Jooksmine

[Stok]

Selline tähelepanek, et Tartu maratoni täispikale on hetkel regatud umbes 560 (täpset arvu ei ole toodud, vaatasin suurima reg nr järgi). Virtuaalsele pisut vähem - 24.

[Stok]

Kell 530 äratus, et süüa hommikusööki. Kell 730 uus äratus, et juua pool liitrit vett. Elu või asi.

[cannuman]

Stock 01:44:39 poole peal. Ehk 5min/km ja gramm kiiremgi.

E: Nüüd RIP? Loodetavasti ajavõtuga mitte stockiga.

E2: 03:41:39

[topscorer]

Seekord isiklikku rekordit ei tulnud. Minu jooks oli sisuliselt koopia eelmise aasta jooksust - 30 kilti jooksin 3:30 grupis ära, siis enam ei suutnud ja jäin maha. Sealt edasi enam väga suurt motivatsiooni pingutada polnud ja kulgesin rahulikus tempos lõpuni. Aeg 3:40. Selline keskmisel tasemel jooks, mis rõõmust hüppama ei pane aga pettumust ka ei tunne.
Stokiga jooksime grupis tükk aega kõrvuti, lõpus Toomemäel möödusin ja lõpetasin mingi minut varem.

Stok, kuidas joosta oli?

[Stok]

Sa olid vist see prillidega duud, üle-eelmise aasta finisheri särgiga? Mul polnud ka suuremat jututuju. :P

Mul on vahepeal siginenud veendumus, et maratonile mõeldud kilomeetreid ei tasu soojendusjooksuga ära kulutada, mistõttu tegin vaid põhjaliku võimlemise, massaažirulli ja kummilindiga.

Alustasin rahulikult, 3:30 ja 3:45 tempogruppide vahel, ilma et mul olnuks mingit plaani, kuidas joosta, ma isegi ei teadnud, mis mu jooksuvormist järel on. Paari kilomeetriga jooksin end soojaks, enesetunne oli hea ja jõudsin tasapisi 3:30 gruppi sisse. Ja jäin maha, sest oli vaja venitada. Ja jõudsin järele. Ja venitasin. Ja jõudsin järele. Ja venitasin. Ja uuesti. Siis näitas kell 12 km ning jalg sai vist piisavalt soojaks, sest viies venitamine oli alles 25 km peal, misjärel ma enam grupile järele ei jõudnud. Ma tegelikult mures ei olnud, sest trennis jooksen ju ka üksinda ning kell näitas, et tempo oli mul tegelikult hea, lihtsalt grupp tõstis tempot ning ma ei suutnud enam vahet tasa teha ja põhieesmärk, 32 km, oli ka veel täitmata. Kuskil sealkandis hakkas tempo langema ka, sest jäin janusse. Trennis joon iga 3 km tagant, aga siin olid joogipunktid 5 km vahedega. Esimestes punktides jõin ainult ühe topsi, aga siis arvutasin, et kui ma joon kaheksas punktis 100 ml, siis 800 ml-ga pole küll võimalik maratoni läbida ning edaspidi krabasin kaks topsi. Siiski tuli see avastus liiga hilja, edaspidi olen siis targem.

38 km peal venitasin säärt kuuendat ja viimast korda, üks naisterahvas, küllap poolmaratoonar, pakkus lahkelt magneesiumi, aga ma vastasin reipalt, et mul on kõigest vigastus. Kloostri ja Lossi tõusud loomulikult kõndisin, sest eesmärk oli enamvähem elusana finišisse jõuda, mitte uuesti vigastada saada, aga Toomel läksid mõlemad nelipead nii lukku, et isegi kõndimine ei aidanud. Seitsmes ja kõige viimane venitamine kulus siis neile, sealtmaalt jooksin lõpuni.

Tulemuseks 3:41:39 ja 192. koht 490 osaleja seas, mis on kolme seni joostud maratoni seas kõige kehvem, aga paradoksaalsel kombel ka kõige magusam. Mind over body.

Kui kunagi veel mõni maraton toimub, siis tahaks ikka 3:30 ka alistada, vähemalt treenisin 3:22 nimel, aga näed nüüd, mis sai.

