320x50 ülemine bänner

Collapse

Teadaanne

Collapse
No announcement yet.

Holland - Eesti (19.11.19 kell 21.45 @Johan Cruyff Arena. Amsterdam)

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Kustuta kõik
new posts

    #91
    Minu arust jookseb lõhe sealt, et paljude jaoks võrdub kriitika "kõik on putsis, laseme kõik lahti, pohlak välja" jutuga. Ja kui samasugust ei räägi, siis järelikult ei kritiseerigi ja kaagutad kaasa. Ehk puhtalt lähenemise vahe. Kui võrrelda eilset mängupilti vahepealse madalpunkti ehk Mainzi katastroofiga, siis teatud arengu märgid on näha. Kui võrrelda muu maailmaga, oleme endiselt sügaval kuses, lihtsalt vb nina kaudu annab juba natuke hingata. Nüüd ongi küsimus, kas keskendud ühele või teisele faktile. Antud juhul esimesele keskendumine ei tähenda teise eiramist, paraku seda sageli nii võetakse. Või teises sõnastuses: optimism tuleviku suunal ei ole alati reaalsuse eitamine. Paadunud pessimistil, kelle klaas on alati pooltühi, on seda teinekord raske mõista (ma ei halvusta vähimalgi määral, lihtsalt nendin maailmavaadete erinevust).

    Ja praeguse olukorra põhjuseid võib loetleda palju, aga nende ühine omadus on, et nad pole mustvalged. Üks näide: nähes teatud klubide tegutsemist Eestis igapäevaselt, on täiesti selge, et neid ei huvita absoluutselt mängijate arendamine, vaid esindusmeeskonna hetkeedu. Sellisel juhul on ka raske loota, et pikas plaanis see Eesti jalgpalli kuidagi edasi viiks. Aga kui siis tuleb keegi mustvalge "liit halb, klubid head" või muu sarnase jutuga, tuleb vahel tõesti ka vastav reaktsioon. Suures plaanis on lõpuks ju see, et kõigile (v.a mõned trollid, kes lihtsalt ilkumist naudivad) sõnavõtjatele läheb see Eesti jalkavärk piisavalt palju korda, et tahaks paremat näha. Lähenemised erinevad, soov ja eesmärk sama.
    armastan ma headust üle kõige vihkan lolle

    Kommentaar


      #92
      Algselt postitas vincent Vaata postitust
      Minu arust jookseb lõhe sealt, et paljude jaoks võrdub kriitika "kõik on putsis, laseme kõik lahti, pohlak välja" jutuga. Ja kui samasugust ei räägi, siis järelikult ei kritiseerigi ja kaagutad kaasa. Ehk puhtalt lähenemise vahe. Kui võrrelda eilset mängupilti vahepealse madalpunkti ehk Mainzi katastroofiga, siis teatud arengu märgid on näha. Kui võrrelda muu maailmaga, oleme endiselt sügaval kuses, lihtsalt vb nina kaudu annab juba natuke hingata. Nüüd ongi küsimus, kas keskendud ühele või teisele faktile. Antud juhul esimesele keskendumine ei tähenda teise eiramist, paraku seda sageli nii võetakse. Või teises sõnastuses: optimism tuleviku suunal ei ole alati reaalsuse eitamine. Paadunud pessimistil, kelle klaas on alati pooltühi, on seda teinekord raske mõista (ma ei halvusta vähimalgi määral, lihtsalt nendin maailmavaadete erinevust).

      Ja praeguse olukorra põhjuseid võib loetleda palju, aga nende ühine omadus on, et nad pole mustvalged. Üks näide: nähes teatud klubide tegutsemist Eestis igapäevaselt, on täiesti selge, et neid ei huvita absoluutselt mängijate arendamine, vaid esindusmeeskonna hetkeedu. Sellisel juhul on ka raske loota, et pikas plaanis see Eesti jalgpalli kuidagi edasi viiks. Aga kui siis tuleb keegi mustvalge "liit halb, klubid head" või muu sarnase jutuga, tuleb vahel tõesti ka vastav reaktsioon. Suures plaanis on lõpuks ju see, et kõigile (v.a mõned trollid, kes lihtsalt ilkumist naudivad) sõnavõtjatele läheb see Eesti jalkavärk piisavalt palju korda, et tahaks paremat näha. Lähenemised erinevad, soov ja eesmärk sama.
      Sellega olen juba nõus.

      Kommentaar


        #93
        Algselt postitas Mõnuagent 007 Vaata postitust
        Sellega olen juba nõus.
        Just reläx, kõik on chilli-vanilli.

