Premium liiga 2020

[Kasper]

Võrdlus klubidega, kes mängivad kodust eemal poliitilise olukorra tõttu ei päde küll kuidagi. Sel juhul võiks sinna patta visata juba ka Anorthosise ja Nea Salamina, kes mängivad okupeeritud Famagusta asemel Larnakas.

Juba mainitud Ukraina keiss, seal on "pendeldamine" tingitud poliitilise olukorra äärmusest. Regioonis, kus klubide juured on, käib juba õige mitmendat aasta sõda. Valgevene osas, taas riigi suurusega arvestades pole 75km iga päev trenni kärutada teab mis eriline ettevõtmine. Sarnane ja võrreldav variandiga, kui seda kohandada prioportsionaalselt riigi suuruusega, Tallinnas Nõmmelt Viimsisse paarutamisega. Ükski neist toodud variandiest ei esinda keissi, kus toimub pendeldamine riigi ühest äärest teise, piirist-piirin põhimõttelisel.

Mis asi siin pädema peab ? Küsiti, kas on selliseid satse maailmas, tõin näited, mis meenusid.

Aga kui tahate selle nurga alt läheneda, siis kas Eestis pole olukorras süüdi regionaalpoliitika? Ka täitsa poliitiline põhjus. Ääremaastumine on reaalne probleem. Kui ei usu, küsige Marekilt, kuidas tal kiire internetiga lood on.

Ja kui riigi suurust arvestades pole 75 kilomeetrit Valgevenes probleem, siis mida mõelda Gibraltarist, kus satsid käivad vapsjee Hispaanias treenimas, ent mängivad oma koduvabariigis?

Igaks juhuks lisan: muidugi ideaalis võiksid kõik tippklubid paikneda seal, kust nad pärit on. Aga kasvõi Kuressaare näitel, siis võrdse liiga kontekstis on see variant parem, kus nad treenivad vähemalt satsiga kõik ühes kohas, mitte nagu veel aasta tagasi, kus pool satsi on ühes paigas ja pool teises.

[Stok]

Selles suhtes on igal juhul parem see variant, kus pealinnas resideerivas esinduses on ka n-ö kohalikke kambas ning ülejäänud klubi toimetab kohapeal kui Flora süsteem, kus oli näiteks FC Valga, mis samamoodi startis kodumängudele Tallinnast.

[Sambaz]

Kokkuvõttes pole mitte mingit vahet kus nad on ja ei ole. Üheks lükata ja tõmmata klubiks on olnud aastaid ühe peremehe poolt ja see ka peamine põhjus, miks ma neid kunstlikult ülesse ehitatud" viikingeid" ei suuda tõsiselt võtta jalgpallilises väärtuses.

[Veel1v2rav]

siis mida mõelda Gibraltarist, kus satsid käivad vapsjee Hispaanias treenimas, ent mängivad oma koduvabariigis?

Gibraltar ongi Hispaania küljes ja suuruselt võib umbes poole Kuressaarega võrrelda. Piiripunkt on küll olemas, aga Hispaaniasse võib Gibraltari kõige kaugemast punktist jalutada.

[Cerny Petr]

Mis asi siin pädema peab ? Küsiti, kas on selliseid satse maailmas, tõin näited, mis meenusid.

See "pendeldamine" ehk nn kodumängudele reisimise fakt pidi pädema. Donetski Šahtar, Agdami Qarabağ ja Smyrna Apollon on pagulasklubid, kelle kodulinnad ja -staadionid on võõra võimu käes ja kes oma kodumänge ei käi seal pidamas(vaid pealesunnitud uueks kodus saanud Kiievis, Bakuus ja Ateenas).
Kure ja BATE on lihtsalt otsustanud oma elud ja treeningud nimilinnast mujale viia, aga teevad kodumängudeks reise.

[eika]

Mis see parem variant oleks? Et Kure oleks Saaremaal, aga sitem ja mängiks esiliigas? Või siis olekski Tallinna klubi FC Tallinna Kured, sestnoh, Tallinna klubisid ei saa iial liiga palju olla!

[ivar5lepik]

Et Kure oleks Saaremaal, aga sitem ja mängiks esiliigas?

Jah? Mis imeloom on Kuressaare, et nemad nui neljaks peavad kõrgliigas olema?

