Raamatud, lugemine

[fitti]

Oot, kui te annate välja näiteks 50 hallist varjundist e-raamatu ja tavalise paberraamatu, siis kas te lasete mõlemad eraldi tõlkida? Või kas siis peab maksma mõlemal eraldi kirjastuslitsentsid?

Ja, Daz Boob, milline raamatusari?

Litsents on ikka eraldi, jah. Ja miks eraldi tõlkida, ma lihtsalt näitlikustasin, milline on raamatu tootmisprotsess OLENEMATA sellest, mis on selle väljund ehk et arvamus nagu peaksid epubi kirjastamisel reaalsed töötunnid mingil põhjusel kahvatuma paberiga võrreldes, ei päde kuidagi.

Seda, miks juba välja antud paberraamatule LISAKS e-raamat harva ilmub, ma juba nagu selgitasin.

[Daz Booob]

Oot, kui te annate välja näiteks 50 hallist varjundist e-raamatu ja tavalise paberraamatu, siis kas te lasete mõlemad eraldi tõlkida? Või kas siis peab maksma mõlemal eraldi kirjastuslitsentsid?

Ja, Daz Boob, milline raamatusari?

Näiteks.

[fitti]

Millepärast ei võiks e-raamat (lisaks eraldi müügiartiklile) olla paberi lisa (s.t "tasuta" boonus - sellisel juhul koavad nii mõnedki maksud)? Kas see aitaks makse minimaliseerida?

Iseenesest huvitav küsimus. Selline kampaania on Amazonis kindlasti olnud, et kas just päris tasuta, aga a la paari taala eest sai epubi peale, kui ostsid paberraamatu. Ainuke ja suur aga, et sellega liitusid minu teada ainult väiksemad kirjastused ehk et tegelikult turu marginaalne osa. Põhjuste osas võib ainult spekuleerida, aga võib oletada, et kardeti ikkagi paberraamatute müügi pärast. Kui ostjas tekib tunne, et e-raamat on midagi, mille saab tasuta või kordades odavamalt, kui paberraamatu, on juba edasine tendents ennustatav. See on ka üks ja peamine põhjus, miks e-raamatu hind madalam ei ole ega ilmselt ka lähe.

[Mõnuagent 007]

Näiteks.

Krimisari vist (kordan, et vist) oli üsna edukas. See maalehe esoteerikasari on suhtelsielt läbikukkumine (mida oli ka arvata).

[fitti]

Näiteks.

Kas sa tahad öelda, et see sari anti edukalt välja ka epubidena või misasja?

E: Aa okei, sain valesti aru, edukas lisandväärtusena per se. No see on filmitrikk. Ma täpselt muidugi ei tea , aga ma spekuleerin: selle sarja raamatud toodeti kuskil odavas välisriigis odavale paberile Eesti mõistes meeletutes kogustes ja nn lisandväärtuse reaalne tulemus oli see, et sarja edukamad raamatud toetasid vähemedukate põrumist ja väga (võibolla isegi VÄGA) suur osa tiraažist läks makulatuuriks. Kokkuvõttes ilmselt jäi projekt tänu oma massile kasumisse, aga mõned võivad seda ka turusolkimiseks nimetada. Ja nagu näha, siis see töötab ainult mingite kindlate žanritega, ka 'Eesti lugu' ei olnud ilmselt edulugu. Dannar käib piilub õigesse folderisse ja täpsustab.

[Iceman]

Mihkel Raud jagab tasuta oma Musta Pori Näkku eraamatut.
Juhul, kui kellelgi veel lugemata.
http://www.mustpori.ee/

[Iceman]

Tegelt, infoks veel seda, et kuu lõpus tuleb maailma põnevaima Millenniumi triloogia kolmele raamatule järg, mida huviga ootan!
http://m.ohtuleht.ee/665020

[Tofoa]

Tegelt, infoks veel seda, et kuu lõpus tuleb maailma põnevaima Millenniumi triloogia kolmele raamatule järg, mida huviga ootan!
http://m.ohtuleht.ee/665020

Kardan, et hea asi rikutakse lihtsalt ära.