        Talvel lüpsame Vanuatut ja/või Tongat 1:0 ja teeme võitlusliku viigi Kanada B-koondisega, orgunnime sõprusmängu Kolumbiaga, kus pääseme juba NELI korda löögile (soojendusel) ning elu on lill. Kõik on tuleviku väetis, edu on detailides ja teised vägevad laused mida oma T-särgile trükkida või facebooki postitada... mega diip shit ning üldse arenevad Eestis sündinud/kasvanud jalgpallurid võrreldes inimestega aeglasemalt - sõltumatud Skandinaavia teadlased kinnitavad, et kohe kui noor liitub jalgpallitrenniga, siis areng peatub, sest "orja-geenid" reageerivad juuksegeeliga ja hakkavad domineerima (geel - geen, kõlavad sarnaselt - Coincidence? I think not!)

        Bears. Beets. Battlestar Galactica.

        Kommentaar


          #94
          Algselt postitas vincent Vaata postitust
          Ja praeguse olukorra põhjuseid võib loetleda palju, aga nende ühine omadus on, et nad pole mustvalged. Üks näide: nähes teatud klubide tegutsemist Eestis igapäevaselt, on täiesti selge, et neid ei huvita absoluutselt mängijate arendamine, vaid esindusmeeskonna hetkeedu.
          Jah, meil on selliseid klubisid, aga Eestis on ka kümneid ja kümneid klubisid, kes teevad peale vaadates justkui tööd selliselt, et noormängijate kasvatamine on nende jaoks prioriteet. Ja siis on meil kohalikke klubisid, kes teevad justkui seda tööd lausa väga hästi, aga paraku ainult kohalikul tasemel. Ehk siis mõne üksiku klubi suund, kes on keskendunud muudele jalgpallilistele väärtustele, ei muuda tõsiasja, et isegi kui Eestis on noormängijate areng seatud esmatähtsaks, siis kvaliteet ei vasta sellegipoolest rahvusvahelistele nõudmistele. Vähemalt mitte nende mängijate puhul, kes on juba üles kasvatatud ja meesteklassi jõudnud/jõudmas.

          Kommentaar


            #95
            Kuigi see vintsu hetkeedu argument veidi pani mõtlema, et kui ühele klubile on loodud nii head tingimused, siis kuidas need teised saaksid sellisel määral noori kasvatada, kui need noored kasvõi mängukeeluga riskides sinna lähevad. Ah, ma ka ei tea. Sest see vastab tõele, et Flora suudab noortele mängijatele pakkuda parimaid tingimusi, aga see, kuidas see saavutati, jääb minu ajakirjandusmälus kaugemale.

            Kommentaar


              #96
              Algselt postitas -RoMaRiO- Vaata postitust
              Jah, meil on selliseid klubisid, aga Eestis on ka kümneid ja kümneid klubisid, kes teevad peale vaadates justkui tööd selliselt, et noormängijate kasvatamine on nende jaoks prioriteet. Ja siis on meil kohalikke klubisid, kes teevad justkui seda tööd lausa väga hästi, aga paraku ainult kohalikul tasemel. Ehk siis mõne üksiku klubi suund, kes on keskendunud muudele jalgpallilistele väärtustele, ei muuda tõsiasja, et isegi kui Eestis on noormängijate areng seatud esmatähtsaks, siis kvaliteet ei vasta sellegipoolest rahvusvahelistele nõudmistele. Vähemalt mitte nende mängijate puhul, kes on juba üles kasvatatud ja meesteklassi jõudnud/jõudmas.
              Ei vaidle ka sellele üldse vastu, tõin lihtsalt üheks näiteks. Minu jaoks ongi üks suuremaid küsimusi, mida või kui palju saab nõuda/eeldada klubidelt ja kui palju liidult. Seejuures tööd nagu tehakse igal pool, aga tulemused aina kärbuvad...
              armastan ma headust üle kõige vihkan lolle

              Kommentaar


                #97
                Algselt postitas atleticomadrid Vaata postitust
                Koondis saab foorumis reaalselt iga kord sepavasaraga piki nosu ja põhjalikult selle eest, et ükski mees ei suuda teha surve all sööte ja kaitsest üles mängida. Nüüd kus seda tehti ja kohati päris korralikult on ikka ilm halb, sest noh... peab!
                Selline pakk oli kaartidel nagunii, vähemalt üritati ja viljeledes stiili millest pikas vinnas võib isegi ühel päeval mingi kasu olla.
                Absoluutselt nõus sellega. Ma vist tundun siin foorumis keset kriitikatulva ketserina, aga ma ei ütleks, et mäng eile läbinisti halb oli. Muidugi polnud tulemus hea, kaugel sellest, aga see oli arvestades koondise hetkeseisu ka oodatav. Kui ma üldse kriitiline oleks, siis personaalselt mõne mängija suunas.

