320x50 ülemine bänner

Collapse

Teadaanne

Collapse
No announcement yet.

Islandi jalgpall

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Kustuta kõik
new posts

    Islandi jalgpall

    Vahelduseks jälle üks veidike eksootilisem mänguülevaade. Valitud mänguks osutus juhuse tahtel Islandi esiliiga kohtumine Throttur Reykjavik vs Keflavik. Kusjuures Islandi esiliiga ametlik nimi päris kummaliselt kõlav Inkasso-deildin.



    Mäng algas kell 20.00 aga teiste asjatoimetuste tõttu jõudsime ööbimiskohta alles ca 19.45. Iseenesest ei oleks sellest hullu olnud, sest Google näitas, et seitse minutiga olen kohal. Päris nii ladusalt asjad siiski ei läinud. Soccerway andmetel pidanuks kohtumine aset leidma mingisugusel Eimskipsvöllurinni staadionil. Lõin siis selle mapsi sisse, kuid seitse minutit hiljem lõpetasin hoopis kuskil Reykjaviki linnakämpingu parklas. Okei. Ei hakanud üritama autoga lähemale jõuda, sest valgustipostide ja staadionilt kõlavate häälte järgi ei tohtinud staadion siiski kaugel olla. Lisaks tundus, et sealt kämpingust saab ilusti ka läbi minna. Kui üldiselt mulle meeldib mängudele jalutada, siis seekord oleks selle romantika hea meelega vahele jätnud, sest olin niigi juba hilinemas.



    See linnakämping osutuski mingiks rämedalt suureks alaks, kuhu sai lihtsalt oma telgi üles lüüa. Mulle tundus, et seda kõike suisa tasuta, sest mina küll seal mingisugust kontrolli minevate ja tulevate inimeste osas ei näinud. Samas olid sinna alale ehitatud korralikud tualetid ja pesemisvõimalused. Igati normaalne, kui peaks tahtma millegipärast telgis ööbida. Seal oli isegi praegusel ajal mitusada telki üleval, aga sellest hoolimata oli kõigil lahedalt ruumi. Tippajal saaks sinna lõdvalt üle tuhande telgi üles sättida. Igatahes jäi mul sellelt alalt läbikõndimise pärast esimene värav nägemata. Seda ainult kuulsin.
    Lõpuks tuligi välja, et mäng toimus hoopis mingit Gervigrasvöllur Žróttari nime kandval kunstmurustaadionil. See paiknes küll samas kompleksis, aga kämpinguplatsiga võrreldes vastasküljes. Kusjuures me sõitsime sealt mõned tunnid varem isegi mööda. Oleksin ma teadnud, et Google sellist villast viskab, siis oleksin ma staadionile üldse teisest küljest lähenenud ja parkinud pmst staadioni väravasse. Sellel staadionil on ka päris korralik säästusektor. Ühest otsast näeks kuuskede vahelt mängu päris hästi. Mööda jalutades oli näha, et ilmselt pallipoisid olid sinna oma rattad ära peitnud.



    Kogu see Reykjaviki spordikompleks on tegelikult üldse huvitav. Väga lähestikku on kergejõustikuhall, mitu naturaalmuruga väljakud, see kunstmuruga staadion, millel mäng toimus ning kõige krooniks ka Islandi jalgpalli rahvusstaadion Laugardalsvöllur.



    Pilet Islandi esiliiga keskmike kohtumisele maksab täiskasvanule 1500ISK (ca 11€). Kui ma õigesti islandi keelsest sildist staadioniväravas aru sain, siis hooajapilet täiskasvanule maksaks 12 000ISK (87€). Staadion ise oli nö kahetasandiline, tagant kinni ehitatud ning täies ulatuses tribüüni katva katusega. Täpselt selline staadion, mis igas suuremas Eesti linnas võiks olemas olla. Ma ei oska täpselt hinnata, kui palju staadioni mahutavus oli, aga julgeks pakkuda, et umbes 2000-2500. Mõned read olid jäetud ka seisutribüünideks nurgalippude lähedal. Kui peaks Eesti staadionitega võrdlema, siis päris head näidet isegi pähe ei tule. Pigem oli mingi Sportlandi ja Tamme staadioni hübriid.



    Toitlustus oli mängul huvitav. Kohe sissekäigu juures oli putka, kus sai kõike head ja paremat nagu ka Premium liigas enamasti. Seal müüsid manti mingid 12-13 aastased tüdrukud. Nii palju kui aru sain, siis 0,33l Coca-Cola maksis 350ISK (2,5€), vee oleks kätte saanud 200ISK eest (1,5€). Sellest putkast sai kõike peale õlle.



