320x50 ülemine bänner

Collapse

Teadaanne

Collapse
No announcement yet.

Ungari - Eesti (15.11.2018 kell 21.45 @ Budapest Groupama Arena)

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Kustuta kõik
new posts

    #76
    Zenjovil hakkasid puuted ja kiirus aia taha minema mu meelest peale ränka vigastust. Äkki lõpetas ta siis hoopis detailide treenimise ära ja nüüd on tulemus käes.

    Tegelikult ma usun, et meie koondislased teevad piisavalt trenni. Eriti kes on väljamaal. Lihtsalt teised on teinud kauem ja rohkem ja parema kvaliteediga. Samalajal hoovivutti tagunud ja iseseisvalt palliga kõksinud. Ehk trennides tuleks tamp peale panna. Treenerite kvaliteeti tõsta jne.

    Kas tänapäeval noortele treeninglaagreid korraldatakse ? Ja ma ei mõtle neid päevaseid vms. Selliseid korralikke. Kuhu minnakse tösiselt treenima.
    Jällegi tooks isiklikust kogemusest näite. Meid viidi suvel tatina(seal nii alates 13-14 aastasena) laagritesse. Nt. Lõuna-Eesti metsade vahele. Nädal-kaks ainult metsik töö ja tamp. Kolme trenniga päevas. 7 äratus. 9 magama. Mingit ninnunännutamist polnud. Nii umbes 10 kuti peale oli kolm treenerit ja üks naisterahvas meie trennist kes füsovärki jagas. Ehk sai masseriida või vigastuse korral abistada. Ja see maksis meiejaoks paarsada krooni.
    Liit või tegelikult üleüldse Riik või EOK peaks toetama ja mingi vanuseni nt. 16 eluaastani võiks olla treeninglaagrid ja miksmitte ka trennid vanematele ilma rahata. Või siis väiksema tasu eest kui see on. Kui ikka mingi nädalne või paarine laager on seal 500.- võib nii mõnelgi hingekinni tõmmata.

    E: Muidugi tuleb leida tasakaal trenni ja puhkuse vahel. Egas endalgi mingid teatud kehaosad päris läbi. (Randmed, põlved, selg). Ehk minust ei saanud sportlasena maailmamastaabis mittekeegi aga tervist olen nahkakeeranud küll ja veel. Samas ei kahetse ja üldfüüsiline on üpris hea endiselt. Kuigi trenni teen nuud kordades vähem ja enam mitte nii spetsiifiliselt alaga seonduvalt.
    Pikk jutt, sitt jutt. Kokkuvõttes tuleb noortel lasta kõvasti trenni teha ja meie PL tiimid PEAVAD hakkama treenima kakskorda päevas. Muidu ei arene meie liiga ega jalgpall pikasplaanis kuhugi.

    Kommentaar


      #77
      Algselt postitas Mehhanisaator Vaata postitust

      E: Muidugi tuleb leida tasakaal trenni ja puhkuse vahel. Egas endalgi mingid teatud kehaosad päris läbi. (Randmed, põlved, selg). Ehk minust ei saanud sportlasena maailmamastaabis mittekeegi aga tervist olen nahkakeeranud küll ja veel. Samas ei kahetse ja üldfüüsiline on üpris hea endiselt. Kuigi trenni teen nuud kordades vähem ja enam mitte nii spetsiifiliselt alaga seonduvalt.
      Pikk jutt, sitt jutt. Kokkuvõttes tuleb noortel lasta kõvasti trenni teha ja meie PL tiimid PEAVAD hakkama treenima kakskorda päevas. Muidu ei arene meie liiga ega jalgpall pikasplaanis kuhugi.
      Selleks, et kaks korda PL tiimid hakkaks päevas trenni tegema selleks peaks kõigepealt suutma liiga täis profesionaalseks muuta, sest töö kõrvalt kaks korda ei vea kuidagi välja. Ja noortetreenerite tase on tõesti hetkel suurim murekoht. Sinna oleks vaja reaalselt väliskogemustega mehi, aga need vähesedki, kes meil välismaal mänginud on ala Zahovaiko, Zelinski jne saavad koheselt peatreeneriteks ning eks nad kaudselt kindlasti juhendavad noortetreenereid, aga reaalne välismaine kogemus üldjuhul jääb andmata. Eesti liiga taustaga noortetreenerid on kindlasti tublid ja püüavad ning käivad võimaluste korral koolitustel, aga sellest jääb paraku väheseks. Samas hakata tooma välismaalt reaalsel tasemel treenere-liigas klubidele raha alla taguda, et see profesionaalseks muuta ning rakendada solidaarsusmehhanisme ning sellejuures üritada veel Infrat hakata kiiremas korras parandama käib kordades üle jõu. Samas vaadates noortekoondiste taset võrreldes teiste meiesugustega, siis on vast see suurim murekoht ning alustada tuleks tõesti sealt.

