Janiioligi blogi

**janiion** · 07.02.19, 21:52

Algselt postitas -RoMaRiO-

Kusjuures siin ma isiklikult päris ei sekundeeriks. Kõlab ehk naljakalt, aga kui ma Eesti spordimaastikul midagi adekvaatselt hinnata ei oska, siis on need just nö oma klubi mängud. Ühelt poolt on see veider, sest informatiivsus klubi tegemistest on muidugi hea, aga lööb välja kuidagi recreational player/fänni mentaliteet, et asjad on kas liiga hästi või liiga halvasti ja emotsiooni on seeläbi rohkem kui kainet analüüsi. Seega ma võimalusel väldin vähemalt ametlikele mängudele panustamist, kui just tõesti huge value vastu ei vaata. Seeläbi olen jätnud endale ka väikese rõõmu lihtsalt vaadata ja kaasaelada jalgpallile jalgpalli pärast, sest niisama jalgpalli või üleüldse sporti (kui laskesuusatamine kõrvale jätta) vaadata ainult seetõttu, et see on äge ja tore meelelahutus, ma enam ei viitsi.

aga teema on muidugi väga huvitav ja kiitus minultki, aga ma küsiks seda, et need CS panused on ikka side betid, ma eeldan? ja lased ikka o/u ja hc turud kõrvale? isegi kui CS hittida väga kõrge ROIga, siis seda variatsiooni ma päris täpselt ette ei kujuta.

Sa vahi jah. Täiesti loogiline iseenesest. Mul tuleb sellega üks seik meelde. Tulin Paide-Infoneti mängule Sportlandil. Väravas tervitas mind härra Leškin ja küsis, kes võidab täna? Ma olin nagu pfff.. meie! Ja tema vangutas pead ja ütles, et ei usu, Paidega on raske. Tal oli õigus. Sealt edasi ma juba teadsin, et Paidega ongi alati raske.

Samuti, jah, CS on umbes 90 protsenti kordadest side bet.

**Nasfal** · 07.02.19, 22:53

Algselt postitas janiion

Sa vahi jah. Täiesti loogiline iseenesest. Mul tuleb sellega üks seik meelde. Tulin Paide-Infoneti mängule Sportlandil. Väravas tervitas mind härra Leškin ja küsis, kes võidab täna? Ma olin nagu pfff.. meie! Ja tema vangutas pead ja ütles, et ei usu, Paidega on raske. Tal oli õigus. Sealt edasi ma juba teadsin, et Paidega ongi alati raske.

Samuti, jah, CS on umbes 90 protsenti kordadest side bet.

Aga kuidas sa üldjuhul nende CS-dega teed. Ütleme, et peas umbes analüüsid välja, mis kulgemisega ja kuhu auku see mäng jääb ja siis võtad ntks seal 4 täpset skoori mille koef on üle 4 ja siis panustad sinna ja kui sinu skoor tabab siis on kindel profit või ikkagi ühele kindlale?

**telekavaataja** · 07.02.19, 23:44

Algselt postitas janiion

ei viitsi enam telefon pihus staadionil külmetada.

Kusjuures, see lause jäi mind pikalt kummitama ja see miski, millele võiksid kõik professionaalsed panustajad või sinna suunas pürgijad mõelda. Kas see elu on ikka teile, kas te olete valmis ujuma ühiskonnaga võrreldes teistes vetes, olema pidavalt surve all ning teadmatuses, kas tulevik toob midagi head. Otsima ja jahtima pidevalt väärtust.

See on palju raskem, kui esmalt tundub. Isegi, kui analüüsid kodus, soojas teleka taga - lõpuks võib kas või psüühikale pihta, isegi kui sa armastad neid spordialasid, kui sulle meeldib kõike numbritesse panna. See on lõppude lõpuks ala, kus ei ole karjääritõusu, kus ei ole võimalik uusi väljakutseid enda jaoks välja mõelda.

Lisaks veel üks asi siia...