[Stok]

Vbl tasuks ära mainida, et kuigi vorm kannatas, kui kuu aja jooksul eriti trenni teha ei saanud ja kuigi Toomemäel läksid nelipealihased krampi (reie alaosa, põlvede juures), siis täna kuskilt ei valuta. Panustan piisavale soolavarule enne jooksu (kolmel eelneval päeval jõin ainult värskat), jooksu ajal jõin ainult spordijooki (üks vesi jäi ka näppu ning kaks RC Colat), pärast jooksu tõmbasin kaks proteiinijooki sisse + jälle värska.

Ainult varbad on õnnetus seisus, küüned on alles, aga kolm verivilli oli, praegu olen nõus ainult lahtiseid sandaale kandma. Eks tossud olid veits vanad ka, strava.com'is on tossude odomeeter ja mu omadel on ees 935 km. Mõte tulevikuks omada kahte paari tossusid, mõlemad sisse joosta ja ühed jäävad võistlusteks, teised trenni jaoks.

[topscorer]

Siis Sa tegid ikka kõva jooksu, et kõigi hädade kiuste nii korraliku ajaga lõpuni jõudsid... Kahju muidugi, et head vormi realiseerida ei õnnestunud, aga küll Sa selle järgmisel aastal ära teed.
Minu mõtted kalduvad pigem selles suunas, et peaks juba natuke rahulikumalt asja võtma. Naudiks rohkem jooksmist ennast ega ajaks iga hinna eest mingit aega taga. Mulle meeldis see teatav vabanemise tunne, mis tekkis siis kui grupist maha jäin. Sain joosta pingevabalt ja omas rütmis.
Aga eks neid asju on aega mõelda nüüd, vaatan järgmine aasta, palju treenida õnnestub ja kuidas tervis vastu peab jne. Võistlustel käin kindlasti edasi, lihtsalt küsimus et millise treenitusega ja mis eesmärgiga.

[Stok]

Minu mõtted kalduvad pigem selles suunas, et peaks juba natuke rahulikumalt asja võtma. Naudiks rohkem jooksmist ennast ega ajaks iga hinna eest mingit aega taga.

Maraton ei ole vist väga nautimiseks mõeldud tegelikult? Ja üldjuhul ka mitte aja taga ajamiseks, s.t. Sul võib enne starti olla ükskõik milline eesmärk, aga rajal tuleb ikka reaalsus kallale. Mul on maratoniga seoses kaks eesmärki: joosta 3:30 sisse ja joosta algusest lõpuni. Seekord jätsin ma need eesmärgid koju, ma isegi ei luisanud endale, et kavatsen linnas neid lõputõuse joosta ja ülisuure tõenäosusega end uuesti vigastada. Loodetavasti järgmisel aastal saan need eesmärgid tehtud ja küll siis tekivad uued asemele.

Mulle meeldis see teatav vabanemise tunne, mis tekkis siis kui grupist maha jäin. Sain joosta pingevabalt ja omas rütmis.

Eks see ole iga asjaga nii, et seni oled stressis, kuni lööd käega.

[zelee]

Sõitsin rattaga vastu kui 35. km olid (jõe ääres alleel). Nägu eriti positiivne polnud

[Stok]

Keegi vist tervitas tõepoolest, aga ma ei tundnud ära ega saanud ka aru, kas mind või kedagi, kes oli mu taga. Ütleme nii, et maraton on keskendumissport. Et mitte öelda kannatamissport.

Kusjuures aegajalt oli vaja keskenduda tõepoolest. Väsinud inimesel vajub pea kuklasse, aga võiks vajuda ettepoole, on lihtsam. Käed kipuvad liiga kõrgele tõusma, aegajalt oleks vaja lõdvestada. Sõrmed kipuvad rusikasse minema, võiks vahelduseks harali ajada. Ning muidugi keskenduda oma tegevusele, et sirgjooneliselt ja ühtlaselt kulgeks, mitte ei laveeriks liiga palju ega hakkaks eesjooksjaid jälitama. Öeldakse, et isegi kella vaatamine segab rütmi tegelikult.

[Stok]

Niipalju kui ma aru sain, siis Riia maratoni stardis, kus tõenäoliselt eestlasi ja muid välismaalasi ei ole (v.a. need, kes resideerivad Lätis), nõutakse maske ja 2-meetrise vahe hoidmist. Tartus midagi sellist ei olnud ja kogu ürituse vältel, s.t. nii Friday Night Run kui jooksupäeval nägin vaid üksikuid maske, kui mitte arvestada vabatahtlikke-teenindajaid.