Tallinn, Tartu ja Narva on esindatud. Sealt edasi rahvaarvu järgi Pärnu hetkel veel Esiliigas, Kohtla-Järve/Jõhvi III liigas, Viljandi PL. Rakvere langes just II liigasse, Maardu on Esiliigas, Sillamäe II liigas, siis tuleb Kuressaare. Siis veel üle kümne tuhande Valga (III liiga), Võru (ELB) ja Haapsalu (ELB).

Viljandi peaks kõigile selles vallas küll eeskujuks olema, et saab, kui tahta. Läheneks niipidi, et võtaks Budici asemel Gurrutxaga, Dabrowski asemel Sannehi, Barrow' asemel Drame ja Tossou asemel Deabeasi. Mis see tabeliseis siis oleks? Mõistlike sammudega mõistlikke asju tehes saab elada ka pealinnast väljas. Me võime ju Eesti mängijate puhul rääkida, et tahetakse Tallinnas elada, aga leegionäril ei tohiks küll mingit vahet olla. Ta tuleb siia tööle.

Aastal 2020, okei, talvise ettevalmistuse mõttes on sisehall ikkagi asendamatu. See on minu jaoks isiklikult hetkel ainus argument. Viie-kümne aasta perspektiivis, kui kõigis maakonnakeskustes sisehall püsti, ei tahaks küll enam seda näha, et kaks meeskonda bussiga Tallinnast kuskile mängule vuravad.

Töö? Pärast solidaarsusmehhanisme ei päde hästi enam see "tööd pole" jutt. Kui klubil on selles mudelis kuus (noor)mängijat stipi peal ja kuus Eesti keskmise palga peal, siis lisaks ~kuue ise palkamine ei tohiks ju üle jõu käia. Kui sellega hakkama ei saada, tuleks peeglisse vaadata. Ja noh, kes väga tahab ikka muud tööd kõrvalt nokitseda, siis mingite andmete kohaselt on võimalik ~50 protsenti ära teha kaugtööna. Muidugi viimati, kui Kuressaares käisin, oli seal ka justkui töökohti küll ...

[tpx]

Mis see parem variant oleks? Et Kure oleks Saaremaal, aga sitem ja mängiks esiliigas? Või siis olekski Tallinna klubi FC Tallinna Kured, sestnoh, Tallinna klubisid ei saa iial liiga palju olla!

Miks peaks Kure halvem olema, kui ta 100% Saaremaal oleks? Viljandit olen ma mitu korda eeskujuliku näitena toonud. Selgelt on näha, et hea tahtmise juures on see tehtav ja mitte lihtsalt linnukesena vihikusse vaid korralikult ja tulemuslikult.

Pealegi, meil on 100% profiliiga, ma tõesti ei saa aru sellise lahenduse mehanismidest. See peaks ju ometigi palluritel lubama 100% trennile keskenduda. Mitu korda mainitud linnad pole ju pommiaugud, ilusad kohad, kus treenimine ei peaks küll piin olema.

PS. Ivari kommentar on vägagi mõistlik

[tpx]

Mis asi siin pädema peab ? Küsiti, kas on selliseid satse maailmas, tõin näited, mis meenusid.
Aga kui tahate selle nurga alt läheneda, siis kas Eestis pole olukorras süüdi regionaalpoliitika? Ka täitsa poliitiline põhjus. Ääremaastumine on reaalne probleem. Kui ei usu, küsige Marekilt, kuidas tal kiire internetiga lood on.

Nõus, ääremaastumine ongi probleem. See on probleem meil siin kodus ja on probleem ka seal eemal kaugemal asuvas riigis.
Aga kas sa palun seletaks mulle ära, et kuidas selline klubi seda probleemi aitab leevendada või lahendada? Ma ei näe seda, aga võimalik, et piisava põhjenduse puhul saan aru Mulle igal juhul praegu näib see muru roheliseks värvimisena.

[-RoMaRiO-]

Seni kuni Kuressaare peamine sportlik roll on täita Flora vajadusi, siis ei olegi neil mingit ambitsiooni ega vajadust saarel paikselt tegutseda. Saaremaa võrkpall on elav näide ees, et kui finantsilised võimalused lubavad, siis ei ole profivõistkonnal mitte mingit probleemi linnastumise kiuste ka äärealal tegutseda. Ja minu teada ei keskendu kogu meeskond ainult 100%-lt võrkpallile. Hetkeolukord, et vähemalt treenitakse ühiselt Tallinnas, on loomulikult parem kui varasem pool satsi pealinnas ja pool saarel, aga meie nö profiliigas oleks see tänasel päeval juba ka täiesti mõeldamatu.

