Võrkpall on võrratu!!

[dwideng]

35m oda visata pole just eriline probleem

Ma väidan küll, et 95% Eesti meestest ei viska oda 35 meetrit Üle 50 meetri viskab oda vähem kui 0,1% Eesti meestest. 70 m. viskab oda eestis vähem kui 15 inimest, seda on oluliselt vähem, kui võrkpallimesirliliigas mängijaid.

Võtke ja kandke nüüd see tase võrkpallile üle kui suudate.

Teate ma käisin lapsena kunagi tennistrennis, terve aasta käisin, reketitiki polnud ja päevast päeva toksisime puulabidatega palli ning tegime üldfüüsilist. Ehk kõigepealt tulebki teha üldfüüsilist, ükskõik mis alal ja kui üldfüüsiline on olemas, siis omandab selle ka võrkpalli elemendid lihtsalt. Ja kui need elemendid on olemas ja tahtmine jätkata olemas, siis ole ka erilisi probleeme mingitel linnakatel või rahvaliigades osaleda. See tase, millest te siin räägite on ikka juba tase, millist valdavad ehk 1% kogu populatsioonist.

Mis tasemest algab omandamine ja millal saab lugeda ala omandatuks? Kas tasemest, kui sa oled parima 0,001% seas, 1% seas, 20% seas või siis kui üldse mängid, rohkem kui korra aastas. Usutavasti pole 50% ja rohkem inimesi peale kohustuslikust haridussüsteemist väljumist üldse ühtegi pallimängu mänginud


Või võtame ala siseselt, kes on parem, kas Toobal, Rikberg või Pupart? Kas neist on omandanud võrkpalli kõik tehnilised nüansid maksimaalselt? Kes on parem korvpallur, kas Ben Wallace või S-T. Sokk, ehk kumb on omandanud korvpalli tehnilised nüansid paremini? Kes on parem jalgpallur, kas http://www.youtube.com/watch?v=au-CgRxRBVM võu Raio Piiroja?

[meesmuiste]

Tore kui improviseeritakse ja topitakse sõnu suhu, mida ma küll väitnud pole.

Ma räägin asja individuaal-tehnilisest küljest! Võrkpallis pole seal palju ruumi loomingulisusel, on vaid õige ja on vale. Samas kui jalgpallis tehnika (või me saame sellest sõnast siin erinevalt aru) on loominguline ja puuduvad raamid.

See, kas mäng ise ja kui loominguline peab sidemängija olema, pole selles kontekstis üldse oluline.

Pole ma sõnu suhu toppinud. Ja võrkpallis ei ole ainult õige ja vale. Kui oleks, siis sama oleks jalkas - kaotad palli - VALE, lööd värava - ÕIGE.

Tehnika ise ei ole loomingulisus. Küsimus on, et mis sa suudad olemasoleva tehnikapagasiga teha. See on loomingulisus. Brasiilia on tehnikakunne täis, kes teevad uskumatuid trikke. Suures jalgpallis pole nad läbi löönud - Ronaldinho on olnud kunagi üks väheseid erandeid näiteks.

Põhimõte jääb samaks - loomingulisus lihtsalt avaldub erinevates detailides.

[Nahkpea]

Ma väidan küll, et 95% Eesti meestest ei viska oda 35 meetrit Üle 50 meetri viskab oda vähem kui 0,1% Eesti meestest. 70 m. viskab oda eestis vähem kui 15 inimest, seda on oluliselt vähem, kui võrkpallimesirliliigas mängijaid.

Üks räägib aiast ja teine aiaaugust. Sa reageerisid mu postitusele, kus ütlesin, et jalgpallitehnika on iseseisvalt omandatav. Sina tõid odaviske näite ja ma väitsin vastu, et 35m oda visata saab ka ilma treenerit omandamata, see ei nõua mingit erilist tehnilist ettevalmistust.

Nüüd tuuakse siia mingid spekulatiivsed numbrid, et seda ei suuda 95% meestest!? Mis see siia üldse puutub?? 99% meestest pole oda käes hoidnudki ja neid ei huvitagi selle viskamine. Asja olemus polnud ju üldse selles.

