kas need neli 1,5 h trenni tehakse liival, asfaldil, kunstmurul või wembleyl.
    Nõus, kui vaadata neid koolide juurde ehitatud väikseid kunstmuruplatse, kus isegi kõrged tarad on ümber, et möödalöögi puhul ei pea sada meetrit pallile järgi minema, siis paneb mõtlema küll, et miks nad tühjad on. Samas pole eesti poiss ju suurem lohe kui Norra, Taani, Islandi või Belgia oma. Sealgi on nutitelefonid ja samad mured. Siin on ikka mingis muud asjad, mis on seotud spordisüsteemi, treeningmetoodikaga jne.

    Kommentaar


      #92
      Algselt postitas plastic'99 Vaata postitust
      ma kuulun vist rohkem pohlaku leeri selles osas, et puudu on spordikultuurist ja kasvatusest. Olen Tallinna fucking kesklinnas elanud avatud kossuväljaku kõrval üle aasta. ja selle aja jooksul olen ma näinud seal mängimas täpselt NULL last. Null. See ei ole väljamõeldis või liialdus. Kui Tartus ndv tammal jooksmas käinud keset fucking suve, siis puhub seal tuul. paar tennisemängijat, 10-15 MAMIL-it, paar lapsevanemat kärudega ja kõik. Oma murulappe ja statasid võite teha, aga kui laps peale trenni hoovivutti sõpradega ei mängi, siis ei tule tulemust ka nagunii, sõltumata sellest, kas need neli 1,5 h trenni tehakse liival, asfaldil, kunstmurul või wembleyl.
      Kas see ei või olla Tallinna fenomen? A la suur linn, erinevaid tõmbureid rohkem (elik meelelahutust), lastel õues mängimise kultuuri suurele linnale kohaselt vähem (moodne probleem üldse) jne? Lihtsalt, lugesin su teksti ja kerkis silme ette Viljandi... Siin on täpselt vastupidine pilt lumevabal ajal. Kettagolfarid, jalkapoisid ja -plikad, rannaäärsed kossu- ja võrguplatsid alati noori täis, tennisekeskuses käib möll varavalgest pimedani, igal naaksmanil on velo jalge vahel. Isegi kuradima petankiplatsil on noored, rääkimata rannavutist või mänguväljakutest.
      Ehk on asi Tallinnas kui elukeskkonnas?

      Kommentaar


        #93
        Näiteks Ida-Virumaal Jõhvis ja Kohtla-Järvel on siiani sama probleem ajast kui ma ise veel trennides noorena käisin, et ei ole reaalselt võimalusi mängida. Jõhvi Staadion on ainult trennideks ja mängudeks ning vabal ajal on 0 võimalust seal mängida. Staadioni kõrval täiesti künkalikul alal on kaks väikest väravat, aga seal ei saa korralikult mängida ning teisi kohti ei ole. Eemal Ahtmes on ka väga vinge kunstmurustaadion, aga samamoodi ainult trennideks ja mängudeks ning muul ajal 0 võimalust. Kunagi isegi kirjutasime valda ja Jõhvi spordikoolile antud probleemist, aga Vald on nii korrumpeerunud, et neid ei huvita see ning spordikool tegeleb ainult korvpalliga seega arenguks võimalust ei ole. Noorte treeninggruppe ja on meeletult, aga 0 lähedane võimalus käia vabalajal sõpradega lisatrenni tegemas ning mängimas. Elanikkond on siin kahe linnapeale kokku 50 000 ning kui sellisel mastaabil Eesti Riigis ei ole võimalust, siis see juba näitab nii mõndagi. Ma ei ole muidugi nii kursis, kas on teisi linnasid ka sellise probleemi küüsis.

