320x50 ülemine bänner

Collapse

Teadaanne

Collapse
No announcement yet.

Premium liiga 2020

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Kustuta kõik
new posts

    Loomulikult käivad jalgpalliga käsikäes vigastused, loomulikult ei oleks võimalik sellest mingeid põhjapanevaid järeldusi teha ka juhul kui tänavu oleks 10% võrra rohkem vigastusi kui mullu. Kuna teema hakkas mind huvitavama ja tippude puhul oli kuulda arvamusi, et nad ei poolda liiga kiiret alustamist, sest nad kardavad oma tervise pärast, siis üritan homme aja leida ja esmase analüüsi ära teha. See miks oli vaja sügis-kevad süsteemis toimivatel liigadel alustada esimesel võimalusel on arusaadav. See miks oli vaja meil esimesel võimalusel alustada ja jätkuvalt mängida 30-32 vooru ei olnud mu jaoks arusaadav.

    Ennist viidati, kas mu mure pole seotud Kalju olukorraga. Loomulikult üritan ma igal võimalusel seista väärtuste eest, mis aitaks mu pooldataval klubil saavutada paremaid sportlikke tulemusi. Kui ma seda ei teeks, siis ma oleks aastaid oma aega kulutanud täiesti valele asjale. Küll, kes mind teab, siis oluline osa mu leivast tuleb spordisündmuste tõenäosuste hindamisest. Mida rohkem ja tihedamalt on mänge - seda rohkem on ka võimalust leiva peale vorsti panna. Samamoodi on ka KTM ja ETM piiranguga, mis tööalaselt on mulle tegelikult kasulik. Pole paremat asja ennustaja jaoks kui tugev koosseis duublimängus. Kõik tavapärasest erilisemad olukorrad tekitavad väärtust. Samuti seisin ma selle eest, et koroonakriisi alguses tuleb jalgpall panna pausile, mis minu jaoks tähendas palgata puhkust.

    Kas pole mitte naljakas, et ma seisan isiklikult asjade eest, mis mulle personaalselt on justkui kahjulikud? Kalju võib ju kunagi võita, aga õhust ja armastusest liiga kaua ei ela. Vastus on lihtne. Ma seisan nende asjade eest, mis ma arvan olema õige, mitte nende asjade eest, mis mulle personaalselt kasulikud oleksid.

    Kommentaar


      Tegin kiire võrdluse eelmise hooajaga ära. Kui möödunud hooaja 1-9 vooru vahelisel ajal saadud probleemide tõttu pidi tervislikel põhjustel mänge vahele jätma 28 mängijat, siis tänavusel perioodil 34 mängijat. Päris detailideni ei läinud, seega ei arvestanud näiteks eelmisel hooajal peamiselt Transi duublis mängivaid noormängijaid kui ka tänavu peamiselt Levadia duublit esindavaid mängijaid. Võimalik, et mõni mängija jäi emmal-kummal hooajal ka kahe silma vahele, aga suurusjärgud peaks enam-vähem õiged olema. Numbriliselt 28 vs 34 ei näe välja just liiga suur erinevus, aga viiendiku võrra tõus on siiski märgatav vahe. Samas on tõsi, et see kõik võib olla ka anomaalia ning et põhjapanevamaid järeldusi teha, siis selleks oleks vaja oluliselt suuremat valimit. Küll on aga märgiline fakt, et ka eelmise hooaja alguses polnud Tulevikul probleeme vigastustega, et siin on Arsenal ilmselt küll varsti ukse taga kui info liikuma peaks hakkama

      Kommentaar


        Selline numbrimaailm on hirmus tendentslik alati ja väita, et "viiendik tõusu ikkagi, päris karm" ei päde kohe mitte kuidagi olukorras, kus nende vigastuste sisu või tõsidus ja ennekõike põhjus ei ole teada. Sa oled loogiline inimene ja saad sellest ju aru.

        Arsenalil pole küll Viljandisse mõtet tulla. Aga kasvõi totenhämide ja interite käest nõu küsida ei teeks ühelegi Eesti klubile paha ilmselt, kui laatsaret üle pea kasvab.

