Pohlak vs Vilba

[jots]

Kuna nii mõnelgi inimesel Äripäeva password puudub .. siis

Scheelide maa said sportlased

Kunagise pankuri Klaus Scheeli järeltulijad sattusid vastuollu Eesti mõjukate spordiedendajate Viktor Levada ja Priit Vilba huvidega ning pidid loobuma perekonna hinnalisest maatükist Maarjamäel.

Tallinna linnavalitsuse ametnikud olid pankur Scheeli järeltulijate soovi, et neile endise Norma staadioni alune maatükk tagasi antaks, menetlenud ümmarguselt kümme aastat. Arhiivitolmune toimik sisaldab mitmeid advokaatide kaebusi selle kohta, et tagastamisega viivitatakse. 2000. aasta veebruaris tellis kaitsepolitsei toimikust väljavõtteid, et kontrollida, kas pole rikutud omanike õigusi, ent otsustas siis rohkem mitte sekkuda.

Lõplikuks otsustamiseks jõudis toimik ametnike lauale 19. augustil 2002, pingelisel valimiste-eelsel ajal. Siis otsustaski linnavalitsuse komisjon jätta umbes 12–15 miljonit krooni maksev maatükk Scheelidele tagasi andmata.

Juba mõned nädalad hiljem otsustas Riigi Kinnisvara ASi juhatus Scheelide maatükil asuva staadioni välja rentida.

Otsusega maa kiiresti välja rentida rikkus Riigi Kinnisvara Scheelide perekonna õigust kahe kuu jooksul tagastamata jätmine kohtus vaidlustada. Kahekuuline kohustuslik ooteaeg hakkas tiksuma hetkest, mil vanim Scheelide perekonnast, 87aastane Kanada pensionär Doughearty Scheel oli otsuse teises maailma otsas kätte saanud.

Oktoobri alguses oli selgunud ka Riigi Kinnisvara ASi poolt välja kuulutatud konkursi võitja: spordiklubi KalevUnited. Konkursil osales ka teine pakkuja, ent tegemist oli KalevUnitediga teise nime all. KalevUnitedi üks juhtidest Priit Viilba ütles: “See oli vajalik teatud riskide maandamiseks.”

Kui Doughearty Scheel või tema poeg John Scheel oleksid otsustanud asja kohtusse anda, astunuksid neile kohtus vastu nii linnavalitsuse, Riigi Kinnisvara kui tõenäoliselt ka mõjuka spordiklubi KalevUnitedi juristid. Isegi protsessi võidu korral oleksid Scheelid kaela saanud vähemalt aastakümnetepikkuse rendilepingu nn heausksete rentnikega.

Järelepärimistest Tallinna linnavalitsuse ametitest nähtus ühtlasi, et riik rahandusministeeriumi näol rikkus 1998. a seadust, kui staadioni maa riigi omandisse vormistas. Kuni tagastamise otsustamiseni ehk antud juhul 19. augustini 2002 poleks tohtinud maaga midagi ette võtta. Samuti poleks kuni Scheelide omandisuhte tuvastamiseni tohtinud maad Riigi Kinnisvara haldusesse anda.

Kunagine Tallinna omandireformiameti juhataja Vladimir Viies märkis, et staadionialuse maa tagastamine omanikule ei kujutanuks endast mingit ekstra sündmust. Tagastamisest keeldumiseks olnuks näiteks õigus, kui staadioni oleks riigi või üldsuse huvides aktiivselt tarvitatud, mis on pärast Lilleküla staadioni valmimist küsitav.

Nagu nähtub äriregistrist, kuuluvad spordiklubi KalevUnited juhatusse Viktor Levada ja Priit Vilba. Spordiajakirjanike andmetel moodustati klubi tänavu juulis. KalevUnited kujutab endast katusorganisatsiooni Kalevi korvapalliklubile, Maardu Levadia jalgalluritele ning Priit Vilba toetatavale hokile. KalevUnitedi aupresidendiks sai novembri alguses Edgar Savisaar.

Asjaosalised, kelle otsesemal või kaudsemal osavõtul Scheelide õigusi kahekuulisele ooteajale rikuti, ütlevad, et keegi on teinud ränga vea, aga omaks keegi seda ei võta.

Tallinna linnavalitsuse maa-ameti juhataja Ahto Eesmäe ütles, et küsima peaks Riigi Kinnisvarast. Riigi Kinnisvara ASi juhatuse esimees Enn Teimann väitis, et kuuleb Scheelide õigusest sellele maatükile esimest korda.

“Meile sellist infot (omaniku kohta – toim.) ei edastatud,” nentis rendikonkursi võitja ehk KalevUnitedi üks juhtidest Priit Vilba.

Tema väitel ei ole rendilepingut Riigi Kinnisvaraga veel alla kirjutatud. Kokku on võimalik leppida tähtajatus rendilepingus. Ent Eesti jäähoki edendajat selline variant ei rahulda ning ta näeks meelsamini lepingus kasutusvaldust või hoonestusõigust. “Teine variant, et Riigi Kinnisvara peaks ise investeerima,” märkis Vilba.

