mu jaoks on Venemaa vutt olnud alati ammendamatu huumoriallikas ka kõige selle poolest, mis justkui jalgpalli juurde käima ei peaks või poleks ilus, aga samas sealkandis ometigi lahutamatult käib ja on just seetõttu tore. lühemalt öeldes see üleüldine vohav aršavinlus, mis on kuidagi kordades värvikam kui mujal maailmas ja sellevõrra ka naljakam, äkki võib isegi öelda, et inimlikum. kui muidugi peast päris kokoriniks lähed, siis on nõme ka, aga enamasti siiski ei ole.

sestap kaks videot. esimene on rubriigist "kommentaator peab oskama mitte ainult õigel hetkel rääkida, vaid ka õigel hetkel vait olla" ja teine on, noh, selline üleüldine popurrii.