Raamatud, lugemine

[_AI_]

Andrew Heywoodi "Politics" sobiks ideaalselt.

jeesusmaria. see on ju õpik. tahad poissi kohe ära hirmutada või?
Fukuyama äkki (uuemaid asju). kui liiga igav, siis võta veel igavam (aga majandusest ja erakondadest) A. Downs "Economic theory... küll leiad". Political Man, kah sobib. Zakaria, Fareed. Jared Diamondi relvad, bakterid ja raud (ülihea). Ja noh, isegi N. Kleini "no logo".
Mu kustumatu lemmik siiski Game change (pole muidugi poliitikateadus vaid poliitika).

Ja kui juba masohhismiks läks- J. Rawls (Theory of Justice)

Edit: Barrington Moore'i unustasin "Social Origins of Dictatorship and Democracy: Lord and Peasant in the Making of the Modern World"

[epicap]

Ma pole pärast kooli lõpetamist ühtegi raamatut peale piibli, kätte võtnud ja lugenud.

[fitti]

Ma pole pärast kooli lõpetamist ühtegi raamatut peale piibli, kätte võtnud ja lugenud.

Vargamäe Andres luges ka ainult piiblit, aga ei leidnud tema sealt ei tõde ega õigust. See ajas ta ainult kallil jõuluõhtul naabri koera peksma. Nii et võta ikka vahel mõni muu raamat ka kätte, isegi kui sa teda ei loe. Sest ega naabri koer sinu hämaras vaimus süüdi pole.

[epicap]

Vargamäe Andres luges ka ainult piiblit, aga ei leidnud tema sealt ei tõde ega õigust. See ajas ta ainult kallil jõuluõhtul naabri koera peksma. Nii et võta ikka vahel mõni muu raamat ka kätte, isegi kui sa teda ei loe. Sest ega naabri koer sinu hämaras vaimus süüdi pole.

Muuseas ma võtsingi malli just Vargamäe Andreselt selle teksti kirjutamisel Ennustavad juba siin Foorumis ... Ei ega ma ise loen päris palju viimaselajal üldse

[Markko]

Just, erinevatest poliitteooriatest, erakondade vaadete (vaskpoolsuse-parempoolsuse ja konservatiivsuse-liberaalsuse skaala) fundamenaalsetest erinevustest ja nende erinevuste põhjustest .

Päris siia ansamblisse ei lähe, rohkem välispoliitika ansamblisse, aga tahtsin ikkagi ära mainida: Henry Kissinger - Diplomaatia

[zelee]

Siis võib juba lisada ka Zbigniew Brzezinski "Suur Malelaud"

E: Ja poliitilised ideoloogiad võtab kokku "Contemporary Political Ideologies" Roger Eatwell, Anthony Wright

[Nurmekas]

posu referentse

Ootasingi, millal herr rixxer ka panustab siia. Hea hea

[meesmuiste]

Nii sõbrad. Tahtsin ka tänusõnad soovitajatele öelda.

Viimasel ajal mitu raamatut lugenud. Kahte neist julgen tugevalt soovitada. Eriti esimest.

BORN TO RUN: A HIDDEN TRIBE, SUPERATHLETES, AND THE GREATEST RACE THE WORLD HAS NEVER SEEN
Christopher McDougall

6289283.jpg

Lugu jooksust ja jooksjatest. Lugu ultrajooksjatest. Raamat muuhulgas räägib, et inimene on tegelikkuses loodud jooksma. Mitte sprintima, vaid pikka maad. Lisaks, räägitakse, et vahepeal tuleks suisa joosta paljajalu, et jooksu sammu paremaks ja ökonoomsemaks saada jne. Samas räägib see hea loo sellest, kuidas Mehhiko kõrbest otsitakse üles maailma parimateks jooksjateks peetav hõim ja nende vastu pannakse siis maailma parimad ultrjooksjad.

Raamat annab palju toredaid mõtteid ja inspiratsiooni jooksusussid jalga panna ja õue minna

Igatahes andis see raamat päris päris mõtlemisainet ja avardas silmavaadet. Mulle soovitas seda Eesti noortekoondiste füsio Ott Meerits, kellele siinkohal tänusõnad selle eest. Kuuldavasti tahab ta neid raamtuid suuremas koguses tellida, et sõpradele jõulukinkideks teha.