    Alguses ma arvasin, et õlut ei müüdagi. Müüdi küll, aga teises kohas. Nimelt oli väljaku ühte otsa ehitatud telk, kus toimus ka mingi toitlustus, eelkõige õllemüük. Ma ei suutnud läbi hammustada, kas tegemist on mingite Skandinaavia karmide alkoholireeglitega või millegi muuga. Igatahes pidanuks õlle saamiseks just sinna telki sammuma. Kuna mina tulin autoga, siis ei oska uudishimulikele Islandi esiliiga mängul pakutava õlle hinda öelda. Ja siis oli veel väljaku vastasküljel mingisugune spordibaari sarnane ehitis, kus härrad ka jooke libistasid. Sinna ei pääsenud lihtinimene vist aga üldse. Ei saanud aru ka päris täpselt, mis üritus seal toimus. Tahtmise korral oleks selle baari välisterrassilt ilusti mängu näinud, aga sealsed härrad suhtusid sellesse kuidagi väga leigelt. Võib-olla oli põhjuseks see, et koduvõistkond sai esimese poolajaga 3 tükki tuppa.



    Mängust ka mõned tähelepanekud. Publikut oli kindlasti vähemalt sama palju, kui selle hooaja Premium liiga keskmine (369). Seda Islandi esiliiga keskmike kohtumisel. Võõral staadionil on tegelikku numbrit küll raskem hinnata, aga ise pakuks, et publikut võis lõpuks olla isegi üle 400 inimese. Kui need härrad seal spordibaaris olid ka ikkagi antud mängu pärast kohale tulnud, siis oli publikut kindlasti 400+. Mõlemal meeskonnal olid ka omad fännid olemas, kuid mingid pidevat kaasaelamist ei toimunud. Pigem oli tegemist lihtsalt poolehoidjatega, kes 2-3 korda mängu jooksul mõne minuti meeskonna nime hüüdsid.



    Kui rääkida mängu tasemest, siis sedagi on rakse hinnata, kui mängivad kaks täiesti tundmatud meeskonda. Kogetu põhjal ütleks, et Premium liigas oleks vähemalt Keflaviki meeskond keskmik. Pakuks, et alumisele viisikule tekitaksid nad tõsist peavalu. Kui just tänane mäng mingi tohutu erand ei olnud. Mõlemas meeskonnas, aga eriti Keflaviki omas oli paar ikka päris teravat kutti. Keflaviki nr 24 tänased nurgalöögid olid ikka väga kõrge kvaliteediga. Mis aga mõlema meeskonna mängus silma paistis, oli intensiivsus. Esimesel poolajal oli üles alla jooksmist ja tõeliselt teravat kahevõitlustesse minekut märkimisväärselt palju. Isegi kui mingites olukordades jättis tehnika või söödukvaliteet soovida, siis pressingu intensiivsus ja mängunälg kompenseerisid selle puuduse kuhjaga.



    Ja veel üks asi, mis silma hakkas. Pallipoisid olid ääretult asjatundlikud. Kui Premium liigas patsutavad enamus neist palli või koguni istuvad selle peal, siis tänasel kohtumisel jälgisid kõik pallipoisid mängu, liikusid sellega kaasa ja tegid oma tööd oivaliselt. Väga hästi välja koolitatud. Soovitan Premium liiga klubidel õppust võtma. Alles käisin mingil mängul, kus pallipoisid kõksisid ja pall lendas isegi väljakule. Esindusvõistkonna mängule pallipoisiks saamine peaks olema auasi. Ma ise olen olnud kaks korda Eesti kõrgliigas pallipoiss. Kunagi üli ammu Tallinna Sadama ja Viljandi Tuleviku mängul ja mõnevõrra hiljem Maardu Levadia Transi mängul. Ma mäletan täpselt, kuidas ma pabistasin enne neid mänge, kui sain teada, et saan pallipoiss olla. Aga see selleks.
    Mängu lõppedes voolas rahvas kiirelt minema, kes väravast, kes säästutribüüni juures olnud aiaaukude kaudu. Muhe elamus. Homme üritan minna kõrgliigat vaatama.