[Stok]

Me võime ju Eesti mängijate puhul rääkida, et tahetakse Tallinnas elada, aga leegionäril ei tohiks küll mingit vahet olla. Ta tuleb siia tööle.

Kui leegionär Kaltenhauser liikus Sillamäelt Tammekasse, siis rääkis, et Sillamäel on selline pommiauk, et seal pole mitte kottigi teha. Ja kui mõelda, siis jalgpalluri tööpäev on isegi lühem kui tavalisel tööinimesel.

[Pints]

Seni kuni Kuressaare peamine sportlik roll on täita Flora vajadusi, siis ei olegi neil mingit ambitsiooni ega vajadust saarel paikselt tegutseda. Saaremaa võrkpall on elav näide ees, et kui finantsilised võimalused lubavad, siis ei ole profivõistkonnal mitte mingit probleemi linnastumise kiuste ka äärealal tegutseda. Ja minu teada ei keskendu kogu meeskond ainult 100%-lt võrkpallile. Hetkeolukord, et vähemalt treenitakse ühiselt Tallinnas, on loomulikult parem kui varasem pool satsi pealinnas ja pool saarel, aga meie nö profiliigas oleks see tänasel päeval juba ka täiesti mõeldamatu.

+1

Mul saarlase/sõrulasena puudub igasugune side selle moodustisega, kuigi teadsin ja tean endiselt mitmeid sealseid mängijaid isiklikult. Olgu mainitud, et mina peaksin/võiksin kuuluda nende sihtrühma, sest huvitun jalgpallist ning eelistan alati kohalikku toodangut (toit, sündmused, teenused jne.), kuigi ei ela enam ammu Saaremaal(vanematekodu on endiselt seal). Isegi pisikeses idufirmas, kus nüüd toimetan on üle poolte Saaremaalt pärit.

[Hyrax]

Tegelt see, et Esiliigas kõmmutatakse segaseks ja kõrgliigas jäädakse väheste väravate peale ei ole ainult Eesti probleem. Inglismaal Npoweri väravakütid on premmis täiesti kahvatud olnud, Hispaanias samasuguseid situatsioone, Bundesligas jne ehk seda on igal tasandil.

Esiliiga A on nagu ta on. Kui sa ikka ei suuda reaalselt mänguga sealt ülesse tõusta, siis sa ei ole ka meistriliigaks valmis. Nõmme United hooaja keskel kui Kalevis veel kõik logises näitas selgelt karikas ära, et see tasemevahe on liiga suur. Kui Nõmme Unitedi poisid nüüd arenevad sama tempoga edasi, siis järgmine aasta nad võtavad selle Esiliiga A nagunii ära.

Korvpallis on sama asi tehti ka ju meeletult analüüse asju ja ei ole mõtet vägisi seda enda kõrgliigat nii suureks taguda kui lihtsalt ei ole piisavalt mängijaid ja taset. Seal oli võimalus Lätiga liituda. Jalgpallis ilmselgelt ma loodan, et seda varianti ei kaaluta seega tuleks ikkagi oma kõrgliiga hoida sellisena nagu ta on. Kui me esiliigast pumpame veel 3-4 klubi ära, siis meil ei jää reaalselt mitte mingisugust konkurentsi sinna ja Esiliiga A-st kuni Rahvaliigani kogu püramiid oleks laias laastus väga väikse tasemevahega. Esiliiga A peab ikkagi mingil kujul oma sisemist konkurentsi hoidma, et uutel klubidel oleks, mille pealt tõusta.

Tegelt mu point oligi see, et kõik kes tõusevad Esiliiga A-st mänguliselt ei saa 10 meeskonnaga premmis hakkama. Langetakse taas madalamale. Pikaajaline stabiilne areng puudub. Pmts Esiliiga A 3 esimest satsi võiksidki mängida Premmis, kakleksid seal all tabeli põhjas, aga vähemalt ei lohistaks oma jalgu Esiliiga A tabeli põhja tiimide vastu mängimisega vaid peaksid rämedalt pingutama pool hooaega eesti tippude vastu. Klubidel tekiks arusaam ka mis see tähendab, et seal hakkama saada ja mis liigutusi tuleb teha, kui unistada enamast. Ma arvan, et Nõmme United premmis maadeldes areneks rohkem ja kiiremini kui esiliigas.