                See kuidas kaitsest lühikese sööduga mängiti (või vähemalt üritati) oli nauditav. Jah, lõigati aeg-ajalt näppu sellega, aga me koondis pole selliselt mängima ka harjunud, me oleme aastaid rohkem olnud selline pika-palli-meeskond. Kui me mängime ühe ründajaga, siis pole sellest pika palli ette peksmisest vähimatki tolku, me peamegi üritama kaitsest lühikesega mängida ja vastase liinid kõrgemale tooma. Meil on ruumi vaja ette.

                Väga julge plaan Voolaiult selliselt Hollandi vastu mängida. Mina tahaks seda Eesti koondiselt rohkem näha. Võib ju spekuleerida, et umbkaitses ja pika palli ette pekstes oleks skoor võinud viisakam olla, aga eilse mängu tähtsuse kontekstis pole seal mingit vahet, kas me kaotasime 0:5 või 0:3.
                "Tolerance is the virtue of men who no longer believe in anything." -- G.K. Chesterton

                Kommentaar


                  #98
                  Algselt postitas Mõnuagent 007 Vaata postitust
                  Nagu ka koondise suhtes, et mul on suhtkoht savi, mängijad on toredad, aga ma pole ka jalgpalliajakirjanik ja ma tean, kuidas Pohlak ajakirjanikke tinistada üritab. Äkki on üldeelarvamus kogu selle kajastusürituse suhtes, kus midagi väga ei öelda, kuna alati peab olema asi positiivne ja küll 2002 oleme MMil või mida kunagi Pohlak lubas.
                  Ma olen kohalikku liigavutti jälginud aastast 2002. Ja iga jumala hooaeg on jutt sama, et suur areng toimub ja tase on jälle parem kui mullu jne. Ma julgen väita, et selle ajaga (17 aastat!) ei ole midagi muutunud tegelikult küll.
                  Et mis ma öelda tahan? Et võib-olla ei peaks meil need ootused olemagi kõrged ja peaksimegi võtma stoilise rahuga seda asja nii nagu ta on. Hoolimata Pohlaku mesijutust ja uhkeks maalitud tulevikuperspektiividest.
                  olgem kristlased, vabandused on esitatud

                  Kommentaar


                    #99
                    Saadakse vasta tatti ju selle eest, et mäng kn sitt. Okei, ma saan isegi aru, et üritatakse rohkem maast ja 10 söötu tuli rohkem välja kui Saksamaal. Aga peale 0-5 suhkamit on veidike naljakas rääkida, et tegelikult tegime kolm korda midagi hästi ka . Kui saad 0-5 pähe, siis minu poolest võib Mets tuhat atskood ja keegi sada seinasöötu teha. 0-5 on 0-5.

                    Teiseks ma ei saa aru. Osad räägivad, et noori ei tohi liialt kaasata jne, kuna on vaja teha valikmängus võimalikult hea tulemus. Mis pole otseselt vale.
                    Samalajal me läheme peale taktikaga, millega küpsetame juba paartükki endale. Kas mitte selliselt talitades, ei peaks me võtma ka sellise plaani, mis toob meile reaalselt parima tulemuse ? Kerge loogika nihe nagu pole sees ? Jumala eest vötame kogemust, et tulemused ei lappaks. Aga taktika võtame sellise, et asi läheb lappama.
                    Eriti kui siin tehti selgeks, et normaalse iqga vutimees, saab nüanssidest esimesel koondise kogunemisel aru ja söötmist niiehknaa koondises ei õpi. Selles valguses, kas mitte ei tundu see endale pumbaga mõlemasse jalga tulistamine. Hakata iga rünnak tulema praktiliselt enda otsajoone pealt niiviisi, et Hollandlaste mansa on juba pressingus.

                    Mul pole midagi maast tuulemise vastu. Aga seda tuleks teha veidi sirgjoonelisemalt ja mitte alati nui neljaks lühikesega. Kuntslikult seal taga lükkamisel pointi pole.