Algselt postitas -RoMaRiO-

niisama jalgpalli või üleüldse sporti (kui laskesuusatamine kõrvale jätta) vaadata ainult seetõttu, et see on äge ja tore meelelahutus, ma enam ei viitsi.

**janiion** · 08.02.19, 01:49

Algselt postitas Nasfal

Aga kuidas sa üldjuhul nende CS-dega teed. Ütleme, et peas umbes analüüsid välja, mis kulgemisega ja kuhu auku see mäng jääb ja siis võtad ntks seal 4 täpset skoori mille koef on üle 4 ja siis panustad sinna ja kui sinu skoor tabab siis on kindel profit või ikkagi ühele kindlale?

Olen oma elus paar korda sellist süsteemi proovinud ja ei leidnud selle enda jaoks mõistlik olevat. Üldjuhul rihin ühte kindlat skoori ja vahest tuleb ette, et laivis kindlustan end ja panustan teisele täpsele skoorile ka.
Nagu Romario juba täpsustas, siis see on lihtsalt midagi, mida mulle meeldib selle töö regulaarse osa kõrvale viljeleda. Muidu olen täiesti normaalne mees, müün metsa ja kasutan aasia liine.

Üks näide elust enesest ka.
Eelmine hooaeg naiste meistriliigas Ajax ja SK 10, Ajaxi staadionil. Ma külastasin 2018 hulgaliselt Ajaxi staadionit. Enamasti meeste pärast ja seda ka väga spetsiifilisel põhjusel, mis hõlmab teatud potentsiaalset mänguvälist faktorit.
Igatahes, üksikud korrad on nii, kus sa saad sellise väga tugeva täpse skoori vaibi. Ja seekord oli nii, et 1:1 tundus nii kindel, et ma ei saanud midagi parata ning tegin kõik oma panused johtuvalt sellest tulemusest: CS, viik, under 2.5, +hc ja midagi sellist. Kui Ajax, ette läks, lisasin veel kord kogu komplekti. 80ndal minutil SK viigistas penaltist. Ideaalne aeg. Ma olin suhteliselt palju investeerinud ning kindlustasin end veidi, aga mitte palju. Ei tundunud, et kuskilt võiks veel üks värav tulla. Ja siis lõi SK viimasel mänguminutil palli tühjast väravast posti. Olgu jumal kiidetud mitte kõige osavamate tüdrukute eest Tartus ja Ajaxi staadioni muru hooldaja eest, et ta septembrikuuks väljaku just nii ideaalselt võililledesse laseb mattuda. See oli mu karjääris üks parimaid mänge, igas mõttes.

**-RoMaRiO-** · 08.02.19, 03:30

Algselt postitas telekavaataja

Kusjuures, see lause jäi mind pikalt kummitama ja see miski, millele võiksid kõik professionaalsed panustajad või sinna suunas pürgijad mõelda. Kas see elu on ikka teile, kas te olete valmis ujuma ühiskonnaga võrreldes teistes vetes, olema pidavalt surve all ning teadmatuses, kas tulevik toob midagi head. Otsima ja jahtima pidevalt väärtust.

See on palju raskem, kui esmalt tundub. Isegi, kui analüüsid kodus, soojas teleka taga - lõpuks võib kas või psüühikale pihta, isegi kui sa armastad neid spordialasid, kui sulle meeldib kõike numbritesse panna. See on lõppude lõpuks ala, kus ei ole karjääritõusu, kus ei ole võimalik uusi väljakutseid enda jaoks välja mõelda.

Lisaks veel üks asi siia...