[Väravavaht]

Spordilises mõttes olen ma kõike muud kui pikamaajooksja niiet õnneks ei pea ma kiitlema oma kolme- ja pooletunniste poolmaratonidega, vaid vaatan telekast, kuidas Bekele maailmarekordit kohe ründama hakatakse...

https://www.youtube.com/watch?v=voCiHeGseZI

[embedida ei saa]

[Stok]

Niipalju kui ma aru sain, siis Riia maratoni stardis, kus tõenäoliselt eestlasi ja muid välismaalasi ei ole (v.a. need, kes resideerivad Lätis), nõutakse maske ja 2-meetrise vahe hoidmist. Tartus midagi sellist ei olnud ja kogu ürituse vältel, s.t. nii Friday Night Run kui jooksupäeval nägin vaid üksikuid maske, kui mitte arvestada vabatahtlikke-teenindajaid.

Mis selle jama peiteperiood oligi? 5 päeva? Seni pole uut kollet avastatud ja Tartumaale täna positiivsust juurde ei tulnud. Loodetavasti Tlna maratoni ja Rakvere ööjooksu korraldajad nutavad silmi peast. Samal ajal kui üliettevaatlikud rīdzinieki kasutavad vajalikke abinõusid, et oma jooks ilusti ära korraldada.

[telekavaataja]

Riia maraton niipalju kui ma aru saan canceldati 24h enne starti.

[Stok]

Pidi vist pühapäeval toimuma, aga umbes nii jah. Siiski pole karta, et see väga paljusid välismaalasi puudutaks.

Osad arvavad, et tulevikus räägivad inimesed ainult inglise keelt. Osad jällegi, et hiina keelt. Mina arvan, et pärast koroonat räägitakse ainult läti keeles.

[Soo]

Kui paljud tegelevad ultrajooksmisega?
Mis on peamine viga, mis ultramaratoniks treenimisel tehakse?

[zaz]

Käisin siis seda Icemani poolt promotud maastikumaratoni jooksmas. Võtsin tagasihoidliku 25 km ette. Jumala lõbus oli ja mingeid jõhkraid masse ka polnud, et igati vägev. Kindlasti vingem, kui niisama mööda asfalti joosta (tavaline jooksutrenn mul). Lähen teinekord veel!

[Maarek]

Käisin siis seda Icemani poolt promotud maastikumaratoni jooksmas. Võtsin tagasihoidliku 25 km ette. Jumala lõbus oli ja mingeid jõhkraid masse ka polnud, et igati vägev. Kindlasti vingem, kui niisama mööda asfalti joosta (tavaline jooksutrenn mul). Lähen teinekord veel!

25km eeliseks lisaks lühemale distantsile oli muidugi pääs suurematest porimülgastest

[Stok]

Ma vaatasin ka sõbra pilte ja need küll zaz'i jutuga kokku ei läinud

[Iceman]

Jaaa täitsa pekkis!
Katsetasin kuidas maratoni vähese kütusega võimalik joosta ja no täitsa ulme, kui ära vajusin peale 30km, et lõpuks otsustasin, et jalutades jõuan kiiremini lõppu, kui joostes ja siis otsustasin veidi aeglasemalt ka veidi, et Maarek järgi oodata, kes 3minutit hiljem alustas. Ma ei tea kuidas ma üksi oleks suutnud lõpuni tulla, arvatavasti veel aeglasemalt, aga tema ka õnneks naisega jalutasid.

Täiesti ulme, millised värinad finishis oli ja kui kanged lihased olid, et tegin kõiki asju täieliku teosammuga. Tühja kõhuga see väike vana tallinna pits ajas ka pea valutama lõpus veel. Aga ei, mega oli ja kindlasti uuel aastal jälle. Siis ehk olen enne seda natukene rohkem jooksnud pikemat distantsi. Enne pühapäevast maratoni minu viimane 10+km jooks oli vist 2019a sama oktoobrikuine maratoni jooks

Aga ei, 3s kord, aeg küll kõige aeglasem aga ei heitu sellest üldse. Mõnus 6,5h tunnine päev metsas rabades soodes ringi möllates. Õnneks see aasta nii mudane polnud, kui eelmine aasta ja uued Salomon maastikutossud, mis vahetult enne jooksu ostetud sai, hoidsid jalad lõpuni kenasti kuivad ka, kuigi märgasi alasi ikka oli.
Cant wait for next year.

Siis ma enam neid pahatahtlike Serie A inimesi ei kuula ja söön enne jooksu ikka sefiiri ja kummikomme ka!