Miljonite müügilolevate (auto)biograafiate seast sai ette võetud Onu Bella oma. Ikkagi lapsepõlveheeros! Raamat on aga informatiivses mõttes kohati täitsa pettumus. Ei heidetud mingit adekvaatset valgust sellele, kuidas keemiaõpetajast ikkagi laulik sai, Öörahu periood näiteks jäetakse külmalt vahele, nagu poleks seda olnudki. Või kuidas ta 90.-te alguses diskoripuldi taha sai? Viimase 10 aasta tegemistest ehk episoodilistest kambäki üritustest on ka kuidagi ebaproprotsionaalselt palju kirjutatud. Mis sest ikka nii pikalt, varasemad ajad on ju hoopis huvitavamad!
Üldplaanis on Onu Bella tekst (ja ka keel!) muidugi põnev. Haritud inimene oskab maitsekalt kirjutada nii viinavõtmisest kui naisterahvastest, kellega sai tegeldud armastuse kõrgemate vormidega.
Üldplaanis on Onu Bella tekst (ja ka keel!) muidugi põnev. Haritud inimene oskab maitsekalt kirjutada nii viinavõtmisest kui naisterahvastest, kellega sai tegeldud armastuse kõrgemate vormidega.
Kommentaar