Võib-olla ma teen liiga aga premmis 2 viimast on sama tugevad kui esiliiga 3 esimest hetkel. Vahe on selles, et üks punt harjunud premmi tempoga teine punt on esiliiga tempoga. Kalev muidugi saab Nõmme United-st jagu kui nad harjunud raskemate mängudega.

No kui taseme vahet pole väga Esiliiga A ja B vahel siis võib need kokku lükata. 20st meeskonnast 2 lendavad premmi 2 lendavad 2. liigasse
12 premmis
16 Esiliigas

Ma muidugi arutan lihtsalt avameelselt. Ei peagi nõustuma. Lihtsalt vaatajana oleks natuke mõnusam kui Premmi hooaja lõpus higistatakse rohkem top tiimide seas ja viimaste seas on ka asjad tasavägisemad. See 6+4 splittimine on ka esimese sammuna ok, aga 6+6 oleks loogilisem

[futbolidipaul]

Kui leegionär Kaltenhauser liikus Sillamäelt Tammekasse, siis rääkis, et Sillamäel on selline pommiauk, et seal pole mitte kottigi teha. Ja kui mõelda, siis jalgpalluri tööpäev on isegi lühem kui tavalisel tööinimesel.

Asi ühest linnast teise Eestis sõita pole?

[kalamajahipster]

Ma arvan, et viimase aja tulemused rahvusvahelisel tasemel näitavad selgelt, et eesmärgiks peab olema Eesti tippliigade taseme tõstmine. Ilma selleta ei ole loota paremaid tulemusi eurosarjades ega koondise või U21 koondise puhul, kes suures osas Eesti klubide mängijatele toetuvad. Selles kontekstis ei saa küll aru nendest ettepanekutest liigades meeskondade arvu suurendada, kuna see viiks selgelt liigade keskmist taset alla. Kui tänast Premium liigat vaadata, siis see on juba mõnes mõttes kahetasandiline - ühelt poolt on justkui neli profiklubi, kel on positiivne väravatevahe ja on tabelis pikalt teistest ees ja teisalt kuus poolprofi klubi, kes jäävad selgelt maha. Ilmselt see on ja jääb Eesti reaalsuseks, aga seda arvestades ei tohiks küll reformida liigasüsteemi viisil, mis viiks profiklubide omavaheliste mängude vähendamiseni. Mängude üldarvu vähendamist võib aga kaaluda küll, sest nagu näiteks Soome ja Rootsi kogemus näitab, siis ei pea liigaga tingimata veebruari lõpus või märtsi alguses alustama. Siiski oleks vast mõistlik, et enne märtsi koondistepausi mingid võistlusmängud oleks, sest muidu paneme end ise halba olukorda, aga need ei pea tingimata olema liigamängud. Selle aasta põhjal ütleks, et poolitamine on olnud täitsa huvitav ja see on täitsa mõistlik viis mängude arvu vähendamiseks.

[zaz]

Kui tahta liigataset tõsta, siis selleks on ainuõige variant leevendada võõrmängijate piirangut või ktm reeglit. Viimast nii kui nii ei tehta, seega on variant muuta esimest. Kui konkurents võistkondades on madal, siis ei tule ka tulemust.
Meil võib ju profiliiga olla, kuid arvatavasti on see Euroopa kõige viletsama tasemega profiliiga. Ja paranemine ei saa tulla ju selle pealt, et järsku meie kodune mängijavalik plahvatuslikult suureneb (kuskohast?) või mängijate kvaliteet märkimisväärselt paraneb.

Kuna on näha, et juhtkond ei muutu ja usutakse enda valitud teed, siis pigem tasuks ära harjuda ning võtta rahulikult seda reaalset seisu.

[käbi]

Nii ta on ja tegelt kõige rohkem vajaks leegionäre klubi, kes on omal loonud strateegia neid mitte tuua. Müüvad oma Sinjavski d ja Kreida d maha ja toovad asendused konkurendi juurest, selle asemel et ka väljast midagi otsida.

[telekavaataja]

Müüvad oma Sinjavski d ja Kreida d maha

Tahaks, et nad müüksid neid kiiremas korras.

