Raamatud, lugemine

[Montag]

Ise olen lõpusirgel Thomas Manni ''Võlumäe I-ga'' - intellektuaalselt äärmiselt tihe suurteos.

[vaikiv mees]

r2: Keda sina viimati lugesid?
(Kivisildnik: Maarja Kangro "ahvid ja solidaarsus" jm)

kutsub lugema

Tegelikult vaadates seda teie kohustusliku kirjanduse nimekirja, siis mind paneb küll imestama, et see viimase 10 aasta jooksul sisuliselt muutunud ei ole. Ja ega ta ei olnud oluliselt muutunud ka 10 või rohkem aastat enne seda

kultuur on oma olemuselt pigem (pika-aegne sajanditepikkune) protsess, mitte (ühekordne) projekt,
asi, mis 5 aasta pärast kellelegi meeldegi ei tule ja juba asendamist vajab, ei olegi ehk väärt, et seda kohustuslikus korras kellelegi peale suruda

ma ei viitsiks neid lugeda praegugi, isegi mitte raha eest.

no vat, Krossi ei viitsikski, tõesti väga raskesti loetav (va seesama "Wikmani poisid", mis on ses suhtes tema loomingus erandlik), "Michelsoni immatrikuleerimist" lugedes jäin lihtsalt poole peal magama

Minu arvates peaks kohustusliku nimekiri koosnema ägedatest raamatutest./.../ viia kunagi iseseisvalt Tammsaare ja Krossini.

selles mõttes on ikkagi vastupidi,
baashariduse, elementaarsed teadmised matemaatikast, eesti kirjandusklassikast vms omandasid koolis, sest hiljem ei taha Krossi kättegi võtta, "isegi mitte raha eest"
ja oma vabast ajast loeks pigem seda, mis endale meeldib

noored väidetavalt tänapäeval enam raamatuid ei loe /.../ igasugune interaktiivne meelelahutus on selges eelisseisus

nojaa, kui rääkida inimestest, kes on täiesti teistesse meediumidesse uppunud ja funktsionaalse lugemisoskuse kaotanud - tunnevad küll tähti, kuid ei saa aru sõnade tähendusest, siis peaks ehk tõesti lihtsamast ja põnevamast või koguni filmivaatamisest alustama

üsna levinud teema oli ka "Aukartus elu ees". Kahjuks olid paljud kirjutajad võrdsustanud sõnad aukartus ja kartus. Eluhirmudest kirjutades läks nende kirjandi sisu natuke pealkirjas pakutust mööda

[Montag]

Stefan Szymanski ja Simon Kuper - ,,Jalkamajandus''. Igati mõistlik väljaminek, kui huvitud jalgpallist ja naudid statistikat.

[Saarlane]

Stefan Szymanski ja Simon Kuper - ,,Jalkamajandus''. Igati mõistlik väljaminek, kui huvitud jalgpallist ja naudid statistikat.

Mhmh, väga mõnus lugemine on.

[Fleur]

Tegelikult on kohustusliku kirjandusega nii, et see käib käsikäes kogu muu üldise aja- ja kultuuriloo õpetamisega koolis.
Suhteliselt loogiline, et samal ajal, kui ajaloos õpitakse Vana-Kreeka ja -Rooma kultuuri, loetakse kirjanduses Sophoklest ja räägitakse "Aeneisest". Samaaegselt räägitakse kunstiajaloos kreeka sammastest ning muusikaajaloos Dionysusest ja muusadest. Siis on veel muidugi mõnedes koolides õpetatav filosoofia, kus saab pikalt Sokratese halvast naisest rääkida.
Ühesõnaga, kõik peaks käima käsikäes, et saada parem pilt kogu kultuuriloost. Sest minevikku tundmata on elu suhteliselt naljakas. Iga inimene peaks teadma mingisuguseid pidepunkte ja oskama analüüsida igale ajastule omaseid jooni, saama aru sõdade jm tekkepõhjustest. Kõik on omavahelises seoses.
Seega ma arvan, et kohustusliku kirjanduse reformimisega saavutatakse taas see, mis juhtus mõned ajad tagasi - põlvkondade lõhestumine, kusjuures ma olen kindel, et mingil ajahetkel saadaks aru, et oleks siiski vaja tagasi pöörduda klassikute poole.