        Kommentaar


          Ma olen ses mõttes Marekiga nõus, et numbrid ise ei ütle just palju. Siin peaks siis pigem analüüsima, et kus ja kuidas on vigastused saadud, mis tüüpi vigastustega tegu on ja millised on sedalaadi vigastuste põhjused. Mitte et -RoMaRiO- väljatoodud oletatavatel põhjustel ei võiks iseenesest tõepõhi all olla, võib küll, lihtsalt paljalt numbrite kaudu seda tõestada ei saa.
          "Tolerance is the virtue of men who no longer believe in anything." -- G.K. Chesterton

          Kommentaar


            Ma olen nõus, et nii pealiskaudselt ei olegi võimalik erinevaid olukordi tõsiseltvõetavalt analüüsida. Kuna siinkirjutajal detailsemaid andmeid ei ole, siis see ongi lihtsustatud üldpilt. Ja kui isegi oleks, siis mingit tõde poleks ka võimalik siis kuulutada, sest valim oleks jätkuvalt väike ja muutujaid selleks liiga palju. Enamasti spordi- ja jalgpallianalüüs (vähemalt jalgpallisõprade jaoks) käibki väga lihtsustatud andmetel, milleks eelkõige on lõppresultaat. Kui võidad, siis on kõik hästi, kui kaotad, siis halvasti. Iseenesest ei ole jalgpallikohtumine mitte midagi muud kui mäng tõenäosustel, kus iga sündmuse õnnestumisel on mingi fikseeritud tõenäosus, mis kujuneb pikka perspektiivi silmas pidades. Kuna aga üks jalgpallikohtumine kestab 90 minutit ning punktide saatuse otsustavad sündmused, mida ei juhtu liiga tihti, siis juhuslikku on selles mängus palju. Kui Rauno Sappinen hooaja lõikes realiseerib väga häid väravavõimalusi 40% tõenäosusega, siis mingi mäng teeb ta seda 100% efektiivsusega ja mõni mäng 0% ning sellest sõltub, kas konkreetsel päeval on asjad hästi või halvasti. Samamoodi on ka palju väiksemate mänguliste detailidega. Praegu oleme üheselt kokku leppinud, et pika hooaja lõikes tasandab kõik ennast ära ning selgub riigi parim võistkond, aga kas ka päriselt selgub? Play-off formaadis turniiridel vaevalt alati parim võistkond võidab. Võidab võistkond, kellel asjad kõige paremini tol hetkel sujuvad, aga ometi peame me, kas seda riiki või klubi tolle hetke maailma parimaks. Arno Pijpers oli jõudnud järeldusele, et kohtunike ebasoodsad otsused pika hooaja lõikes ei määra, sest saad nii poolt- kui vastuotsuseid. Kui aga kogu aeg saad ebasoodsaid otsuseid mängudes otseste konkurentidega ja soodsaid otsuseid 4:0 eduseisus, siis kas ikka tasandab? Täpselt sellised need analüüsid jalgpallis mu arust on. Ma isegi ei tea, kuidas ma siiamaani jõudsin ja tuli ilmselt täiesti segane tekst

            Kommentaar


              Algselt postitas Stok
              Sa lihtsalt purustasid sellega mõned klišeed.
              Vabandust, millised klišeed?

              Mulle meenutas see juhuslikkuse osa rohkem Viikmäe vanaema juttu.

              Jalgpallimängus nagu ka igal teisel meeskonnaalal on palju rohkem hoobasid juhusliku teguri vähendamiseks kui näiteks nii mõnelgi individuaalalal. Iga mängija personaalselt ja meeskond tervikuna koos treeneritepingiga saab anda panuse, et tõenäosus, olgu see nii suur või väike kui tahes, kallutataks endale sobiva tulemuse suunas. See on meeskonnamängu essents.

              Meeskond on ühtne organism ja kui üks lüli ühel konkreetsel päeval ei tööta (nagu välja toodud Sappineni näide), siis asendatakse see teisega. Seda luksust individuaalaladel pole. Muidugi ei ole olemas garanteeritud võiduvalemit, ega sport ei saagi olla matemaatika.

              Parim on alati natuke subjektiivne mõiste. Kindlasti on see palju objektiivsem meeskonnamängus ja liigasüsteemis kui nii mõnelgi individuaalalal. Võtame näiteks odaviske, kus mõni muidu 85-meetri mees lennutab MM-il oda 90 meetri peale ja võidab kulla. Ta ei pruugi oma karjääri jooksul enam kunagi oda nii kaugele lennutada, See üks õnnestunud vise, just sel päeval, ta on maailma parim, aga kas ikka on? Mõned teised mehed viskavad erinevatel võistlustel palju stabiilsemalt oda 90 meetri peale ja kaugemalegi, aga ometigi.

              Muidugi mängib juhuslikkus (või õnn, kuidas keegi seda nimetada tahab) jalgpallis mingit rolli, aga kindlasti ei ole see laval peaesineja rollis. Kaugel sellest.
              "Tolerance is the virtue of men who no longer believe in anything." -- G.K. Chesterton

              Kommentaar


                Algselt postitas Nahkpea Vaata postitust
                Vabandust, millised klišeed?

                Mulle meenutas see juhuslikkuse osa rohkem Viikmäe vanaema juttu.