Pankur Klaus Scheel, kelle järeltulijad maad tagasi taotlesid, oli ennesõja-aegse Eesti üks rikkamaid inimesi. Maarjamäe enam kui 69 000ruutmeetrisest maatükist tagastati perekonnale 1993.-1994. aastal üle poole ehk osa, mis ei jää staadioni alla.

Teise poole ehk staadioni tagastamisest keelduti põhjusel, et Scheel oli 1938. a maamaksu maksnud ainult esimese ehk nüüdseks tagastatud maatüki eest.


Norma staadioni ala rendikonkursi võitis KalevUnited

[jots]

Isiklikult mulle muidugi meeldib, et Maarjamäe jääb jalgpallile .. muidugi mahhinatsioonid, mis teel see saadi on naljakad.

Naljakas ka järjekordse \"jalgpallispetsialisti\" Vladimie Viiese sõnad:
Tagastamisest keeldumiseks olnuks näiteks õigus, kui staadioni oleks riigi või üldsuse huvides aktiivselt tarvitatud, mis on pärast Lilleküla staadioni valmimist küsitav.
Kas ta idioot tõesti arvab, et jalgpallureid on nii vähe nagu nad mahuksid kõik lillekülla ära?

[jyriöö]

Kes siin Pohlaku eetilis-moraalse palge üle kurtis, ei tunne härra Vilbat. Vastasel juhul ei tohiks mingit viginat tulla. Nagu siin ennegi mainitud, on eelpoolnimetatud seltsimehe puhul tegemist suure aferisti ja manipuleerijaga. Kuigi isiklikult on mul temaga ainult positiivsed mälestused, on ta just selline tüüp, kes sulle näkku naeratades noa selga lööb. Jäähoki ülepaisutatud promomine riigis, kus puuduvad selle ala traditsioonid, on tema puhul seotud vaid omakasuga. Kindlasti on Eestisse vaja jäähalle, aga kas nende tekitamine igasse võimalikku kohta mõistliku ideena tundub, on enam kui kaheldav. Ega Pohlak samuti mingi paipoiss ole ning tuleb tunnistada, et paljusid asju annaks temalgi tugevalt parandada, kuid vähemalt on ta südamega asja juures ja Eesti jalgpalli areng on olnud silmnähtav. Vilba tegutseb aga seal, kus oma tengelpunga kiirelt täita annab, lojaalsusest ja järjepidevast suhtumisest tema puhul rääkida ei saa.

[INCE]

Sun, sinu postituses on liiga palju sõnu... peab, peaksid, oleks kohus, võiksid ... Pohlak on mees kes teeb. Ja ongi kogu vahe. jutumehi on olnud enne ja tuleb ka tulevikus.Kahjuks on inimeste mälu väga lühike ja tihti unustatakse heaolu tõustes ajad, kui käis tõsine olelusvõitlus eesti jalgpalli ellujäämise pärast üldse.Ma usun , et ka siin foorumis on tegelasi , kes mäletavad , millised nägid välja meie staadionid 90-ndate alguses ja kes nendel enamaltjaolt mängisid ja milline seltskond enamaltjaolt mängudel käis.olid ka sellised nelinurksed klubid nagu lantana ja tevalte ja kohtunik ei tahtnud tollel ajal olla küll mitte keegi. noortespordist polnud midagi veel kuuldudki ja enne Kotovase tulekut haigutas selle kohal üks suur auk...Eesti jalgpall on kasvanud ja arenenud juba niikaugele , et üks pohlak lihtsalt puht füüsiliselt enam ei suuda seda ainuisikuliselt kontrollida, pidurdamisest rääkimata (nagu väidetakse)
mis puutub vilbasse , siis pole au seda isikut tunda , kuid teinekord piisab pilgust, sõnadest ja kehakeelest , et öelda mis mehega on tegu.
pakun välja et kümne aasta pärast ei mäleta keegi , et oleks mingitest jäähallidest eales räägitudki, sest neid lihtsalrt ei ole , ega tule... küll aga on suured õhulossid.

[Rainman]

Äripäevas on Vilba tegudest üks väga hea kokkuvõtlik artikkel pealkirjaga Vilba viis \"surmapattu\" Mees, kes väidab, et Pohlak peab ennast veel tegijana tõestama, on ise ikka tõeline \"tegija\"

[ROOTSI KUNN]

Originally posted by Rainman


Äripäevas on Vilba tegudest üks väga hea kokkuvõtlik artikkel pealkirjaga Vilba viis \"surmapattu\" Mees, kes väidab, et Pohlak peab ennast veel tegijana tõestama, on ise ikka tõeline \"tegija\"

Tule issand appi !! Paturegister on tõesti muljetavaldav.
Ja sihuke kabi julgeb veel Pohlaku kohta midagi kobiseda . Pohlak oma trikkidega on ikka väga poisike Vibra- Vilba kõrval.

[rauno]

eesti jäähoki õnneks on ta päris põhjas,nii et vilbal teda suurt allapoole viia on raske,muidugi piduriks saab ta olla küll ja ongi