Väga ausad ja õiged mõtted, aga ma veidi vaidleks viimasele lõigule vastu. Kui me räägime nö tavatööst, siis ma eeldan, et peamiseks motivaatoriks, et ametiredelil tõusta, on palgakasv. Kõrgem ametikoht võib pakkuda ka põnevamat väljakutset ja ehk isegi suuremat tunnustust, aga eelkõige soovitakse liikuda kõrgemale palgatasemele, et pakkuda endale ja oma lähedastele paremat elukvaliteeti. Täpselt sama on ka spordiennustuses. Ametinimetus tõesti ei muutu, aga eesmärgid on siiski ju suures plaanis samad ning sellest lähtuvalt ka väljakutsed. Jah, küll ainult valdkonnasisesed, aga otseselt seotud materiaalse poolega. Elukutselisi gamblereid võib liigitada karjääriredelil ka erinevatele tasemetele alustades nendest, kelle sissetulekud on sama suured kui väljaminekud, mistõttu ei õnnestu BR suurendada ja tiksutakse "palgapäevast palgapäevani" kuni nendeni, kes suudavad BR regulaarselt kasvatada ning seeläbi ka high stakes jõuda.

**cabron** · 08.02.19, 07:34

mulle tundub ka, et väljakutseid on tegelikult metsikult - kasvõi võtta eesmärgiks biitida Uus-Meremaa jalgpalliliigat ja alati on põnev. Ja sissetulekute poolest on taevas vaid limiidiks, niiet areneda on küll ja küll

**telekavaataja** · 08.02.19, 11:07

Aitäh vastuse eest Romario. Su mõtted on selged ja me mõistame asju veidi erinevalt. Need on maailmavaatelised küsimused, kindlasti antud hetkel me ei muuda üksteise arvamust. Samas minu arvamus siiski enamjaolt ühtib sinu omaga. Kui lubad, siis jaotan su postituse pooleks.

Algselt postitas -RoMaRiO-

Väga ausad ja õiged mõtted, aga ma veidi vaidleks viimasele lõigule vastu. Kui me räägime nö tavatööst, siis ma eeldan, et peamiseks motivaatoriks, et ametiredelil tõusta, on palgakasv. Kõrgem ametikoht võib pakkuda ka põnevamat väljakutset ja ehk isegi suuremat tunnustust, aga eelkõige soovitakse liikuda kõrgemale palgatasemele, et pakkuda endale ja oma lähedastele paremat elukvaliteeti.

See on osa, millega ma ei ole eriti nõus. Või noh osaliselt. Kindlasti on rahaline pool väga tähtis. Mulle väga meeldib mu töö ja mu igapäevased tegemised. Aga kui nad ei tooks mu perekonnale sittagi sisse, siis ma vaevalt neile liiga palju aega kulutaks, see taanduks heal juhul hobiks.

Kuid kui me juba räägime tööst, mille eest sa saad palka ja mõistlikult ära elatud, siis mingisuguste kohustuste juurdevõtmise peamiseks motivaatoriks ei ole raha. See pigem kandub sinna eneseteostuse, eneserahulolu poole. Lisaks võim ja tüdimus on võtmesõnadeks. Päris paljudel inimestel ei olegi tungi karjääriarenguks ja nad on väga rahul sellega, kuid suurema palga võtaksid hea meelega vastu.

Algselt postitas -RoMaRiO-

Täpselt sama on ka spordiennustuses. Ametinimetus tõesti ei muutu, aga eesmärgid on siiski ju suures plaanis samad ning sellest lähtuvalt ka väljakutsed. Jah, küll ainult valdkonnasisesed, aga otseselt seotud materiaalse poolega. Elukutselisi gamblereid võib liigitada karjääriredelil ka erinevatele tasemetele alustades nendest, kelle sissetulekud on sama suured kui väljaminekud, mistõttu ei õnnestu BR suurendada ja tiksutakse "palgapäevast palgapäevani" kuni nendeni, kes suudavad BR regulaarselt kasvatada ning seeläbi ka high stakes jõuda.

Mul on raske selle osaga vastu vaielda, sest sa oled selles maailmas sees, mina pole. Pole kunagi endale panustamisega raha teeninud ning ma ei ole läbi elanud neid emotsioone ja elupöördeid, mida selline elustiil endast kujutab. Seega ma austan su arvamust ja usun, et see on tõene.