        Kommentaar


          #94
          Algselt postitas Nasfal Vaata postitust
          Näiteks Ida-Virumaal Jõhvis ja Kohtla-Järvel on siiani sama probleem ajast kui ma ise veel trennides noorena käisin, et ei ole reaalselt võimalusi mängida. Jõhvi Staadion on ainult trennideks ja mängudeks ning vabal ajal on 0 võimalust seal mängida. Staadioni kõrval täiesti künkalikul alal on kaks väikest väravat, aga seal ei saa korralikult mängida ning teisi kohti ei ole. Eemal Ahtmes on ka väga vinge kunstmurustaadion, aga samamoodi ainult trennideks ja mängudeks ning muul ajal 0 võimalust. Kunagi isegi kirjutasime valda ja Jõhvi spordikoolile antud probleemist, aga Vald on nii korrumpeerunud, et neid ei huvita see ning spordikool tegeleb ainult korvpalliga seega arenguks võimalust ei ole. Noorte treeninggruppe ja on meeletult, aga 0 lähedane võimalus käia vabalajal sõpradega lisatrenni tegemas ning mängimas. Elanikkond on siin kahe linnapeale kokku 50 000 ning kui sellisel mastaabil Eesti Riigis ei ole võimalust, siis see juba näitab nii mõndagi. Ma ei ole muidugi nii kursis, kas on teisi linnasid ka sellise probleemi küüsis.
          Viljandis on linnastaadioni kergeraksurada ja -vahendid avatud tööpäeviti hommikust kella kuueni õhtul (tasuta; jalgpalliväljaku kasutamine tuleb kooskõlastada). Kunstmuruväljakule, kesklinna kooli kogukonnastatale ja kogu järveäärsele spordikompleksile on lastel-noortel aasta- ja ööpäevaringne tasuta ligipääs vabadel aegadel. Tennisekeskus on tasuline.
          -e- lisaks tuleb järgmisel aastal kaks universaalset miniväljakut ("puuri") linnaruumi juurde.

          Kommentaar


            #95
            Algselt postitas Marek_T Vaata postitust
            Viljandis on linnastaadioni kergeraksurada ja -vahendid avatud tööpäeviti hommikust kella kuueni õhtul (tasuta; jalgpalliväljaku kasutamine tuleb kooskõlastada). Kunstmuruväljakule, kesklinna kooli kogukonnastatale ja kogu järveäärsele spordikompleksile on lastel-noortel aasta- ja ööpäevaringne tasuta ligipääs vabadel aegadel. Tennisekeskus on tasuline.
            -e- lisaks tuleb järgmisel aastal kaks universaalset miniväljakut ("puuri") linnaruumi juurde.
            Selle kohapealt tulebki Viljandit kadestada, et vähemalt on ikkagi reaalsed võimalused loodud ja planeeritakse edasi.

            Kommentaar


              #96
              Nasfal, Kohtla-Järvel või Jõhvis ei ole ühtegi murulappi majade vahel? see päris väljakute puudumine on minu jaoks (ma nüüd veidi utreerin, eksole, ärge päris üks ühele võtke) täiesti first world problem alates sellest hetkest kui laps saab 4-6 korda nädalas normaalsel väljakul trenni teha. Arvan, et on küllaltki palju meist edukamaid spordiriike, kus võimalused ahtamad 3x3 mängimiseks enam-vähem sobiliku murulapi leiad sa küll iga hruštsovka juurest ja ilmselt tehnika arendamiseks on küll more than enough.

              Marek - olen noorena Viljandis omajagu võistlustel käinud ning see infra, mis seal rannarajoonis on ning mis melu seal käis oli kadestamisväärne. Aga eks see on jah see Tallinna fenomen, aga päris nii ikka ei võtaks (vt Nasfalile antud vastust). Kuigi jah, Viljandis lähed sõpradega järve äärde, võtad kaasa kossupalli, jalkapalli, võrkpalli ja kütad terve päev. vahepeal kastad ennast vette ka veel. täielik idüll on see piirkond seal. Tallinn elukeskkonnana on küll pommiauk tõepoolest ning annaks jumal võimaluse, et siin oma lapsi kasvatama ei peaks (ärge keegi palun solvuge).

              Aga see viib meid ikkagi kasvatuse ja traditsioonide juurde. Miks muidu on vast päris suure enamuse (ka mujal maailmas ilmselt) tippsportlaste vanemad olnud kunagi spordiinimesed ning seda päris heal tasemel? See on just kasvatuse, väärtuste ja ehk ka võimaluste küsimus.

              Kommentaar


                #97
                Seda muidugi, et kus on tahtmine, seal leitakse ka võimalus. First worldis asi pigem ongi. Lapsevanemad ISE on jõudnud sellesse faasi ehk, kus last suvalisele muruplatsile palli taguma ei lubata, sest süstlad, Vladislav Pelgurannast ja kanutiaia kangelased. Ehk seesama turvalisus, mis Viljandis lubab 7-aastase rahulikult üksinda õue lubada, aga Tallinnas mitte. Pluss mugavus ka, just lapsevanemate poolelt.
                Ma ei tea, see võib ka vabalt utreering olla.
                Ma elasin 14 aastat Lasnamäel, 2000-2014, ja ei näinud juba tollel ajal õues enam lapsi mängimas. Ka suvel mitte. Ehkki mikrorajooni keskel oli muruplats täiesti olemas, kus saanuks nt palli taguda.
                Kõik ülalkirjeldatu kokku ilmselt annab mingi kompoti. Mugavus, põhjendamatult kõrged nõudmised ümbritsevalt, ühiskondliku paradigma muutus jne.