Kui kunagi jõuan, kirjutan sellest ka pikema retsensiooni :P



Moneyball: The Art of Winning an Unfair Game
Michael Lewis

1301.jpg

Jah. Sellest on tehtud film. Jah. Sellest on palju räägitud. Ilmselt ka siit läbi käinud...

Aga raamat on raamat. Ja see raamat on väga hea. Tõsi vahepeal on seda keeruline lugeda, kui pesapalli nüanssidega kursis ei ole. Ent sellest ei tohi lasta end häirida. Mõtteid, mis see raamat tekitab, saab aga kanda laiali ka teiste alade peale. See on see raamatu suur pluss. Olympique Lyon vist isegi kunagi põhimõtteliselt jälgis selle raamatu õpetuslikku sõnumit. Igatahes taaskord huvitav ja mõtlemisainet täis raamat tänapäeva spordist ja sellest kuidas see kujunenud on (just rahaline pool ja mängijate üleminekud jne.)

[Even]

ons keegi lugenud juba?

[Mõnuagent 007]

ons keegi lugenud juba?

Tundub ikka väga lüpsmisena.

[Even]

kirja suurus on ebalooomulikult suur küll

[Mõnuagent 007]

kirja suurus on ebalooomulikult suur küll

http://www.bookdepository.com/search...r=Wayne+Rooney Ehk siit vaadates, siis annab tüüp vist iga aasta uue "ametliku raamatu" välja.

[fitti]

Järgnev post on sündinud professionaalsest kretinismist, ega pretendeeri absoluutsele tõele. Toon välja minu arvates 5 parimat raamatute kaanekujundust aastast 2012 ja siis veel mõned. Ma ei ole peaaegu ühtegi neist raamatutest lugenud, nii et see ei hajuta mu otsustusvõimet.

1. Maailma kõige andekama raamatudisaineri Peter Mendelsundi Flame Alphabet. Lihtne ja geniaalne. Raamatut kätte võttes püüad olla ettevaatlik, et neid 'kolmnurkade tippe' kogemata mitte ära murda.



2. Autor Ben Wiseman. Siit võib lugeda, kuidas see kaas sündis. Kui see on too long a read, siis vaata lihtsalt suuremat täislaotust. Kindlasti maksab seda raamatut lugeda, sest kõik reviewd paistavad seda kole naljakaks pidama.





3. Autor Chris Ware. Palju rohkem öelda ei oska. Asja detailirohkusest aimu saamiseks vaata kindlasti ka täislaotust. Suurepärane illustratsioonikasutus.





4. See ei ole õieti ainult ühe raamatu, vaid terve seeria kujundus. Vaata autori Jessica Hische blogist: Penguin drop caps-seeria.



5. Autor John Gall. Hr Gall on raamatukujunduses umbes sama suur nimi, kui Bono ja Springfield kokku panduna. Eriti lahe on selle kujunduse triptühhon-kaas e-raamatule.




Lisaks veel mõned, mis silma jäid. Siia võiksin lisada ilmselt veel paarteist kaanekujundust, aga kuna foorum ei luba üle 10 pildi ühte posti panna, siis jäävad need kuus.

[Even]

vabandust, et rikun teie raamatugurmaanide õrnasi hingesi aga kas keegi on üldse lugenud seda californicationi "god hates us all" raamatut? vaatasin, et rahvaraamatus isegi müügil ja mõtlen, et kas soetada või mitte.

[vaikiv mees]

Projekt on lihtsalt popp sõna millega sõnastada lähema aja eesmärke.

vt. ka City; Beckham ja PSG jne.

projektid on kenasti haljendama löönud
(Priit Pärn "Tagurpidi")

[eika]

Kui tohib, siis kiidaksin ühe jalgpalliraamatut. Ajakirjanik Gary Imlach avastab, et ei tea oma FA Cupi võitnud ja Šotimaa koondisega Rootsi MMil käinud ja nüüdseks surnud isa jalgpallikarjäärist suurt midagi. Nii hakkab ta oma isa jalgpalliteekonnas, mis algas väkises Šotimaa kalurilinnas ja tipnes Forestis mängimisega, järge ajama, veel elusolevaid mängijaid külastama ja kogupilti kokku panema.