Ja kindlasti ei ole ka tavatöö mingiks garantiiks. Ametid ja protsessid muutuvad, paljud asjad automatiseeruvad ning peab asjadega kohanema ja uusi väljakutseid leidma ning ennast ümber õpetama.

Kõik, mis ma lihtsalt tahtsin välja tuua on see, et panustamiskontorite kasutajatest on 1-2% kasumlikud. Nendest omakorda mingi 5% teenibki sellega endale elatist. Need numbrid ei ole nii väiksed asjata. Pigem tahan kõiki noori ja algajaid hoiatada selle eest. Sest kuigi sa võid ka tavatööst kinga saada, aga siis on sul vähemalt mingidki ühiskondlikud huved kinni makstud. Feilinud panustajana jääd sa lõpuks üksi enda probleemidega.

Aga kõik on chill. Janiion, loen su postitusi huviga edasi.

**janiion** · 08.02.19, 12:25

Ma vahele lihtsalt mainin, et mul on hea meel, et tuima blogikeskkonna asemel on siin nüüd aktiivne, filosoofiline ja mõtlema ärgitav kogukond.

**Sambaz** · 11.02.19, 16:01

Algselt postitas janiion

Ma vahele lihtsalt mainin, et mul on hea meel, et tuima blogikeskkonna asemel on siin nüüd aktiivne, filosoofiline ja mõtlema ärgitav kogukond.

Muide, millal neid tagatoa jutte saab kuulata? Ma usun, et meid on päris palju kes tahaks kuulata neid jutte?

**Sambaz** · 11.02.19, 16:06

Algselt postitas Sambaz

Muide, millal neid tagatoa jutte saab kuulata? Ma usun, et meid on päris palju kes tahaks kuulata neid jutte?

Pidasin silmas seoses neid elust ja enesest jutte, seoses Sereda ja Infonetiga ja nii edasi.

**monn** · 12.02.19, 09:27

Tööjõupuudus. Enamiku tööst teevad ära arvutid, st. itimeeste roll on antud sektor on päris jõhker ja neid läheb ikka päris korralik arv vaja. Samal ajal on käimas IT-sektoris juba päris pikalt kestnud palgaralli, isegi esmakursuse lõpetanud IT-tudeng saab üsna lihtsasti sellise ~2000 eurose brutopalga peale. Korraliku arendaja eest tuleb välja käia ca 2,5x samasugune summa. Kui üksikud kihlveokontorid veel saavad hakkama, siis mõlema tervikliku teenuse pakkujate jaoks jääb Eesti selgelt liiga väikeseks.

Ei saa nõustuda. 5k bruto saab ikka superstaar-arhidekt. Senior sellist raha ei saa. Mul mitmeid tuttavaid IT-s arendjatena ja tean väga hästi, mis TW, Taxify või kasvõi betting saitide pakkumised on. Või kujutage ette kui iga it-meest sellist raha küsiks-palgafond aastas oleks 100k-10 matsi kontoris mill aastas tööjõukulu. Kuskilt tuleb see raha ka tagasi teenida. Huvi on vb osta üles meest, kes lisaks pädevusele toob ka kõik ärisaladused, know-how ja kontaktid kaasa. Lisaks krüptomullile on palju head arendajaid nn vabanenud ja otsivad tööd

**janiion** · 25.02.19, 13:27

2011 – esimene murranguline aasta.

Aasta alguses sai selgeks, et Annast saab FC Infoneti pressiesindaja. Anna oli ja on ka tänasel päeval minu lähim sõber. Pressiesindaja töö ei olnud toona teab mis kontimurdev, niisiis sai jalgpallialased kohustused enda kanda lihtsalt üks tubli telekommunikatsioonifirma klienditeenindaja.
Klubi president ja AS Infonet juht, Andrei Leškin, oli moodustanud esindusmeeskonna teisest liigast tõusnud FC Atletiku pealt ja ambitsioonid oli kohe alguses kõrged. Mitte, et koosseis oleks olnud tänapäevases mõistes Legionlikult tugev, aga piisavalt soliidne, et mitte välja kukkuda ja aegamööda areneda. FC Infoneti jalgpallikool oli tegutsenud juba aastaid ning potentsiaalsete noorte pealt vaadates oli just nüüd paras hetk luua esindusmeeskond.