[Kurat]

Kellele meeldib, kellele mitte aga nüüd on tasuta saadaval ka Kurvitz'a "Püha ja õudne lõhn".

http://nihilist.fm/product/robert-ku...ja-oudne-lohn/

[vaikiv mees]

Muuli viimane raamat ei koosne üksnes edulugudest, teinekord tuli kangelastel ette ka äpardusi. 1989. aastal ei pääsenud Rain Rosimannus õnnetu juhuse tõttu õppima Tartu ülikooli sotsioloogiaosakonda. „Kirjandit kirjutama minnes unustas ta prillid koju ega näinud tahvlilt hästi teemasid lugeda. Nii kirjutas ta ristiusu asemel kirjandi eesti usust ja vale teema viis sisseastumiseks vajalikud punktid“ (lk 110). Õnnetu lugu iseenesest, aga sellegipoolest tahaks küsida, mis asi on eesti usk? Kas tulevane hall kardinal kirjutas maausust, taarausust või hoopis usust iseseisvasse Eestisse ja selle kohtusüsteemi? (M. Soidro, Sirp 11.09.15)

[Stok]

Leedid ja hellad velled, maailma kõige täiuslikum inimene:



Mees, kes jaksas lisaks veatule ja säravale jalgpallurikarjäärile olla ka hea poeg, sõber, meeskonnakaaslane, patrioot, kapten, mentor, abikaasa, isa, haritlane, jalgpallisaadik ja heategija. Tema ainsaks patuks oma pikal eluteel oli lapsepõlves asutatud jalgpalliklubi varustuse hankimise jaoks varastatud algkapital ehk kotitäis pähkleid ühest kaubarongivagunist.

Aga kui see imal aspekt kõrvale jätta, siis oli üsna hea lugemine, sest 50-60-70-ndate jalgpalliga just üleliia kursis ei ole ju. Raamat on jagatud viieks osaks tema elus suurt rolli mänginud MM'ide kaupa: 1950, 1958, 1970, 1994 ja 2014. Oleks võinud oodata ikka viimase MMi lõpplahendini, mind oleks täitsa huvitanud, mida ta oleks kirjutanud viimasest MMist - ja mitte ainult kahe viimase mängu pärast, vaid ka turniiri algfaasist, kus brasse hoolega edasi tassiti.

Aga tegelikult on hea, et selline jalgpallisaadik olemas on, sest kui vaadata teisi superstaare, nagu Maradona, Georgie Best või kasvõi Pele kaasaegset Garrinchat, siis nemad ei ole ju erilised eeskujud. Jättes kõrvale maradonistid Argentiinas, eksole.

Meanwhile in England, pange oma torrentid valmis:

[Marts]

"Wabariigi vutituus. Eesti jalgpalli kuldinternatsionaali Eugen Einmanni lugu." oli päris hea lugemine. Meeldis autori osav kirjastiil ja sõnakasutus. Soovitan!

[atleticomadrid]

Vutituusa olen sirvinud ja kinkisin hiljuti ühele sõbrale. Tundus käre vend see Einmann, peaks mingi aeg ette võtma küll. Esimese Eesti aegseid mängijaid ümbritseb mingisugune ligitõmbav aura, ehk seetõttu, et tegelikult ei ole sellest ajast just liiga palju kirjandust ilmunud. Ja jalgpall ise oli ka veel paljuski teistsugusem tollal, maalähedasem või ürgsem!

Aga kuna elulood on raamatuid lugedes alati esikohal, siis ise võtsin paari nädala jooksul läbi kahe kuulsa jalgpallimaailma tegelase elutee kirjeldused. Pierluigi Collina juba 2003. aastal ilmunud "Minu mängureeglid" on ülevaatlik sissejuhatus mehe silmadesse, kelle tööks oli ohjata platsil ajastu parimaid mängijaid ja kahe kümnendi suurimaid mänge. Seikasid juhtumistest väljakutel ja nende kõrval ning jalgpallikohtuniku hullumeelse ameti tagamaadest. Võin öelda, et sellise tasemega kohtuniku üks tähtsamaid oskusi on olla diplomaatiline ja hästi ettevalmistunud. Viia juhuse osakaal miinimumini.
Vast mitte kõige põnevam raamat jalgpalliteemal aga kindlasti haarav lugemine neile, kel huvi vaadata jalgpallile õigusemõistja seisukohalt.