                Jalgpallimängus nagu ka igal teisel meeskonnaalal on palju rohkem hoobasid juhusliku teguri vähendamiseks kui näiteks nii mõnelgi individuaalalal. Iga mängija personaalselt ja meeskond tervikuna koos treeneritepingiga saab anda panuse, et tõenäosus, olgu see nii suur või väike kui tahes, kallutataks endale sobiva tulemuse suunas. See on meeskonnamängu essents.

                Meeskond on ühtne organism ja kui üks lüli ühel konkreetsel päeval ei tööta (nagu välja toodud Sappineni näide), siis asendatakse see teisega. Seda luksust individuaalaladel pole. Muidugi ei ole olemas garanteeritud võiduvalemit, ega sport ei saagi olla matemaatika.

                Parim on alati natuke subjektiivne mõiste. Kindlasti on see palju objektiivsem meeskonnamängus ja liigasüsteemis kui nii mõnelgi individuaalalal. Võtame näiteks odaviske, kus mõni muidu 85-meetri mees lennutab MM-il oda 90 meetri peale ja võidab kulla. Ta ei pruugi oma karjääri jooksul enam kunagi oda nii kaugele lennutada, See üks õnnestunud vise, just sel päeval, ta on maailma parim, aga kas ikka on? Mõned teised mehed viskavad erinevatel võistlustel palju stabiilsemalt oda 90 meetri peale ja kaugemalegi, aga ometigi.

                Muidugi mängib juhuslikkus (või õnn, kuidas keegi seda nimetada tahab) jalgpallis mingit rolli, aga kindlasti ei ole see laval peaesineja rollis. Kaugel sellest.
                Sa jäid kahte täiesti valesse asja kinni - juhuslikkus ja ühe konkreetse mängija sooritus. Loomulikult ei tähenda juhuslikkus jalgpallis seda, et seal midagi juhuslikult toimuks, vaid selles, et ühte konkreetset mängu võita, peab üks osapool matemaatiliselt oma eeldatava võidutõenäosuse ületama. Igal jalgpallis toimuval sündmusel on mingi tõenäosus ja võiduvõimalus on ümardatult vahemikus 0,1%-99,9%. Kuna võistkonnad ei kohtu omavahel tol perioodil piisav arv mänge, siis matemaatiliselt ei saa see ühe mängu/lühikese perioodi jooksul täpselt paika loksuda. Nii nagu lühikese perioodi jooksul ei jookse ta paika ka kulli-kirja visates. Alusloogika on täpselt sama, lihtsalt selle vahega, et kui seal me teame, et mõlema poole tõenäosus on 50%, siis spordis me seda täpselt ei tea, vaid umbkaudselt eeldame. Kui kohtuvad kaks täiesti võrdset võistkonda, kus eeldame, et iga võimalik tulemus on samatõenäoline, siis ühe mängu raames kukubki see täpselt sinna, kellel asjad paremini tol päeval sujuvad. Olgu selleks parem kvaliteet tol päeval, rohkem õnne või midagi muud, aga 33,3%-st eeldatavast võiduvõimalusest saab mängu lõppedes garanteeritud võit. Ometi ei võidaks nad kõiki omavahelisi mänge ka nendel samadel tingimustel, mis tol korral võidu tõi.

                Ühe konkreetse mängija näite tõin enne seetõttu, et oleks lihtsam mõista ühe mängija rolli, aga tegelikult saab selle täpselt samamoodi edasi anda kogu meeskonna esitusele. Targad inimesed on välja mõelnud xG valemi, mis kirjeldab siis eeldatavate väravate arvu sellise mänguga, nagu näidati. Kas seda puhta kullana võtta on juba maitseküsimus, aga üldpildi kohtumisest annab siiski päris hästi. Kui neid numbreid vaadata, siis liiga tihti ei ole need täpselt samas suunas kohtumise lõpptulemusega ja siit tulebki välja, et mõnikord saadakse rohkem väravaid, kui justkui "vääritaks" ja mõni kohtumine ongi selline, et kus mängijad, kes keskmiselt nende võimaluste pealt 40% palle võrku panevad, ei saa tolles kohtumises midagi võrku.

                Jalgpall on lihtne mäng, aga minu jaoks kehtivad seal täpselt samad loogikad, nagu igas eluvaldkonnas, kus iga asja juhtumisel on mingi tõenäosus ning mõned asjad juhtuvad tihedamalt kui peaks ja mõnda olukorda ei juhtugi kunagi. Enamasti me lihtsalt ei tea täpset tõenäosust, kuna andmeid on selleks liiga vähe.

                Kommentaar


                  Ma olen aru saanud, et su elukutse ongi tõenäosuste arvutamine-eeldamine, vähemalt on kuskilt silma jäänud. Sul on välja arenenud professionaalne kretinism (mitte halvas mõttes), et kõike tahad mingitesse tõenäosusprotsentidesse ümber panna.