Minu roll oli olla lihtsalt ilus, aga ma kujutasin endale ette, et ma olen keegi oluline ja alustasin mängudel kaasas käimist. Pressiesindus ei hõlmanud iseenesest pressiga suhtlemist vaid pigem kujundada ja printida mängukavad, lugeda mängu eel koosseisu, teadustada ja tekitada facebooki evendid. Infonet ei huvitanudki kedagi rohkem, kui et tegemist oli järjekordse mõttetu võsavenelaste pundiga.

Kõik vene tädid ja onud, keda ma lapsepõlves kohtasin, olid väga sõbralikud, naeratasid ja küsisid alati: “Kak dela? Narmalna?” Niisiis olen alati leidnud vene rahvusest inimesed sümpaatsed olevat ja olenemata keelebarjäärist sobis mulle klubi õhkkond väga hästi.

Kohe algusest peale tuli hakkama saada inimeste vastumeelsusega. Ma üritasin võidelda, kuid andsin alla. Ma mõtlesin, et see on lihtsalt osa jalgpallist, kuigi ei ole seda mitte. Kõik, mis ette jäi võeti üles. Nagu, miks kodulehe default keel on vene keel, miks platsil nii palju ropendatakse ja miks fänne ei ole. Ma olin ise, et what the fuck, andke aega atra seada, küll saab. Pealegi Flora poisid ropendasid poole rohkem. Nad lihtsalt kasutasid palju erinevaid sõnu vastukaaluks venelaste paarile konkreetsele, aga tihedalt kõlavale variandile. See kõik oli minu jaoks väga närvesööv. Andrei oli vana rahu ise ja ütles, et muretsemiseks pole põhjust. Mängime head atraktiivset jalgpalli ja kõik tuleb.
Ja kõik tuligi.

***

Esimen mäng – asi võtab imeliku pöörde.

Esimene mäng oli Legioniga. Ilm oli ootuspäraselt jäine ning tribüünil kolmele pealtvaatajale koosseisu ruuporist hõisata tundus kõike muud kui vajalik. Siiski, sellised olid nõuded ja isegi, kui keegi ei kuulnud läbi pehme härmatise mitte ühtegi sõna, mida teadustaja paberilt ette kandis, siis see oli piisav, et täita liidu poolsed regulatsioonid ning vältida rahatrahvi.

Mäletan, et Infonet oli 1.8 favoriit enne mängu. Ma ei tegelenud veel Eesti jalgpallile panustamisega, aga olin koefitsentide väärtusega rohkem kursis kui kunagi varem. Kuigi mul oli pigem arusaam, et see, mis numbri odds department välja käib, see ka vankumatu tõde on. Arusaam sellest, et nad ei tea tegelikult midagi Eesti jalgpallist ei lasknud end kaua oodata.
Me ootasime võitu, aga siis juhtus midagi imelikku. Seis oli 1:1. Pikk ja füüsiliselt tugev keskkaitsja, Jevgeni Grafski, otsustas ootamatult ignoreerida palliga tema poole tormavat Legioni ründajat ning lasi ta läbi. Väravasuul seisev Kassjantšuk ei suutnud midagi ja Legion lõi värava. Okei, pall on ümmargune. Ennegi on eeldatavad favoriidid kaotanud, aga mitte niimoodi. Me olime šokis. Klubi tegevjuht, Altosar, lõugas pingi äärel ja Grafski vahetati järgmise asjana puhkama. See oli liiga ilmne ning patune Jevgeni ei mänginud peale seda enam ainsatki minutit esinduse eest.
Soccernetil olid head pildid sellest situatsioonist ja Grafski teeseldud kurvast näost. Kahjuks ma neid enam üles ei leia.
Kihlveopettus ei olnud mulle võõras termin, kuid see oli esimene tõsisem arusaam selle maailma reaalsusest. Antud juhtum ei jõudnud kunagi sel kujul meediasse, sest see oli spekulatsioon ja betradar ei monitoorinud midagi, aga meie teadsime.