[Hyrax]

Ma arvan, et viimase aja tulemused rahvusvahelisel tasemel näitavad selgelt, et eesmärgiks peab olema Eesti tippliigade taseme tõstmine. Ilma selleta ei ole loota paremaid tulemusi eurosarjades ega koondise või U21 koondise puhul, kes suures osas Eesti klubide mängijatele toetuvad. Selles kontekstis ei saa küll aru nendest ettepanekutest liigades meeskondade arvu suurendada, kuna see viiks selgelt liigade keskmist taset alla. Kui tänast Premium liigat vaadata, siis see on juba mõnes mõttes kahetasandiline - ühelt poolt on justkui neli profiklubi, kel on positiivne väravatevahe ja on tabelis pikalt teistest ees ja teisalt kuus poolprofi klubi, kes jäävad selgelt maha. Ilmselt see on ja jääb Eesti reaalsuseks, aga seda arvestades ei tohiks küll reformida liigasüsteemi viisil, mis viiks profiklubide omavaheliste mängude vähendamiseni. Mängude üldarvu vähendamist võib aga kaaluda küll, sest nagu näiteks Soome ja Rootsi kogemus näitab, siis ei pea liigaga tingimata veebruari lõpus või märtsi alguses alustama. Siiski oleks vast mõistlik, et enne märtsi koondistepausi mingid võistlusmängud oleks, sest muidu paneme end ise halba olukorda, aga need ei pea tingimata olema liigamängud. Selle aasta põhjal ütleks, et poolitamine on olnud täitsa huvitav ja see on täitsa mõistlik viis mängude arvu vähendamiseks.

Aga see mudel justnimelt ei puudutaks tugevate tiimide omvahelisi mänge vaid vähendaks nõrgemate tiimidega mänge tugevamate tiimidega (ja kogu mängude hulka).

10 võistkonnaga mudel - kõik meeskonnad 4 korda omavahel mängivad ehk kokku 36 mängu nendest nõrkade tiimidega 4x nõrkade tiimide arv - ütleme, et see on 2-4 ehk 8-16 nõrka mängu hooaja peale
6+4 mudel - kõik meeskonnad mängivad 3 korda omavahel ja pärast 6+4 jaotust mängivad 1 korda omavahel ehk 27 mängu + tabeli ülemised 5 mängu, tabelise 4 viimast 3 mängu. Ülemised tiimid 32 mängu, alumised tiimid 30 mängu. 2-4 nõrga tiimi puhul on 6-12 nõrka mängu hooaja peale
6+6 mudel - kõik meeskonnad mängivad 2 korda omavahel ja pärast 6+6 jaotust mängivad 2 korda omavahel ehk 22 mängu + 10 mängu. Kõik tiimid 32 mängu. 2-4 nõrga tiimi puhul + 2 juurde tulnud tiimide hulga laiendamisega on 8-12 nõrka mängu hooaja peale.

Nendest esimene (praegune mudel) soodustab rohkem mänge nõrgemate tiimidega. Teised 2 varianti on suht võrdväärsed top tiimide jaoks eeldusel, et Kuresaare, Tallinna Kalev, Maardu ja Vaprus on suht sama tasemega tiimid (mida nad on ka). Kokkuvõttes väheneb kogu mängude hulk nõrkade mängude arvelt mõlema variandi puhul. Ainuke vahe on 6+4 ja 6+6 mudeli osas nõrgemate tiimide karastamine Premmi tempoga aastalt aastale.

[Vask]

Kas 6+6 puhul peab liiga poolitama hooaja lõpus või oleks kaalutav variant, kus hooaeg algab poolitades ja pärast 10 vooru mängitakse 2 ringi kõik omavahel läbi? See aitaks ehk uustulijatel tempoga harjuda, alustades enda masti meeskondadega. Millistes hooajafaasides tavaliselt suuremad pakid tulevad, kas hooaja alguses või lõpus? Kunagi mäletan, et meie tippklubid hakkasid suureskoorilisi võite saama pärast euromänge, aga viimastel aastatel ei julge seda dünaamikat enam kinnitada.
Liiga suurendamine 12-ni annaks võimaluse jalgpallikaarti mitmekesistada ja kui näiteks Elva või Võru juhtub olema uustulnukaks, siis on ka tõenäoline, et senised toetajad jätkavad ning see võib aidata juurde tekitada ka uusi entusiaste. Eestis on 10 meeskonnaga liigasüsteem oma aja ära elanud, kuna see soodustab liigset Tallinnakesksust.
Esiliigadest on kuulda olnud soovi reformida esiliigat 16 klubiliseks, kuna aastast aastasse 4 korda aastas samade vastastega mängida pole motiveeriv ja 30 mängu võiks ka päris paras hulk olla. Ma arvan, et kui Pohlaku puhul on miskit, mis tõsiselt kriitikat vajab, siis see ongi vastuseis tippliigade suurendamisele.