Teine ja palju mahukam kirjatükk oli sir Alex Fergusoni elulugu. Suurepärane kirjandus ka neile, kes Manchester Unitedist suurt ei pea, kohustuslik aga igale fännile. Võiks arvata, et jalgpalli mõistes terve igaviku ManU peatreeneriks olnud mehe mälestused on punasematest punasemad ja jutt käib ainult sellest, kui üüber ikka kõik Old Traffordil on ei ole asi teps mitte hull.
Täitsa tore papi on. Paljudele ManU legendaarsematele mängijatele pühendatud peatükid on eriti põnevad, eriti suhted Roy Keane-i, Beckhami, Ronaldo ja paljude teistega. Oma osa saavad kõik, ka treenerid ja vastased, seda pigem ikka positiivses mõttes. Kohtunike siunamisele kirjapinda ei kulutatud, mis oleks minu meelest ka raamatu üldisele foonile kahtlemata kahjuks tulnud.
Tõsi, mängude kirjeldamisel on siiski kohati manu prillid ette unustatud ja peaaegu alati võinuks nad juhtida 8:0, kui poleks juhtunud seda ja toda jne...
Leidub huvitavaid fakte(mina küll varem ei teadnud, et Fergie edukas pubipidaja oli), näpunäiteid tulevastele treeneritele ja meeldejäävamaid juhtumeid, konflikte ja huumorit.

Kui ma 1980. aastatel peatreenerina üle piiri Inglismaale siirdusin, oli Inglise jalgpalli lipulaevaks Liverpooli klubi. See meeskond oli hirmuäratav. Kord kaotasime neile eurosarja mängus Pittodrie staadionil(Aberdeen FC-d juhendades) 0:1, mängisime Anfieldil esimesed 20 minutit väga hästi, ent olime poolaja lõpuks ikka 0:2 taga.
Kui mängijad hakkasid peale vaheajarutiini taas staadionile minema, innustas üks neist, Drew Jarvie, meeskonnakaaslasi: "Noh poisid, kaks kiiret väravat ja oleme mängus tagasi!"
Olime kahe mängu kokkuvõttes 0:3 taga ja tema rääkis kahest kiirest väravast nagu need oleks varrukast võtta. Vaatasin Drew`le otsa ja ütlesin: "Jumal õnnistagu sind, poja." Teised mängijad pommitasid selle tsitaadiga Drew`d hiljem kõvasti ja lisasid: "Tead, me ei mänginud just Forfari vastu!"

[Cule]

Kardan, et hea asi rikutakse lihtsalt ära.

Ei rikutud IMO, täitsa hea lugemine( minu puhul kuulamine)

[Stok]

Meanwhile in England, pange oma torrentid valmis:

Polnud paha. Kahjuks torrentis ei ole, sest seda pole veel e-kujul olemas, nii et ostsin Amazonist. Selle juurde käis veel eraldi ooper meie armsa Omnivaga, aga lõpuks sain oma paki kätte siiski.

Kolmandas raamatus käib räige musta pesu pesemine. Kõik laotakse lagedale, mis seni veel peidus oli. Mingi kanepi imemine II liigas ei vääri peatükkigi. Aga muus osas, kui enne veel võis olla kahtlust, et tegemist on Dave Kitson'iga, siis nüüd jäi lõplikust tõest ainult tema enda ülestunnistus puudu. Või siis mõni irvhammas on Kitsoni välja valinud ning temast kolm raamatut kirjutanud. Tõesti võtsin vaevaks otsida üles vanu mänguprotokolle (ta mängis ainult 4 hooaega Premmis) ja leida raamatus kirjeldatud sündmustele kinnitust. Oli tõesti nii, et Readingu eest tuli vahetusest mängule ja lahkus enne teisi, ilma et oleks kordagi palli puudutanud ning sellegipoolest said Old Toiletil ühe punkti: http://news.bbc.co.uk/sport2/hi/foot...em/6931068.stm. Oli tõesti nii, et Carlton Cole kasutas Stoke'i kaitsja vigastuse ära, mispeale õnnetu kaitsja sai Ricardo Fulleri käest moltsi, kes omakorda pääses duši alla: http://news.bbc.co.uk/sport2/hi/foot...em/7788420.stm.