Mul on väga kahju, et FC Infonet oli sellise asjaga seotud, olgugi, et pigem kaadri taga. Mul on kahju, et see ei jäänud ainukeseks kahtlusepilveks Punase tänava staadioni kohal, kuigi me andsime oma parima ja ühel hetkel olid ainukesed kaks klubi Eesti Meistriliigas ilma liidu poolse kihlveokahtlusta Flora ja Infonet. Ja eriti on mul kahju, sest FC Infonet peaks olema Leškini nägu ja Andreil on absoluutne null tolerants kuigi andestav meel (Kulinitš) sellise jura suhtes.

Kohane disclaimer: Ma jätan teadlikult omajagu asju rääkimata ja nimed kontekstis mainimata, mis puudutavad kihlvepettusi Eestis. Lugejad kindlasti tahaksid teada ja paljud ka teavad, aga ma ei näe siinjuures vabadust isklikuks minna.
Kõik, mis ma räägin on minu arusaam asjast ja ma ei toetu rasketele faktidele.

***

Asjad selginevad.

Minu tõsisem huvi kohalikule spordile panustada kasvas jõudsalt 2011 aasta suvel. Olin näinud juba parajalt palju jalgpalli ning tabasin küllaltki hästi märki. Ma ei panustanud ainult favoriitidele ja hakkasin tajuma, millal bookid hindavad valesti meeskondade tegelikku jõudu. Üks mäng, mis mul on selgemalt meeles tollest perioodist oli Punasel tänaval peetud Infonet – Kohtla-Järve vastasseis, kus kodumeeskond oli eeldatavalt kindel favoriit, aga minu soolikad ütlesid, et Järve võtab selle ära. Ida-Viru poolt mängis tol hetkel selline kuju nagu Manucho, kes oli sinna pagendadatud Nõmme Kaljust. Samast mehest sai ka selle mängu võtmefiguur ja tema väravate ning nõtkete jalgade toel juhtis Järve kuni viimaste minutiteni 3:2, mille kohalik kangelane, Glebov, siiski paari kodufänni rõõmuks ümber vormistas ja lõpuvile kõlades 3:3 tabloole jättis.
Manucho, kellele tema sünninimi, vähemalt jalgpalli mängides, pigem vastukarva oli, jättis lasnamäelastele kustumatu mälestuse ning oli meeldiv üllatus, kui järgmisel hooajal elevandiluumees juba oma poiss oli ning end paari aastaga ka Infoneti kuulsuste halli sisse pitseeris.

Mulle meeldis see mäng, sest nii mõnigi inimene oli tol hetkel üllatunud, kuidas ma sellise hullu idee peale tulin, mis minu enesekindlust muidugi oma kõhutundesse süvendas. Veel rõõmustas mind see, et ma selle panuse kaotasin, sest ennekõike olin ma siiski Infoneti palavaim fänn ja üle kõige tahtsin ma näha oma meekonda võitmas. Sellised vastakad tunded jäid mind häirima kuni Infoneti viimaste päevadani kuigi professionaaliks hakates ei seganud see mind tegemast korrektseid panuseid.

Teine kord sellest hooajast ja heureka moment, mis minu arusaama bettimisest täiustas oli üks augustikuu mäng, kus minuni jõudis info, et Legionil ei ole väravavahti ja seetõttu Puuma peksab neil puuri täis. Tagantjärgi raporteid uurides võib huumoriga pooleks tõdeda, et Tokarev väravas oleks neid sama vähe aidanud.
Samal ajal peksis Infonet kodus Kiviõli Tamme Autot 10:2 umbes samadel põhjustel.

**janiion** · 25.02.19, 13:38

Minu suurimad vead esimese aasta amatöör-panustajana:

1) Teadmatus aasia liinidest ja teistest turgudest.