    #2
    thumbs up ericbana! islandile iga p2ev ei satu ja kui juba juhtusid,siis eliitliiga,mida kutsutakse pepsideildiks,on suht vaadatav isegi.vaatasin varasemal suvel koguni striime natuke ja ysna lahe oli.breidablik-kopavogur meenus.viimased olid jupp aega tabeli p6hjas,aga nad on meeletult kerkinud ja yldse see liiga tundub selline yhtlane.vaatajaid-f2nne omajagu.kui saad,tee samasugune lugu
    kunagi pole olnd,et midagi polnd

    Kommentaar


      #3
      Nagu lubatud, siis täna võtsime ette teekonna Reykjavikist ca 45 minutilise autosõidu kaugusel asuvasse Akranese linna. Islandi kõrgliiga raames kohtusid IA Akranes vs ĶB Vestmannaeyja. Kui Akranes on tabeli keskmik, siis IBV kõigest 6 punktiga 17-st mängust selge viimane. Sõit Akranesesse oli taaskord maaliline ning lookles mööda ookeani äärt. Mäed ühel pool ja ookean teisel pool. Teele jäi ka ca 6km pikkune Hvalfjöršuri tunnel, mis alles 2018. aasta sügisel tollimaksust vabastati. Enne maksis selle läbimine sõiduautole 10€, aga mingi hetk otsustas Islandi valitsuse selle vabaks lasta. Ilma selle tunnelita oleks teekond Islandi lääneosasse umbes 45km võrra pikem.



      Kuigi juba eilsel mängul sai staadionil kaardiga maksta, siis mõtlesime, et äkki peaks ikka igaks juhuks natuke kohalikku raha taskus olema, kui mängule minna. Seetõttu lisasime googlesse peatuse ka pangaautomaadi juurde. Huvitaval kombel suutsin ma kõikidest võimalikest automaatidest valida just selle, mis mingil imelikul põhjusel väljastas suht kõiki peamiseid valuutasid peale islandi krooni. Kuna mänguni oli väga vähe aega veel, siis otsustasime riskida ja teist pangaautomaati enam otsima ei hakanud. Staadion sihtkohaks ja tuld. Kaardimaksega islandi staadionitel probleeme ei tundu olevat. Sai maksta eilsel esiliiga mängul ning sai maksta ka tänasel kõrgliiga omal. Edasine on aga vist minu üks kummalisemaid jalgpallielamusi.



      Auto parkisime staadioni kõrvale vahetult ookeani äärde ning seejärel suundusime tribüüni poole. Seal ei tundunud mingit piletimüüki toimuvat. Küsisime siis ühelt turvanaiselt, et kust pileteid osta saab. Ta suunas meid teisele poole staadionit, kus pidavat väidetavalt mingi putka olema. Putka oligi, aga kui selleni jõudsime, siis avastasime, et me ju olemegi juba sellel alal sees, kuhu teised inimesed piletitega sisenevad. Ehk siis lühidalt paikneb staadionit selliselt, et kolmes otsas on piletikontrolliga sissekäigud, aga neljandast küljest võib vaatama tulla pmst iga meie sarnane möödajalutaja. Selles mõttes veidike Tamme staadioni sarnane. Kõik toimib nö aususe peale ning inimesed on siin väga ausad. Meie ei näinud ühtegi inimest, kes oleks saabunud staadionile sellest neljandast küljest (kuigi see oli täiesti legaalselt võimalik). Kõik tulid väravate kaudu oma hooajapiletiga või ostsid 1500ISK (ca 10-11€) eest pääsme. Kõik andsid enda kodulinna klubi toimimisse rahalise panuse.



      See staadion üldse on vist kõige kummalisema asukohaga staadion, kus ma käinud olen. Ma tean, et Islandil on ilmselt veel ägedama asukohaga staadioneid, aga seegi oli väga tuus. Nagu juba mainitud, siis staadioni üks külg, kus paiknes ka ca 1000 istekohaga tribüün, oli kohe ookeani ääres. Tribüün on seal üpris madal, mistõttu pole sugugi võimatu, et pall selt mõnes mängu situatsioonis üle lendaks. Täna seda siiski ei juhtunud. Aga kui juhtuks, siis lõpetaks see pall ookeanis. Kusjuures selle tribüüni katuselt tehti ka ühe kaameraga ülekannet. Soe tunne puges südamesse. Nagu Premium liiga. Staadioni ühe värava taga paikneb jalgpallihall, mille üks külg on osaliselt muruga kaetud. Staadioni teine ots on lihtsalt muruplats (seda mööda saabusime meie). Teine külg on ilmselt aga üks huvitavamaid tribüüne, millel ma mängu vaadanud olen. Nimelt oli see astmeline murunõlv.