Igatahes, hea lugemine, tüübil sulg lippab hästi, ehkki natuke tahab aega, et fuckide ja cuntidega harjuda. Eelmised raamatud on torrentist vabalt laenutatavad, aga võib kolmandat lugeda ka ilma eelmisi lugemata. Lõpuks saad ikka aru, et Tony Pulis on cunt ja John Terry on cunt ja Sunderland läheb alla ja Blackpool on omadega perses ja pärast kõiki teisi tuleb veel üks - Robbie Savage.

Next up:

[Stok]

Nüüd siis jõudsin autobiograafiani, mis on väärt kunagi ka teist (vbl ka kolmat) korda lugemist. Võta vibu, Pierluigi Collina!

Selles pole ilmselt midagi imelikku, et tippkohtunik ei saa erinevalt tippjalgpallurist täiesti imbetsill olla (ärge võtke südamesse, Pirlo, GNev ja Zlatan), aga Collina raamat oli tõesti hea, vaid liiga vara sai läbi. Ja vahest sai liiga vara kirjutatud (2003), võinuks ikka pärast karjääri lõppu tagasi vaadata. Raamatu ja ka tema karjääri tipphetkeks oli 2002 MM finaal, mille sabas sörgib 1999 CL finaal. Erinevalt väga paljudest teistest biograafiatest ei ole Collina oma kronoloogiline ega nämmuta väga pikalt sellest, mis meid ei huvita: raske lapsepõlv, veel raskemad algusaastad, raske tee karjääri tippu, probleemid mõistust vajavate eluliste aspektidega (lepingud, perekond, kinnisvara, meelemürgid) - vaid räägib peamiselt kohtunikutööst, kohtunike koolitustest ja treeningutest, mänguks valmistumisest, mängu vilistamisest, kohtuniku ja televisiooni erinevatest vaatepunktidest ja kohtuniku inimlikust küljest. Collinal on väga palju mängijate särke ja mängupalle, ta on ise jalgpalli- ja korvpallifänn, nii klubide kui koondiste tasandil, tal on omad lemmikud mängijad ja lemmikmälestused.

Vahepeal räägib oma pettumustest - 90-ndatel olid Itaalia klubid 7 aastat jutti CL-i finaalis, Itaalia koondis jõudis kogu aeg veerandfinaali või kaugemale, mistõttu Itaalia kohtunikud ei saanud suurfinaale vilistada. Räägib koduigatsusest ja oma reisimistest, nimelt on ta ekspert maailma vutiväljakute, hotellide ja lennujaamade alal, ent see on enamvähem kõik, mida ta välismaailmast teab. Sest vaid mõni nädal pärast MM finaali läks ta Coppa Italia esimesi ringe vilistama, nii et puhkust saab ta harva, ent see-eest vähe.

Mõnes mõttes oli raske seda raamatut lugeda. Tahaks ise ka murule, aga hooaeg pole veel alanudki.

[Stok]

Tra, mis sitta ma nüüd lugesin?