                Kommentaar


                  #98
                  00-ndate alguses Tartus oli küll olukord väga kehva, mängujanu oli suur, käisime pundiga pidevalt mööda linna platse otsimas. Meid aeti sealt kurtide kooli statalt Tähtveres minema.
                  Õpetajate maja põllul sai mängida, kui seal keegi ees polnud.
                  Iseenesest oli seal tore, aeg ajalt pandi mäng seisu, et turukottidega memm saaks diagonaalis üle platsi viiva raja läbi jalutada.

                  Kossust pole mõtet rääkidagi, vähesed platsid, mis siis olid, seal heal juhul üks korv oli pool-lääbakil, teine reeglina maha kistud.

                  Kommentaar


                    #99
                    Lisan veel omalt poolt puid juurde. Eelmisel kümnendil Tartus - polegi väga kohta, kus hoovivutti taguda. Jah, majadevahel koera sita sees sai. Annelinnas, kus elab tuhandeid noori, sinna ehitati vahva kunstmuru ja sellele aed ümber. Noored lõikasid auke sisse, et saaks aga ainult mängimas käia. Mida tegi SA Tartu sport? Kutsus politsei.

                    Korra sattus valvuritädi, kes hoidis pühapäeviti aia väravat lukust lahti, et ümbruskonna noored saaksid vutti taguda. Õige pea lendas kohale Tartu spordi esinaine, kes tädikese koha peal vallandas. Ei aidanud püüd selgitada, et see on ju normaalne, kui lastel lastakse mängida. Hea, et politsei eest putku sai.

                    Okei, võis osta tunnipileti, et väljaku nurgas toksida, mõnikord saime sõpradega selle jaoks raha kokku ka, enamasti mitte. Käisime Kivilinna muru peal mängimas, mida hellitavalt kuumaastikuks kutsusime. Mitu luud me seal kamba peale murdsime, ei oska täpselt öelda.

                    Minu sõpruskonnas mängib ainult üks praegu professionaalsel tasemel jalkat.

                    Kümme aastat hiljem pole olukord parem. Vähemasti Annelinnas. Ka n-ö vabakasutuse jalkakastid ilmuvad Tartus miskipärast ainult eramurajoonidesse... Mitte sinna, kus on kõige rohkem lapsi -Annelinna. Olen kirjutanud igasugu asjapulkadele, viimases linnarahva kaasava eelarve hääletuses oli isegi projekt, et üks pisemat sorti kunstmuru rajada, aga see ei leidnud rahastust.

                    Ma ei ütle, et pole trennivõimalusi (kuigi normaalsete aegade üürimine on keeruline), aga ei saa väita, et näiteks Tartus oleks soositud vabas vormis ajaviitejalka.

                    Kommentaar


                      Algselt postitas alvarez Vaata postitust
                      Ei pidanudki silmas konkreetselt Koondise trenni, vaid üle üldiselt trenni tegemist profiklubides. Sa teed 5-6 päeva nädalas 2 korda päevas trenni ja su esimene puude on endiselt olematu...müstika, mida minu pea ei võta!
                      Eesti treenerid suretavad tehnilisemad mängijad välja ning nõuavad jõulisemat oskamatut mängu. Tehnilised mängijad aga pole füüsiliselt veel nii tugevad ja lõpetavad jalgpalli mängimise ära varakult (Näiteks: Jan Kokla jne) Kui treenerite kool ei muutu, siis ei saagi tulla kuskilt midagi.

                      Kommentaar


                        Algselt postitas HABE Vaata postitust
                        Eesti treenerid suretavad tehnilisemad mängijad välja ning nõuavad jõulisemat oskamatut mängu. Tehnilised mängijad aga pole füüsiliselt veel nii tugevad ja lõpetavad jalgpalli mängimise ära varakult (Näiteks: Jan Kokla jne) Kui treenerite kool ei muutu, siis ei saagi tulla kuskilt midagi.
                        Kokla karjääri lõpetas tõsine terviseprobleem.

                        Kommentaar

                        Working...
                        X