      Aga nagu juba mainitud, siis ei olnud see nö säästutribüün, sest inimesed tulid sinna ikkagi piletitega (kuigi saanuks). Sinna visati lina maha nagu lauluväljakul ja jälgiti suisa perekonniti mängu. Teisel poolajal hakkasid lapsed lambist okseratast tegema ehk ennast meelelahutuseks sellest nõlvast alla rullima. Ka see oli omaette kummaline vaatepilt, kui 10-15 last hajutatult üle kogu selle nõlva ennast alla rullivad. Samal ajal olid mingid härrad selle ala ühte nurka autodega sisse saanud ja vaatasid kõige ülevalt nõlva äärest autost mängu. Koduvõistkonna väravate puhul ja lõpuvile kõlades lasid signaali See polnud aga sugugi kõik. Nimelt oli vahetult selle nõlva taga välibasseinid ja mullivannid. Ehk siis huvi korral saanuks mängu ka seal vaadata. Sellisel juhul pidanuks seda aga tegema läbi aja. Parajalt sürreaalne kombo siiski.



      Koduvõistkonna häälekad fännid asusid peatribüünil. Kusjuures nende kaasaelamine oli ka päris huvitav. Nimelt oli neid kaugelt silma järgi hinnates umbes 10 tükki. Kogu selle kamba peale oli neil aga vähemalt mingi 5-6 trummi. Ehk siis kohati mängisid nad skandeerimisele taustaks pigem nagu löökpilliorkester kui trummidega fännipunt. Tänase mängu publiku koguarvu on veel raskem hinnata, sest kõik paiknesid väga hajutatult. Peatribüünil lugesin mingil hetkel kokku umbes 130 inimest, aga sellel murunõlval oli selgelt rohkem inimesi. Publiku koguarv võis koos baaris viibijatega olla ca 450. Aga samas võin ma ka korralikult puusse panna, sest nii hajusalt paiknevad publikut on raske hinnata.



      Mängul pakutav toitlustus oli taaskord igati tasemel. Nimekiri oli pikk alustades veest kuni hamburgerini. Kusjuures putkast võis küsida ka tasuta kraanivett. Hinnad olid pmst samad, mis eilsel esiliiga mängul. Kuna Islandi kõrgliiga ametlik sponsor on Pepsi, siis tuleb aga Coca asemel sellega leppida. Mulle ei jäänud seal nõlvakul mitte ühtegi õlletopsiga inimest silma. Samas oli ühes staadioni otsas sarnaselt eilsega mingi baar. Sinna me aga ei sattunud. Võib olla toimus siis kogu müük ja legaalne tarbimine seal. Seega ma päris täpselt ei saanudki nende kahe mänguga aru, milline õllepoliitika islandi jalgpallimängudel valitseb.



      Vaheajal tegime ka terve tiiru staadionile peale. Kusjuures see Akranese rand on tõeliselt äge. Rannajoon on mitusada meetrit pikka ja seal on isegi ca 20 m laiune liivariba. Ookean tundub ka ujumiseks mõnus olevat selles kohas. Igatahes on meil kindel plaan sinna homme ujuma minna. Siis saab täpsema ettekujutuse. Samas ma olen üsna kindel, et mugavuse mõttes on see ilmselt üks Islandi parimaid kohti, kus ennast ookeanivette kasta.



      Mäng on selliste reiside puhul alati teisejärguline. Nimetatud kohtumise võitis aga koduvõistkond IA 2-1. Arvestades, kui selgelt viimane IBV tabelis on (eelviimane koht 12p kaugusel), siis oli mäng isegi üllatavalt tasavägine. Kusjuures avastasin mitu korda ennast mõttelt, et nii mõneski elemendis oli eilne esiliiga kohtumine isegi kvaliteetsem. Eelkõige näiteks intensiivsuses. Tänane mäng oli selgelt madalama tempoga kohtumine. Samuti oli kahevõitlustesse minek võrreldes eilsega oluliselt leebem. Teisest küljest oli tänases mängus mitme mängija individuaalne mesiterlikkus parem. Kokkuvõttes pakkus eilne kohtumine mulle mänguliselt isegi parema elamuse. Samas kogu see mängu ümber toimuv melu + staadioni asukoht pakkusid täna sellise kombo, mida on raske tulevikus ületada.



      Islandil kahjuks ilmselt jalgpalli vaadata ei õnnestu selle reisi jooksul. Saadud elamusi asub üle trumpama Fääri saared.

      Kommentaar


        #4
        On, mis on Island koondisega, aga Rahvuste Liiga ei õnnestu neil juba teist kampaaniat järjest üldse.
        Instagram

        Twitter

        Eesti Lokomotiv Moskva fännid

        telekavaataja.blogabet.com

        Kommentaar


          #5
          Fun fact ´- kui @ericbana Throtturi mängu vaatas, siis pingil istuv füsioterapeut kodumeeskonnal oli eestlane.

          Kommentaar

          Working...
          X