Pärit vaesest paljulapselisest perekonnast, vanemad lahutasid, kui ta oli koolilaps, koolis läks halvasti, mängis ööd ja päevad jalgpalli - loed üht autobiograafiat, oled kõiki lugenud. Suareze puhul on uus element tema romantiline suhe oma naisega, kellega kohtus teismeliseeas ning kellele ta läks Euroopasse järele. Ta on igas klubis olnud fännide lemmik ja igas klubis on tal olnud suuri jamasid. Oma esimesest, kodupiirkonna klubist (Urreta) lahkus lemmikklubisse (Nacional) nii, et pidi tagastama kogu oma varustuse. Nacional tingis Euroopa klubi (Groningeni) käest hinda senikaua, kuni üleminek oleks peaaegu katki jäänud. Groningeni fännid põletasid ta särki, kui ta Ajaxiga liitus. Ajaxis pures Otman Bakkal'it. Liverpoolis solvas negritot ja pures Branislavovici ning Chiellinit. Barcas ma ei teagi, mis ta saavutanud on, peale mõnede tiitlite.

Üsna huvitavalt oli kirjutatud tema lugu, ehkki kronoloogiline harutamine on nii 1993. Vbl seepärast algabki raamat Chiellini puremise järelmõtetega. Võib-olla seepärast me ei olegi temast midagi kuulnud Barca ajal, et see raamat, kirjutatud oktoobris 2014, on tal esimene kord elus end avada, südant puistada. Sai hingelt ära rääkida kõik, mis teda vaevas. Selgitada, miks nii läks või võis minna. Äkki ei olegi nii halb mõte, kui need alaharitud ja ülemakstud jõmpsikad juba varajases nooruses oma eluloo avaldavad? Ega keegi ei käse ju neid lugeda, peaasi, et keegi saab südant puistada. Ta ei tea, miks ta hammustab. Ta ei saa aru, miks ta sai kogu aeg järjest raskemaid karistusi. Ta ei tunnista negrito solvamist*, vaid korrutab tsükliliselt, et hispaania keeles ja Uruguays ei ole negro solvav.

Ma arvan, et kirjastus võiks selle raamatu tagasi osta ja hävitada. See on tõlgitud täieliku võhiku poolt. See inimene, Katrina Karu, ei ole elus kunagi jalgpalli näinud. Ta pole isegi sporti näinud. Rääkimata vaatamisest või tegelemisest. Ta ei oska isegi eesti keelt. Lauseehitus on väga kohmakas, millest kumab läbi inglise keele grammatika. Jalgpallialased terminid on tõlgitud sõna-sõnalt, tihti ka vigaselt. Näiteks, teen oletatava tagasitõlke eesti keelest inglise keelde, vaid mõned näited:

ülemus - gaffer, boss
Meistrite liiga - vahel CL, vahel Premm, olenevalt kontekstist
[hooaja] finaalmäng - final game [of the season]
grupimäng - group stage match
väljalangemisvõistlus - knockout/play-off stage
jne.

Olles lugenud kümneid ja kümneid autobiograafiaid, on see alles kolmas raamat**, kus ei ole mitte ühtegi roppust. WTF?? Mees, kes pureb väljakul vastaseid, kes närvitseb, tõmbleb, solvab, on nii viks ja viisakas, et ei lase ühtegi sarvilist huulilt? Kas see on ghostwriteri idee? Ei tahaks uskuda. Tõlkija tsensuur? Keeletoimetaja tsensuur? Krt, sellel ei saa keeletoimetajat olla ju, kui Manchesteri parima klubi nimi on ühes lõigus kaks korda City ja ühe korra United. Kui Jordani perekonna nimi on vahel Henderson, siis Hendrikson. Staadionite nimed on vaheldumisi seesütlevas ja alalütlevas käändes (Anfieldis vs Anfieldil, Stamford Bridge'is (tohotillae!) vs Stamford Bridge'il). Ainuke, mis senssi meikis, oli Old Toiletis. Trükivead on omaette teema ja sellest eesti kirjanduses pääsu ei ole.

Bleeding hell, ma maksin selle soperdise eest 17.79€! Minu soovitus: ärge ostke, säästke oma silmi. Fuck, raisk!

* Solvumine ei ole universaalne. Solvumine on siis, kui üks pool tunneb end solvatuna, mitte alles siis kui teine pool teadlikult ja tahtlikult solvab. Kuigi ma kannan lühikest soengut või üldse mitte midagi, ei meeldi, kui mulle öeldakse halvustavalt kiilakas. Saite aru, paksud?
** Esimene oli Shanksi oma, kirjutatud 1976, kui kirjalik ropendamine ei olnud lubatud. Teine oli Cantona oma, mis ei olnud tegelikult autobiograafia; ma usun, et Kuningal endal oleks olnud nii mõndagi lisada, kui ta vaid tahtnuks.