[Nahkpea]

Pole ma sõnu suhu toppinud. Ja võrkpallis ei ole ainult õige ja vale. Kui oleks, siis sama oleks jalkas - kaotad palli - VALE, lööd värava - ÕIGE.

Tehnika ise ei ole loomingulisus. Küsimus on, et mis sa suudad olemasoleva tehnikapagasiga teha. See on loomingulisus. Brasiilia on tehnikakunne täis, kes teevad uskumatuid trikke. Suures jalgpallis pole nad läbi löönud - Ronaldinho on olnud kunagi üks väheseid erandeid näiteks.

Toome robustse näite. Võrkpallis hakkad juba lapsena harjutama õiget käteasendit, nii alt servi vastu võttes kui tõstes kui lüües. Usu mind, ma olen 10-aastaselt alates võrkpalli treeningutel käinud. Seal puudub igasugune loomingulisus, kas su käte asend on õige või on see sul vale. Kui on vale, siis seda korrigeeritakse. Sama jalgade tööga.

Jalgpallis ei ole tehniline külg sedasi raamides. Triblamisel näiteks ei ole õiget, ei ole valet. Just vastupidi, omanäolisus võib olla positiivne.

Ja see väide, et ainult Ronaldinho on olnud üks väheseid erandeid, kes tehniliselt väga hea mängijana on Brasiiliast läbi löönud, no see jäägu küll sinu südametunnistusele.

[Raivo19]

Väga huvitav arutelu siin. Ja ei saa öelda, et kellelgi pole õigust. Kõigil on, omajagu. Oleneb, mis nurga alt keegi vaadata tahab...

Pohlak on kunagi öelnud, et võrkpalli ja korvpalli saab ka suure õllekõhuga mängida, jalgpalli mitte.(enam niiväga ei kuule teda vastandamas). Üks kossumees on öelnud, et jalgpall on jalaga mäng, korvpall on peaga mäng. Loomulikult on sellised väljaütlemised humoorikad aasimised. Aga midagi ehk näitavad. Minu arust kõige rohkem seda, kui palju üks või teine asi tehnilisemat poolt vajab ning kui palju teine asi jälle füüsilisemat poolt vajab. Jalgpallurid, kes on tehnilised, aga joosta ei jõua, valivad näiteks rannajalgpalli. Veelgi enam - kes sealgi ühe värava alt teise alla ei jaksa, valib footvolley. Ehk siis olemegi otsaga võrkpalli juures, kus üle võrgu kõksitakse kõikide muude kehaosadega v.a. käed.

Kõigel on spordis omavahel seost, kasvõi niipalju, et jooksma ja jõusaali läheb enamus sportlasi. Ja kuulun ka nende hulka, kel meeldib samuti pallimängudele kaasa elada. Ning individuaalaladele samuti, mõnele rohkem, mõnele vähem. See on paratamatus, et igavaid etendusi tuleb ette igal alal. Kuid päris ilma elamuseta ei jää spordis kunagi. Ehk nagu Jüri Mõis on öelnud: spordis ei tea lõpplahendust pea kunagi, kinos aga pea alati, vähemalt näitlejad teavad.

[meesmuiste]

Toome robustse näite. Võrkpallis hakkad juba lapsena harjutama õiget käteasendit, nii alt servi vastu võttes kui tõstes kui lüües. Usu mind, ma olen 10-aastaselt alates võrkpalli treeningutel käinud. Seal puudub igasugune loomingulisus, kas su käte asend on õige või on see sul vale. Kui on vale, siis seda korrigeeritakse. Sama jalgade tööga.

Jalgpallis ei ole tehniline külg sedasi raamides. Triblamisel näiteks ei ole õiget, ei ole valet. Just vastupidi, omanäolisus võib olla positiivne.

Ja see väide, et ainult Ronaldinho on olnud üks väheseid erandeid, kes tehniliselt väga hea mängijana on Brasiiliast läbi löönud, no see jäägu küll sinu südametunnistusele.