      Kommentaar


        #78
        Noorte süüdistamine väheses või vales treenimises on sama viljakas kui kodus laste peksmine kehvade hinnete pärast. Sellest midagi paremaks küll ei lähe. Olen lapsevanema ja pealtvaatajana näinud erinevaid treenereid päris palju, treeningutel ja võistlustel. Kurb tõdeda, aga üldine tase ei ole väga rõõmustav. Parimad nendest (minu subjektiivsel arvamisel), keda on õnnestunud näha, suhtuvad oma töösse väga pühendunult, tulevad alati aegsasti kohale, on põhjalikud, on jalgpallist väga huvitatud ning eale vaatamata õpihimulised. Mis on väga positiivne ning mis reeglina kajastub ka poiste arengus ja tulemustes. Aga aegajalt olen neid jälgides tabanud mõttelt, et kui midagi puudu jääb, siis see on isiklik kogemus. Kas enda kogemus tippmängijana või ka kogemus tippmängija kasvatajana. Seda Eestis paratamatult napib. Ja ega siin ei olegi midagi teha. Aitaks senisest märksa suuremad rahvusvahelised kontaktid ja treenerite liikumised, aga selleks puuduvad noorteklubidel praktiliselt igasugused võimalused.
        Aga ok, algne teema oli Ungari mängust väljakasvanud täiskasvanud mängijate areng. Arvan, et tehnikast veelgi raskem on parandada üldist mänguoskust, mängu tajumist ja õigete otsuste vastuvõtmist. See on Eesti mängijate jaoks veelgi suurem probleem kui tehnika.

        Kommentaar


          #79
          Ehk saaks antud teema all tehtud postitused liigutada ka mõne sobivama teema alla.
          The path of the righteous man is beset on all sides by the inequities of the selfish and the tyranny of evil men. Blessed is he who, in the name of charity and good will, shepherds the weak through the valley of the darkness, for he is truly his brother's keeper and the finder of lost children. And I will strike down upon thee with great vengeance and furious anger those who attempt to poison and destroy My brothers. And you will know I am the Lord when I lay My vengeance upon you.

          Kommentaar


            #80
            Zenjovil hakkasid puuted ja kiirus aia taha minema mu meelest peale ränka vigastust. Äkki lõpetas ta siis hoopis detailide treenimise ära ja nüüd on tulemus käes.
            Ma arvan, et kiirus oli siin märksõna. Kui tipptasemel jalgpalluril kiiruslikud omadused kasvõi mõni protsent vähenevad, siis see väljendubki selles, et senisest rohkem puterdab, kaotab palli, ei võta õigeid otsuseid vastu jne. Kui sprinter hakkab jooksma 9,90 asemel 10,05, siis see väljendub võistluse protokollis aga eriti ründaja puhul jääbki mulje, et ta on koos kiirusega ka oskused kuhugi kaotanud.
            Kas tänapäeval noortele treeninglaagreid korraldatakse ? Ja ma ei mõtle neid päevaseid vms. Selliseid korralikke. Kuhu minnakse tösiselt treenima.
            Jällegi tooks isiklikust kogemusest näite. Meid viidi suvel tatina(seal nii alates 13-14 aastasena) laagritesse. Nt. Lõuna-Eesti metsade vahele. Nädal-kaks ainult metsik töö ja tamp. Kolme trenniga päevas. 7 äratus. 9 magama. Mingit ninnunännutamist polnud. Nii umbes 10 kuti peale oli kolm treenerit ja üks naisterahvas meie trennist kes füsovärki jagas.
            Ka minul olid samad kogemused, kui lausa kolm treenerit ja füsio välja jätta. Siin on muidugi üks probleem laagrite roppkallid hinnad (olen aru saanud, et kui peres on mitu last ja nad kõik saata laagrisse, siis samahästi võib juba terve pere palmi alla puhkama lennata).
            Aga laagrid on ainult jäämäe veepealne tipp, mingist vanusest on probleemiks ka treeningkordade vähene arv. Ma tean, et mõnel teisel alal on välismaised noortekoondiste treenerid meie omadele öelnud - te teete head tööd ja kuskil 13-14 aastani teil kutid on väga head aga hiljem teete liiga vähe trenni ja seepärast saategi tappa - te teete nädalas nt 5 korda aga meie 10, hommikul ja õhtul.
            Ehks siis, lahenduseks oleks mingid akadeemia moodi asjad. Praegu on nii, et nt Audenteses on küll kõige perspektiivikamatele grupid kossus, võrgus ja käsipallis aga mitte vutis. Miks? Ma ise olen mõelnud, et nii nagu meil oleks isehalle vaja suurematesse linnadesse ja Tallinna veel paar tükki juurde, oleks ka taolisi spordikoole/-klasse/akadeemiaid vaja suurematesse keskustesse - Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Viljandi, ideaalis Kuressaare, Paide, Valga, Rakvere...