[atleticomadrid]

Lugesin eelmise aasta lõpus läbi teose:
.

Selle raamatu kõige hullem osa on tema kaas.
100 aastat Hispaania kahe suurima jalgpallijõu ajalugu, vastasseisu tekkest, kulgemisest ja selle suurimatest hetkedest, lisaks vägagi sisukas pilguheit Hispaania kodusõjale läbi jalgpalliklubide pilgu ning kõik mis sa suudad ligi 550 leheküljelise krempli kaane peale panna on pilt Messist ja Ronaldost???

Oh well...
Ütleme, et see on raamatu sisukust ning mahukust arvestades selge teose alavääristamine. Ent eks kirjastajal ole vast oma ettekujutus ning raamat peab ju eelkõige end ikkagi müüma. Ja kuidas sa paremini seda teeks, kui mitte fotodega meestest, keda nagunii terve ilm täis on.

Raamat ise on absoluutselt KOHUSTUSLIK igale Barcelona fännile ja igale Madridi star shine-ist pimestatuna end fänniks pidama hakanud Reali poolehoidjale. Ja kui mitte siis leidke endale vähemalt sama hea alternatiiv( mitte Wikipedia!), kui leiate.
Kui mina võisin, siis teie peaksite.
Sobib lugemiseks kõigile, kes hispaania jalgpallist huvituvad, hispaania ajaloost huvituvad, teema keskmes olevatest klubidest huvituvad ja üleüldiselt pürenee poolsaare vuti hingeelust ja tagamaadest pilti tahavad ette saada. Suurepärane teejuht haaramaks kätte mõni veelgi spetsiifilisem lugemine sealse jalgpalli ja ajaloo kohta.

[Mõnuagent 007]

Lugesin eelmise aasta lõpus läbi teose:
.

Selle raamatu kõige hullem osa on tema kaas.
.

Haha, see raamatukaas on küll totaalselt epic. mitte ainult Ronaldo-Messi, aga ka üldine pilt.

[LeeRomeno]

Lugesin eelmise aasta lõpus läbi teose:
.

Selle raamatu kõige hullem osa on tema kaas.
100 aastat Hispaania kahe suurima jalgpallijõu ajalugu, vastasseisu tekkest, kulgemisest ja selle suurimatest hetkedest, lisaks vägagi sisukas pilguheit Hispaania kodusõjale läbi jalgpalliklubide pilgu ning kõik mis sa suudad ligi 550 leheküljelise krempli kaane peale panna on pilt Messist ja Ronaldost???

Oh well...
Ütleme, et see on raamatu sisukust ning mahukust arvestades selge teose alavääristamine. Ent eks kirjastajal ole vast oma ettekujutus ning raamat peab ju eelkõige end ikkagi müüma. Ja kuidas sa paremini seda teeks, kui mitte fotodega meestest, keda nagunii terve ilm täis on.

Raamat ise on absoluutselt KOHUSTUSLIK igale Barcelona fännile ja igale Madridi star shine-ist pimestatuna end fänniks pidama hakanud Reali poolehoidjale. Ja kui mitte siis leidke endale vähemalt sama hea alternatiiv( mitte Wikipedia!), kui leiate.
Kui mina võisin, siis teie peaksite.
Sobib lugemiseks kõigile, kes hispaania jalgpallist huvituvad, hispaania ajaloost huvituvad, teema keskmes olevatest klubidest huvituvad ja üleüldiselt pürenee poolsaare vuti hingeelust ja tagamaadest pilti tahavad ette saada. Suurepärane teejuht haaramaks kätte mõni veelgi spetsiifilisem lugemine sealse jalgpalli ja ajaloo kohta.

liitun samuti soovitusega, väärt lugemine, nagu enamik Sid Lowe kirjutatu.