Jalgpallitreenerid ütlevad sulle kohe, kui tehniliselt valesti puuteid teed. See päris nii ei ole. Palli käsitlemisel, ükskõik milline, on omad kindlad põhimõtted.

Ronaldinho näidet sa mõistsid ilmselt valesti - pane läbilöönud mehed suhtesse trikkide oskajate arvudega, siis saad aru, et väga väga üksikud on läbi löönud. Ronnie kunagi isegi rääkis, et tglt on tehniliselt Brasiilias temast palju osavamaid mehi. Aga nad oskavadki tehnikat, suures jalkas kogu mängus aga läbi ei suuda lüüa. Seal muudki vaja.

Ja kui võtta poks, kus ka väga kindlad tehnilised liikumised, kindlad löögid kindla tehnikaga, ometi räägivad kõik, kes kunagi poksi kõrgemal tasemel harrastanud (või muud võitlust), et see on peaga mõtlemise ala...

Ehk ma jään kindlaks, et tehnika iseenesest ei ole loomingulisus. Küll aga on loomingulisus see, mis sa selle tehnikaga peale oskad hakata.

Ja kui rääkida saavutustest, siis ma olen kunagi olnud võrkpallis poiste B klassi karikavõitja (Pärnu SK)(ja oma sugulastest ei hakka rääkima, kes koondislased on/on olnud) ja käsipallis poiste D klassis vist kas esimene või teine (Põlva)(sugulastest ei hakka jälle pajatama)


ja veelkord Remmelkoori blogi juurde - mul tuli seda lugedes samasugune suur appihüüdmise tahe peale nagu reeglina Pulleritsu spordijutte lugedes...

[Nahkpea]

Ehk ma jään kindlaks, et tehnika iseenesest ei ole loomingulisus. Küll aga on loomingulisus see, mis sa selle tehnikaga peale oskad hakata.

No kahtlemata, sellele ma ei väidagi vastu. Ma lihtsalt olen koguaeg tahtnud seda öelda, et jalgpallis on tehnika täiesti iseseisvalt omandatav ja kui sa pole nooruses palliga "sinapeale" saanud, siis võib see treener sind panna ka kätel käima, sa ei saagi. Tehniline osa jalgpallis on vundament, millele hiljem laotakse füüsiline ja taktikaline pool.

Rüütli on kurtnud, et Eesti jalgpalluritel on kehv tehnika, sest nad pole nooruses vaeva näinud. Ja see on igaühe individuaalne viga, mitte treenerite oskamatus või suutmatus.

Võrkpallis vastupidi ei jõua sa iseõppijana kuhugi. Seal on vaja juba algusest peale omandada sellised baasteadmised, mida saab sulle anda vaid treener.

Ja nüüd ma olen sellest vaidlusest väljas, ära on tüüdanud juba.

[Raivo19]

Üks endine töökaaslane mul, kergejõustiklane, kümnevõistluses 8000-punkti lähedale jõudnud Tarmo Adamberg teadis tehnika koha pealt väga pulle nüansse rääkida. Kõige ehedamalt jäi meelde, et kuuli tõugatakse enam-jaolt jalgadega. Vastutasuks õpetasin talle, millise ülekandega millises kohas ratast Tartu maratonil sõita, ja millised on tuulessõitmise võlud. Suusatamise sai ka selgeks, kuigi algul ütles Käärikul, et temal on lihtsam suusad kätte võtta ja joosta.

[dwideng]

Üks räägib aiast ja teine aiaaugust. Sa reageerisid mu postitusele, kus ütlesin, et jalgpallitehnika on iseseisvalt omandatav. Sina tõid odaviske näite ja ma väitsin vastu, et 35m oda visata saab ka ilma treenerit omandamata, see ei nõua mingit erilist tehnilist ettevalmistust.

Nüüd tuuakse siia mingid spekulatiivsed numbrid, et seda ei suuda 95% meestest!? Mis see siia üldse puutub?? 99% meestest pole oda käes hoidnudki ja neid ei huvitagi selle viskamine. Asja olemus polnud ju üldse selles.