Ühest küljest igati numpsik ja südamlik kirjatükk. Lood sellest, kuidas autor isaga mängudel käis, riietusruumis möllas, vanade treenerite/meeskonnakaaslaste hägused (sageli ekslikud) meenutused, ema meenutused jne.

Teisalt saab selle raamatu põhjal aru, miks jalgpall on inglismaal nii selgelt töölisklassi ja rumalate inimeste sport. Sest viiekümnedate jalgpallurid said aanusesse igal hetkel. Ja seda nii klubidelt kui ka kasvõi jalgpalliliidul.

Näiteks tolleaegasete (viiekümnedate) jalgpallurite maksimumpalk oli £15 nädalas (võrreldav või isegi vähem kui tehasetöölistel), mille lisandusid võidu/viigiboonused vastavalt £2/£1 (mis püsisid samad alates sajandi algusest) ja lepingu sign-on-fee £10. Lisaks saadi suvel vähem raha, mis tähendas, et tippjalgpallurid veetsid suved näiteks ehitustel. Ja kui arvestada, et mängijad olid klubis vangistaatuses (siirdumine teise klubisse said toimuda vaid siis, kui klubi sellega ise nõus oli. Seda ka peale lepingu lõppemist. Jup, nagu Eestis praegu), siis võisid klubiomanikud igal ajahetkel öelda "uuel hooajal vähendamine Teie palka, võtke või jätke. Kui jätate, siis olete palgata seni kuni keegi on nõus Teie eest üleminekutasu maksma." Mõnel õnnelikul, näiteks Eddie Firmanil, õnnestus siirduda Itaaliasse, kus pakuti £5000 sign-on-feed (ehk ainuüksi sellega teenis tollaegase Inglismaa enimteeniva mängija kuue aasta sissetuleku) kahasse sajanaelase kuupalga, villa ja muude boonustega. Ehk laias laastus tasus Inglismaal jalgpalli mängida ainult idioodil, kes muud ei osanud teha.

Ja ega jalgpalliliitudegi suhtumine parem polnud. SFA (Šotimaa jalgpalliliit) otsustas enne MMi päevarahad ära kaotada (kartuses, et äkki läheb meeskonnal liiga hästi) ja kõik kulud arvestati maha mängude pealt teenitud summadelt (platsilkäimine £50/pingilolek £30). Ehk mängijad, kes olid MMil pingil, naasid Šotimaale seisus, kus nad olid jalgpalliliidule raha võlgu.

Ja selliseid nunnusid pisifakte on raamat täis. Kuidas poolele tiimile hambututele mängijatele toimetada proteese, kui kuningalt FACUpi võidutunnustus kätte saada? Millised olid mängijate mängueelsed rituaalid?

Kiidan.

[Stok]

Tasku "Rahva raamatus" võõrkeelse kirjanduse osakonnas biograafiate riiulis nägin Gary Neville'i "Red". Mõtlesin juba osta, aga ei saanud, ta on ju nii munn mees ikkagi. Ostke ära keegi ja laenake mulle ka siis. Paperback ja €11

[wordprez]

Tasku "Rahva raamatus" võõrkeelse kirjanduse osakonnas biograafiate riiulis nägin Gary Neville'i "Red". Mõtlesin juba osta, aga ei saanud, ta on ju nii munn mees ikkagi. Ostke ära keegi ja laenake mulle ka siis. Paperback ja €11

Pärast saaks foorumis kasudega maha ärida ju.

[Stok]

Paperback kaotab oma kaubandusliku välimuse pärast esimest sirvimist.

[fitti]

Üpris salaja toimub Rahvusraamatukogus täna-homme-ülehomme pisut segane duubelüritus Tallinna Raamatumess släsh Baltic Book Fair. Programm on tihe, näiteks täna teevad laivi Juur ja Kivirähk ja homme räpib Abdul Turay; aga kui see üldse ei koti, siis saab lihtsalt laadahinnaga uudiskirjandust soetada. Ja kui see ka ei koti, siis mine pargi oma traktor invakohale.