            Kommentaar


              #81
              Aga aegajalt olen neid jälgides tabanud mõttelt, et kui midagi puudu jääb, siis see on isiklik kogemus. Kas enda kogemus tippmängijana või ka kogemus tippmängija kasvatajana. Seda Eestis paratamatult napib. Ja ega siin ei olegi midagi teha. Aitaks senisest märksa suuremad rahvusvahelised kontaktid ja treenerite liikumised, aga selleks puuduvad noorteklubidel praktiliselt igasugused võimalused.
              Ma olen aru saaanud, et Islandi jalkafenomeni üks peamisi kui mitte põhiline põhjus ongi treenerite koolitamine, mille tulemusel mingit lastesatsi juhendab treener, kes võiks samahästi juhendada ka U18 koondist? Ehk kui enda oskusi ja teadmisi napib, aidatakse see koolituste kaudu järele.

              Kommentaar


                #82
                Algselt postitas Gallacher Vaata postitust
                Ma olen aru saaanud, et Islandi jalkafenomeni üks peamisi kui mitte põhiline põhjus ongi treenerite koolitamine, mille tulemusel mingit lastesatsi juhendab treener, kes võiks samahästi juhendada ka U18 koondist? Ehk kui enda oskusi ja teadmisi napib, aidatakse see koolituste kaudu järele.
                Jaaaaa u-9 treenerid võiksid olla u-18 koondiste eesotsas ja u-18 treenerid võiksid olla vabalt ka rahvusmeeskonna eestosas ning Islandi peatreener võiks vabalt olla Real Madridis või Barcelonas.

                Kommentaar


                  #83
                  Algselt postitas Nasfal Vaata postitust
                  Jaaaaa u-9 treenerid võiksid olla u-18 koondiste eesotsas ja u-18 treenerid võiksid olla vabalt ka rahvusmeeskonna eestosas ning Islandi peatreener võiks vabalt olla Real Madridis või Barcelonas.
                  Nii absurdselt oskad jutust aru saada ainult sina.

                  Kommentaar


                    #84
                    Kui meie koondise raudvarad lastena alustasid polnud kunstmuru ollagi.
                    Siit küsimus, kas üldse ja kui palju tänapäeva mudilased ja noorukid pärismurul treenida ja laste/noorteliigades mängida saavad?
                    Kas on vahet mängija arengul kui ta treenib/mängib kunstmurul või looduslikul murul?