Millele tuginedes Sa väidad, et oda saab visata ilma treenerit "omandamata" 35 meetrit? Kas saab? Kas keskmine inimene, või iga inimene? Jas kas on tegemist spekulatiivse väitega või millegi tõestatuga?

Veelkord küsin ma, mis tasemest alates on ala omandatud? Kui ma tõin näiteks oda või kuuli, siis on see kuidagi mõõdetav ja kui sa teed midagi paremini kui 95% inimestest siis oled Sa tippspetsialist kogu populatsiooni silmas pidades, olenemata sellest, kas keegi üldse tahab sel alal tipp olla. Näiteks mina ei taha olla tippsuusataja, aga kas see muudab kuidagi tippsuustajate tipu staatust? Kas ma olen ala omandanud, kui ma olen võimeline lauskmaal silma järgi telekast õpitud tehnikat kasutades enam vähem korralikult, läbima teatud ajaga teatud vahemaid ja teatud prosendilistest tõusudest teatud kiirusega ja kukkmis-sagedusega alla või üles suunas liikuma? Küsimus on, mis parameetritest alates oled Sa ala omandanud võrkpallis või jalgpallis, nagu nimetasid.

Ehk nagu ütles dokotrikraadiga Kais, et võrkpall on kõige raskemini omandatav, siis tahaks ma teada, et kui ma olen võimeline üle servima, tühja võrgu kohalt 3 peale maha lööma, keskmise tugevusega servi vastu võtma ja suhteliselt täpselt tõstma, siis kas olen ma ala omandanud?

Võrkpallis vastupidi ei jõua sa iseõppijana kuhugi.

Huvitav tõesti, ma siiralt kahtlen selles, et iseseisvalt mingis kambas võrkpallimängimist ILMA TREENERITA alustades ei ole võimalik kaugele jõuda. Ma küll ei tea, kui palju on reaaslelt inimesi, kes elavad kuskil sellises kohas, kus kedagi ei ole ja kus nad üksida õpivad jalgpallitehnikat ja kus võrkpalliplats on, kuid vanad võrkpallurid, kes seal kunagi mänginud on kõik surnud ja vaene noor võrkpallihuviline loobib abitult, ilma et oleks elus võrkpallimängu näinud, palli võrku ja nuputab, kuidas see küll käia võiks. Reaalselt ei ole olemas kohta, kus keegi ei oskaks õpetada põhitõdesid ja väita, et jalg- või korvpallis neid põhitõdesid ei ole ning et Suvaldinho või Suvardan on üksi kuskil mägismaal oma palliga ja on seetõttu ilmses tehnilises eelisseisus ala omandamisel on küll sulaselge kräpp. Minu teada, näitejs Vaido Veek mängis kuni 9'nda klassini Lõuna-Läänemaa jalkaklubis ja meile õpetas võrkpalli põhitõed selgeks maletreenerist spordihoone valvur. Krt. nõukaajal mängiti, igas kolhoosis ja sovhoosis võrkpalli, toimus ei tea mis spartakiaadid jne. Sitta neil treenereid oli ja ikka kasvas välja mõni liidu koondise kandidaat. Enne ikka õpiti mängima kambas ja siis aeti andekamad kuskile treenerite käe alla.

[meesmuiste]

to dwideng: ilmselt oled suhteliselt hästi omandanud

to Nahkpea: Ei midagi isiklikku. Sellised vaidlused on alati toredad ja avardavad vaadet, sest sa oled sunnitud teemat enda jaoks läbi mõtlema. See jalgpallis iseseisvalt tehnika omandamine on võimalik, aga ilmselt julgen pakkuda, üliharuldane. Keegi peab ette näitama. Või vaatad telekast. Ega Reim oma jalka treeningvideosid niisama teinud. Oluline on tehnika ikka õigesti omandada. Üksinda harjutades võid ikka metsa minna. Samas võrkpallis ka videosid ja videokoole tehtud (YT olemas), et kuidas käed vastuvõtul peavad olema.

to Raivo19: Jup. Kuulitõuge jms. kergeka alad on väga tehnilised, kus pead saama liigutuse õigeks, nurga õigeks jne.