                    Kommentaar


                      Algselt postitas Mehhanisaator Vaata postitust
                      Mul pole midagi maast tuulemise vastu. Aga seda tuleks teha veidi sirgjoonelisemalt ja mitte alati nui neljaks lühikesega. Kuntslikult seal taga lükkamisel pointi pole.
                      Täpselt sama asja ütles ju mängu järel ka Karel Voolaid. Ta ütles, et mängijad saavad neilt signaali, et jalgpallis on okei palliga mängida ja tuleb valida episoode, kus on seda kõige õigem teha lühikese sööduga ja kus pikemaga. Sõltuvalt ka vastase hetke käitumisest. Ja kui on variant palliga mängides hinge tõmmata, tuleks seda teha, mitte alati silmad kinni ette lüüa, sest 90 minti ilma pallita ei jaksata ühelgi juhul joosta. Ta ütles, et ta strateegias on pika löömine ka sees, kiire üleminek, üles jooksule pallide andmine jne. Isegi nõutud on see sirgjoonelisus. See on kõik lihtsalt mängijate otsustada ja tunnetada, millal on mille jaoks hetk.
                      Futbol puro en mi corazon, sangre blanca en mis venas.
                      Algselt postitas taku*
                      Ega butsad ei mängi. Idioodid. Soeng mängib.

                      Kommentaar


                        Algselt postitas Kasper Vaata postitust
                        Täpselt sama asja ütles ju mängu järel ka Karel Voolaid. Ta ütles, et mängijad saavad neilt signaali, et jalgpallis on okei palliga mängida ja tuleb valida episoode, kus on seda kõige õigem teha lühikese sööduga ja kus pikemaga. Sõltuvalt ka vastase hetke käitumisest. Ja kui on variant palliga mängides hinge tõmmata, tuleks seda teha, mitte alati silmad kinni ette lüüa, sest 90 minti ilma pallita ei jaksata ühelgi juhul joosta. Ta ütles, et ta strateegias on pika löömine ka sees, kiire üleminek, üles jooksule pallide andmine jne. Isegi nõutud on see sirgjoonelisus. See on kõik lihtsalt mängijate otsustada ja tunnetada, millal on mille jaoks hetk.
                        See on muidugi ka tore. Koondise treener peab rõhutama meestele, et on okei kui te pikka ei peksa. Mis kuradi jalgpalli teadmisi meil eelnevalt jagatud on siis ? peksge pikka hombred ?

                        Aga ilmselt tuleb seda meestele siis toorejõuga kaalikasse tampida. Ei, seda tuleb hakata esimesest jalgpalli trennist pähe taguma, et vutt on mitmekülgne mäng jne. Sest liiga tihti on olukorrad, kus me ei lähe kiirelt rünnakusse, kuigi šanssi oleks olnud.

                        Kommentaar


                          Ma pole Eesti jalgpalli ülisuur austaja, kõiki mänge ei vaata (üldjuhul siiski vaatan) ning erilist ülevaadet üksikute mängijate tugevustest ja nõrkustest ei ole. Seega palun sepavasaraga pikki nosu mitte anda. Aga nii Voolaiu kui mängijate retoorika on minu jaoks natuke liiga naiivne ja lihtne.

                          Ma ei ütleks, et Eesti koondis on viimase ca. 15 aasta jooksul mingitel perioodidel regulaarselt kuidagi liiga vähe palliga mänginud. On vist üsna ilmselge, et individuaalselt on enamikel koondistel kasutada paremad mängijad, kelle palliga ja tõenäoliselt ka pallita mäng on kõrgemal tasemel. Võimalusi saab luua ka madala pallivaldamise pealt, positsioonirünnakute vastu on oluliselt lihtsam (meeskondlikult) kaitsta kui kontrate vastu. Üks ühele olukordades on üldjuhul eelis ründaval mängijal. Palli ülehoidmine annab vastasele rohkem ja meile vähem võimalusi selliseid olukordi luua. Ma näen, et fookus peaks olema eelkõige meeskondlikul kaitsel, kus survet tehakse valdavalt vaid oma kolmandikus. Ründama peab samuti, aga selleks, et tekitada ülekaalu ohtlikes tsoonides näiteks kahe madala neljase bloki vastu, peab vastane jätma väljaku keskmisel kolmandikul ohtralt ruumi.

                          Ehk et kui Voolaid ütleb, et palliga tuleb mängida vastavalt võimalustele, siis midagi uut ja põrutavat seal minu jaoks ei ole. Ma pigem näen, et meeskond üritab väljakul liigselt palli hoida. Minu arust avab see mänge liigselt ning teeb vastaste tehnilisematele mängijatele võimaluste loomise lihtsamaks.