                    Kommentaar


                      #85
                      Algselt postitas kesa Vaata postitust
                      Kui meie koondise raudvarad lastena alustasid polnud kunstmuru ollagi.
                      Siit küsimus, kas üldse ja kui palju tänapäeva mudilased ja noorukid pärismurul treenida ja laste/noorteliigades mängida saavad?
                      Kas on vahet mängija arengul kui ta treenib/mängib kunstmurul või looduslikul murul?
                      Kas sa tead, kus meie koondise raudvarad oktoober-märts treenisid?
                      Instagram

                      Twitter

                      Eesti Lokomotiv Moskva fännid

                      telekavaataja.blogabet.com

                      Kommentaar


                        #86
                        Algselt postitas Nasfal Vaata postitust
                        Jaaaaa u-9 treenerid võiksid olla u-18 koondiste eesotsas ja u-18 treenerid võiksid olla vabalt ka rahvusmeeskonna eestosas ning Islandi peatreener võiks vabalt olla Real Madridis või Barcelonas.
                        Pea kõigil Islandi laste ja noortetreeneritel on minimaalselt UEFA-B litsents. Seetõttu nad ongi oma kvalifikatsioonilt võimelised ka oma riigi noortekoondiste treeneriteks okema.

                        Need kel veel UEFA litsentsi ei ole, need on abitreeneri rollis noortesatsides.

                        Kommentaar


                          #87
                          Algselt postitas telekavaataja Vaata postitust
                          Kas sa tead, kus meie koondise raudvarad oktoober-märts treenisid?
                          See on kõige kummalisemaid fenomene Eesti jalgpallis. Pool aastat mängiti saalis, tänapäeva mõistes futsali aga tüübid jõudsid olematute tingimuste pealt välisklubidesse ja said seal ka hakkama. Praegu küll sisehalle napib aga no vähemalt kunstmuruplatse on sittakanti, ka imitmes muus mõttes on tingimused paranenud. Aga tikutulega peab otsima, kes käesoleval kümnendil on vähegi tasemel välisklubisse jõudnud ja seal ka stabiilselt platsil käib.

                          Kommentaar


                            #88
                            Algselt postitas Gallacher Vaata postitust
                            See on kõige kummalisemaid fenomene Eesti jalgpallis. Pool aastat mängiti saalis, tänapäeva mõistes futsali aga tüübid jõudsid olematute tingimuste pealt välisklubidesse ja said seal ka hakkama. Praegu küll sisehalle napib aga no vähemalt kunstmuruplatse on sittakanti, ka imitmes muus mõttes on tingimused paranenud. Aga tikutulega peab otsima, kes käesoleval kümnendil on vähegi tasemel välisklubisse jõudnud ja seal ka stabiilselt platsil käib.
                            Samas nad treenisid ja mängisid oluliselt rohkem looduslikul murul kui tänapäeval, mil isegi suvel on kunstmuru treenimiseks-mängimiseks sagedane.

                            Kommentaar


                              #89
                              ma kuulun vist rohkem pohlaku leeri selles osas, et puudu on spordikultuurist ja kasvatusest. Olen Tallinna fucking kesklinnas elanud avatud kossuväljaku kõrval üle aasta. ja selle aja jooksul olen ma näinud seal mängimas täpselt NULL last. Null. See ei ole väljamõeldis või liialdus. Kui Tartus ndv tammal jooksmas käinud keset fucking suve, siis puhub seal tuul. paar tennisemängijat, 10-15 MAMIL-it, paar lapsevanemat kärudega ja kõik. Oma murulappe ja statasid võite teha, aga kui laps peale trenni hoovivutti sõpradega ei mängi, siis ei tule tulemust ka nagunii, sõltumata sellest, kas need neli 1,5 h trenni tehakse liival, asfaldil, kunstmurul või wembleyl.

                              Kommentaar


                                #90
                                Algselt postitas kesa Vaata postitust
                                Samas nad treenisid ja mängisid oluliselt rohkem looduslikul murul kui tänapäeval, mil isegi suvel on kunstmuru treenimiseks-mängimiseks sagedane.
                                Nii ja naa. Palju mängiti ja treeniti ka suveajal igasugu savi-liiva ja- ja Kruusaväljakutel, kus algselt ehk oligi muru aga see oli ammu sama teed läinud nagu tänapäeval valdavalt karisttusalas, väravavahi ees (Tallinnas nt Lastestaadion, Komsomoli nim staadioni varuväljak jne). Ja kui oligi teoorias okei muruväljak, siis oli näiteks muru niitmata (Viljandis Gagarini nim väljak).
                                Iseasi on see, kas suuremat seost saab näha isegi suveajal hea kvaliteediga kunstmurul mängimise ja kehvade sportike tulemuste vahel. Kokkuvõttes on tingimused ikkagi suurusjärkude võrra paranenud.

                                Kommentaar

                                Working...
                                X