[vaikiv mees]

Veelkord küsin ma, mis tasemest alates on ala omandatud? Kui ma tõin näiteks oda või kuuli, siis on see kuidagi mõõdetav ja kui sa teed midagi paremini kui 95% inimestest siis oled Sa tippspetsialist kogu populatsiooni silmas pidades, olenemata sellest, kas keegi üldse tahab sel alal tipp olla. Näiteks mina ei taha olla tippsuusataja, aga kas see muudab kuidagi tippsuustajate tipu staatust?

vb seal see vahe ongi, 20km Keilast Pääskülla on võimeline läbi suusatama ka 9-aastane poiss,
aga et 110m tõketes 10v kasvõi 1p teenida, peab vähemalt tõkete mahaajamise tehnika Mauri Rausi tasemel lihvitud olema,
igaüks ei pruugi finišisse jõuda

[dwideng]

to Raivo19: Jup. Kuulitõuge jms. kergeka alad on väga tehnilised, kus pead saama liigutuse õigeks, nurga õigeks jne.

Just täpselt, igausgused pallimängud on tulnud lõbusas omavahelises mängulises situatsioonis täiesti lihtsalt ja talutavalt kätte, aga vaata oda, ketas, kuul on küll sellised asjad, mille tehnika kallal nägin isegi kehalise kasvatuse õpetaja käe all(kes oli küll hariduselt kraanajuht-punktkeevitaja, aga omal ajal ka 50m. mees odaviskes), kõvasti vaeva ja ei sittagi, pöördega ketast ei õppindki heitma ja selleks ajaks, kui sain teada, kuidas odaviskes jalgu kasutada ja kuidas kehahoiak peaks olema olin õla juba pöördumatult perse keeranud

[dwideng]

vb seal see vahe ongi, 20km Keilast Pääskülla on võimeline läbi suusatama ka 9-aastane poiss,
aga et 110m tõketes 10v kasvõi 1p teenida, peab vähemalt tõkete mahaajamise tehnika Mauri Rausi tasemel lihvitud olema,
igaüks ei pruugi finišisse jõuda

Tõkkeid olen jooksnud täpselt 2 korda elus ja parem aeg oli piisav, et saada oma 300 punkti Tehnika oli mahaajav

[Y2KViinaordu]

Aga su ülejäänud jutt paneb kahtlema, et kas sa oled ikka õiges foorumis, see ala pole vist päris sinu maitse.

Pean ka häbiga tunnistama, et jalgpall jätab külmaks - kui kõrvalkanalil on alternatiivina võrkpall, jäähoki, korvpall, snuuker vms siis valin viimatimainitute seast.

[krissucool]

Olles kõiki mänge mänginud, võrkpalli kõige tõsisemalt (sellest pundist on erinevatel aegadel neli mängijat ka Eesti koondisesse jõudnud), siis tuleb öelda, et võrkpall on iseenesest kõige raskemini omandatav. Pead noorena ikka palju tüütuid ja lõpuks rutiinseks muutuvaid harjutusi tegema.

Jalgpall on ala, mis on ka täiesti iseseisvalt omandatav. Tegelikult ega treenerid sulle enam suurt midagi tehniliselt juurde anda ei saagi kui sa ise pole nooremana vaeva näinud, arendatakse sind ikka rohkem füüsiliselt ja taktikaliselt.

Aga no vaieldamatult on jalgpalli vaadata ülekaalukalt kõige põnevam. Seda kirge, mida jalgpalliplatsil ja tribüünidel näeb, seda ei saa ühegi teise alaga kõrvutada.

See väide nüüd küll ei päde, et jalgpall vaieldamatult kõige vaadatavam mäng on.Võin käsis südamel öelda, et armastan kõiki neid kolme alasid ja vaatan ka igal võimalusel, aga jalgpall on minu jaoks nendest konkurentsitult kõige igavam mäng mida vaadata, kuna nö pidevat actionit on seal kõige vähem.