                          Kommentaar


                            Algselt postitas RealFan Vaata postitust
                            Ma pole Eesti jalgpalli ülisuur austaja, kõiki mänge ei vaata (üldjuhul siiski vaatan) ning erilist ülevaadet üksikute mängijate tugevustest ja nõrkustest ei ole. Seega palun sepavasaraga pikki nosu mitte anda. Aga nii Voolaiu kui mängijate retoorika on minu jaoks natuke liiga naiivne ja lihtne.

                            Ma ei ütleks, et Eesti koondis on viimase ca. 15 aasta jooksul mingitel perioodidel regulaarselt kuidagi liiga vähe palliga mänginud. On vist üsna ilmselge, et individuaalselt on enamikel koondistel kasutada paremad mängijad, kelle palliga ja tõenäoliselt ka pallita mäng on kõrgemal tasemel. Võimalusi saab luua ka madala pallivaldamise pealt, positsioonirünnakute vastu on oluliselt lihtsam (meeskondlikult) kaitsta kui kontrate vastu. Üks ühele olukordades on üldjuhul eelis ründaval mängijal. Palli ülehoidmine annab vastasele rohkem ja meile vähem võimalusi selliseid olukordi luua. Ma näen, et fookus peaks olema eelkõige meeskondlikul kaitsel, kus survet tehakse valdavalt vaid oma kolmandikus. Ründama peab samuti, aga selleks, et tekitada ülekaalu ohtlikes tsoonides näiteks kahe madala neljase bloki vastu, peab vastane jätma väljaku keskmisel kolmandikul ohtralt ruumi.

                            Ehk et kui Voolaid ütleb, et palliga tuleb mängida vastavalt võimalustele, siis midagi uut ja põrutavat seal minu jaoks ei ole. Ma pigem näen, et meeskond üritab väljakul liigselt palli hoida. Minu arust avab see mänge liigselt ning teeb vastaste tehnilisematele mängijatele võimaluste loomise lihtsamaks.
                            Taktikaliselt ei ole meie koondisel präegu ühtegi muud viga kui see et äärekaitsjad overlapivad liiga palju ja kostja otsib eranditult zenjovi. Muid etteheited nagu viimase mängu puhul pole. Mängijate häälestus on teine teema.
                            Iga spordiharrastaja suitsetab kvaliteetset - paberosse

                            Kommentaar


                              Ma arvan, et praeguste ideede fookus ei seisnegi Eestist uue tikitaka meistri tegemises. Oskus, julgus ja TAHE kasutada mänguelementidena kiireid lühikesi sööte on ju igati tervitatav ja peabki olema edumeelse koondise oskuspagasis. Me ei mängi iga päev ka Hollandi ja Saksamaaga, nende omaduste edukas kasutamine tuleb väga kasuks mängides endasuguste satsidega.
                              Antud juhul siis San Marino ja Gibraltariga
                              "I like an aggressive team, I want to see a team that is strong, committed and quick on the break.
                              These are things which Atletico fans have always liked, it helps them identify with and love this shirt."

                              Kommentaar


                                Ühte asja ma pole enda jaoks muidugi selgeks mõelnud, et kas see on pigem positiivne või negatiivne. Mõtlen seda koondislaste läbivat positiivsust 0:5 tulemuse puhul, kus läbiv jutt oli "kõik oli tiptop, hoidsime palli, saime ühel hetkel initsiatiivi, areng" jne. Kui tulemus ei teaks, siis oleks tunne, et koondis oli justkui kenasti mängus. Esiteks sai koondis palliga midagi tehtud alles siis, kui kahekümne minutiga oli kaks sisse saadud ja hollandlased lubasid midagi teha. Teiseks 0:5 ju peaks ikkagi totaalne läbikukkumine olema, aga hetkel on seis "pigem kaotame sellise mänguga 0:5, kui koleda mänguga 0:2", mis on päris harjumatu. Sarnane asi kumas läbi, kui terve mängu vähemuses Saksamaalt saadi 0:3, kui polnud ka nagu erilist pettumust. Väga-väga harjumatu värk.

                                Ühesõnaga ei saagi aru, et kas see on pigem äge, et koondislased isegi 0:5 skoori puhul on positiivselt meelestatud või on see "suurtelt überkaotuste saamine on paratamatu ja ega midagi pole väga teha" nii sügavale mängijate ajukäärude vahele sattunud, et sellise luttide saamine nagu polegi enam mure.

                                Kommentaar

                                Working...
                                X