Ainsad kontorid, milles ma panustasin olid Triobet ja bwin, seega ainult 1X2 ja euro liinid, millega raha teenida on pikas perspektiivis väga keeruline.
Samuti kasutasin ma kõige nirumate koefitsentidega kontoreid eeldades siinkohal, et kuigi nii väikese turu reguleerib lõpuks panustaja ise, oli kõige paremini kursis kohaliku jalgpallieluga just Triobet.
Ma lihtsalt ei julgenud võõraid kontoreid nagu sbobet kasutada.

2) Aboluutselt null arusaam oma raha manageerimisest.

Isegi asjaarmastaja staatuses olev panustaja ei tohiks sellest punktist mööda vaadata. Teadupärast on tegemist hasartmänguga ning raha kaotus võib mõjuda inimestele katastroofiliselt. Raha tagasi võitmine võib tunduda uinutavalt kerge, kuid ei ole seda mitte.
Lihtsamalt väljendades on panustajal alati 50% võimalus, kas ta kaotab või võidab ning kuigi võib tunduda, et kaotav jada ei saa igavesti kesta, siis teoreetiliselt võib juhtuda, et sa ei jõua võitvat panust lihtsalt ära oodata.
Asetades raha ruletis punasele, suurendades iga korraga panust, lootes, et ühel hetkel mustade ja roheliste dominants lõppeb – ära tee seda. Must võib tulla 20 korda järjest... või 50... või 1000, sekka mõni roheline, aga mitte ühtegi punast. Teoreetiliselt, seltsimehed. Teoreetiliselt.

Peamine on see, et esimese seitsme keerutusega on su rahakott tühi.
Sama ka spordiennustues. Ma olen kõike seda proovinud ning isegi katsetanud kõne all olevat martingale strateegiat handicap liinidega korvpallis, baseerudes statistikal, mitu korda konkreetne meeskond ei kata talle seatud liini. Ehk siis pretty much 50-50, koefitsendiga 1.9. Lühikese andmekogumise järel selgus, et kõige pikem seeria, mil konkreetne meeskond ei täida talle seatud ootust oli piisavalt väike, et proovida seda strateegia. Testisin seda teoorias ja see toimis, aga kuskilt sisse voolav selge mõistus ja lausselge hirm käskisid mul seda mitte päris rahaga ellu viia. See oli põnev aeg, mis õpetas mulle hulgaliselt asju, mida mitte teha.

Isegi pühapäevamängurina ei tohi mitte kunagi panustada rohkem, kui sa oled valmis kaotama. Isegi siis kui su kõige lähedasem sõber (täiesti fantaasial põhinev näide), kes on väravavaht meeskonnas, mis kavatseb eelolevat mängutulemust manipuleerida ja sul on vastav info – isegi siis ära mine peale rohkemaga kui oma absoluutne maksimum, mida sa oled nõus kaotama. Olen oma elus kogenud tohutul hulgal fixed mänge, mis ei ole väga erinevatel ja kirevatel põhjustel ära tulnud.

3) Hoia oma ampluaa võimalikult kitsas. Panusta sinna, kus sa tunned end kõige paremini.

Seoses oma argitööga olin ma igapäevaselt ninapidi sees jäähokis. Ma pidin lugema omajagu erinevates keeltes uudiseid ja tahes-tahtmata hakkas ühteist külge ning tekkis soov olla ka selles vallas parem kui naaberosakonna poisid, kes numbreid sinisest välja tõmbasid. Jäähokit muuseas on ekstreemselt keeruline kasumlikult käidelda. Mitte ainult NHL. Kogu see litri taga ajamine on suur valu tagumikus ja seda mitte minu hinnangul vaid professionaalsete hokipanustajate numbreid vaadates. Niisiis ma proovisin ja kukkusin läbi. Mitte, et ma ei soovitaks proovida, aga see õpetas mulle, et oma energiat tuleb jagada mõistlikult. Kui sa oled ühes asjas hea ja sulle see meeldib, stick with it.