                  Jalgpallis teeb selle mõnevõrra keerulisemaks X-faktorite olemasolu, mida ei saa ka parima tahtmise juures ette näha. Jalgpallis lööb see ehk isegi eredamalt välja kui ühelgi teisel meeskonnaalal. Ja miks peakski tahtma?
                  "Tolerance is the virtue of men who no longer believe in anything." -- G.K. Chesterton

                  Kommentaar


                    Algselt postitas Nahkpea Vaata postitust
                    Ma olen aru saanud, et su elukutse ongi tõenäosuste arvutamine-eeldamine, vähemalt on kuskilt silma jäänud. Sul on välja arenenud professionaalne kretinism (mitte halvas mõttes), et kõike tahad mingitesse tõenäosusprotsentidesse ümber panna.

                    Jalgpallis teeb selle mõnevõrra keerulisemaks X-faktorite olemasolu, mida ei saa ka parima tahtmise juures ette näha. Jalgpallis lööb see ehk isegi eredamalt välja kui ühelgi teisel meeskonnaalal. Ja miks peakski tahtma?
                    Kahtlemata. Aga olen jätkuvalt seisukohal, et saab küll. Ja seda kinnitab mu arvates väga hästi see, et vaata millist tippliiga jalgpallikohtumist tahes, siis vastu vaatab, kas särgilt või reklaambännerilt mõne kihlveokontori reklaam. Mitmedki kihlveokontorid pakuvad tippliigadele ainult mõneprotsendilist marginaali, et ju nad hindavad neid tõenäosusi pikas perspektiivis ikka väga täpselt, et sellises ulatuses reklaamiraha kulutada.

                    Kommentaar


                      No kui sa nii ütled.

                      Võib olla minujaoks ongi see natuke võõras teema, sest ma eriti suur bettija ei ole. Vahest ja siis sellele ei eelne ka mingit süvaanalüüsi. Mitte et ma nüüd päris kulli ja kirja viskaks, aga rohkem selline väga pealiskaudne analüüs.
                      "Tolerance is the virtue of men who no longer believe in anything." -- G.K. Chesterton

                      Kommentaar


                        Kõige väiksemate kaotustega tuli koroonakriisist välja Levadia, mis mängis ainult 3 kodumängu publikuta.

                        Kuigi Paide ja Legion mängisid võrdselt Floraga 5 kodumängu publikuta, siis suurimaks publiku koguarvu ja sellega kaasneva piletitulu (olgu ta nii kõhnuke nagu ta Eestis on) kaotajaks peab tunnistama publikumagnet Flora.

                        Ülejäänud klubid mängisid 4 kodumängu publikuta.

                        Kommentaar


                          Algselt postitas kesa Vaata postitust
                          Kõige väiksemate kaotustega tuli koroonakriisist välja Levadia, mis mängis ainult 3 kodumängu publikuta.

                          Kuigi Paide ja Legion mängisid võrdselt Floraga 5 kodumängu publikuta, siis suurimaks publiku koguarvu ja sellega kaasneva piletitulu (olgu ta nii kõhnuke nagu ta Eestis on) kaotajaks peab tunnistama publikumagnet Flora.

                          Ülejäänud klubid mängisid 4 kodumängu publikuta.
                          Ma ütleks, et suurimaks kaotajaks oli Kalju, kes mängis koroonapausi ajal kodus Flora, Levadia ja Paidega. Kõik kolm suurt mängu, mis oleksid 500+ pealtvaatajat kohale toonud.

                          Kommentaar


                            Kuidas on A lekokil mängu vaatamine praegu, kas pealtvaatajad aetakse sinna päikesealusele alumisele tribüünile puntrasse või lubatakse natuke lahedamalt praegu istuma?

                            Kommentaar


                              Inspireerituna telekavaataja postitusest(all), siis vaatasin kiirelt, et meil ikka hulka üksluisem andmine kui lõunanaabritel, isegi kui võtta 20 aastat 15 asemel.






                              Algselt postitas telekavaataja Vaata postitust
                              Ülevaade Läti liiga viimasest 15 aastast.

                              Üks eksimus ka sees, Jelgava ja RFS karikad sassi läinud.

                              Kommentaar


                                Algselt postitas purgeenius Vaata postitust
                                Kuidas on A lekokil mängu vaatamine praegu, kas pealtvaatajad aetakse sinna päikesealusele alumisele tribüünile puntrasse või lubatakse natuke lahedamalt praegu istuma?
                                Ka ülemine sektor on lahti.
                                FC Flora

                                Kommentaar

                                Working...
                                X