Nii et mina ei vinguks. Mingil määral võiks ehk tõesti rohkem valikuvõimalusi olla, aga see on nii ehk naa juba kooli ja õpetaja eripäradest sõltuv.

Iga endast lugu pidav inimene võiks olla niikuinii lugenud "Kuningas Oidipust" ja vähemalt kuulnud midagi Cervantesest. Mina eelistan neid pigem koolis lugeda kui hiljem tagantjärele avastada ja siis mahalällatud aega tagasi teha alles täiskasvanuna kultuurseks inimeseks saades.

[alehis]

soovitan!

[meesmuiste]

Stefan Szymanski ja Simon Kuper - ,,Jalkamajandus''. Igati mõistlik väljaminek, kui huvitud jalgpallist ja naudid statistikat.

olen seda mitu korda raamatupoes näinud ja tean ka pmst mis sealt oodata. olen lugenud samade härraste raamatut "Why England lose" (http://www.amazon.co.uk/Why-England-.../dp/0007301111 ). Nüüd ongi küsimus, et kas see on selle miskine tõlge või töötlus või edasiarendus või vanem versioon?

Mina eelistan neid pigem koolis lugeda kui hiljem tagantjärele avastada ja siis mahalällatud aega tagasi teha alles täiskasvanuna kultuurseks inimeseks saades.

Parem ikkagi saada ju lõpuks kultuurseks, kui jäädagi kultuurituks.

[mcnamara]

no vat, Krossi ei viitsikski, tõesti väga raskesti loetav (va seesama "Wikmani poisid", mis on ses suhtes tema loomingus erandlik), "Michelsoni immatrikuleerimist" lugedes jäin lihtsalt poole peal magama

Kross? Raskesti loetav? Hmm. Tema peateos "Kolme katku vahel" on küll kõike muud kui raske. Ääretult huvitav ja hästi kirja pandud hoopis. Aga jah - ajalugu oli koolis mu lemmikaine kah.

[eika]

Telekata elamine on lugemishuvile päris asjalikult mõjunud. Viimase kuus saldo: Kerouac "Teel", Bukowski "Naised" ja kelleiganes "Lendas üle käopesa". Ägedad teosed kõik, noh, Bukowski küll mööndustega.

[fitti]

Bukowski küll mööndustega.

Ma lugesin kunagi järjest 'naised' ja 'postkontor'. Esimese neist on eestindanud Sauter ja teise Kender ja üks oli über ja teine täiesti unter tõlge. Kui ainult mäletaks, kumb oli kumb..

[Jürvi-Hool]

kelleiganes "Lendas üle käopesa".

Jack Nicholson

[Jürvi-Hool]

olen seda mitu korda raamatupoes näinud ja tean ka pmst mis sealt oodata. olen lugenud samade härraste raamatut "Why England lose" (http://www.amazon.co.uk/Why-England-.../dp/0007301111 ). Nüüd ongi küsimus, et kas see on selle miskine tõlge või töötlus või edasiarendus või vanem versioon?

Eestikeelne variant peaks olema ameeriklastele tehtud Soccernomics'i tõlge ja Soccernomics peaks olema Why England Lose, millele on lisatud peatükk, et miks USA nii hea on ja muud mikihiirelikud vidinad.

[mcnamara]

Kross? Raskesti loetav? Hmm. Tema peateos "Kolme katku vahel" on küll kõike muud kui raske. Ääretult huvitav ja hästi kirja pandud hoopis. Aga jah - ajalugu oli koolis mu lemmikaine kah.

Muuseas - parajasti loen Hargla "Apteeker Melchiori". Pole Krossi suursugusust muidugi, selline vahva lihtne krimka. Aga samuti Tallinna ajaloo huvilisele väga põnev lugemine.

[Even]

vaatasin praegu 11 klassi kohustuslikku kirjandust.

kuristik rukkis
tabamata ime
dorian gray portree
meister ja margarita
kuritöö ja karistus
tšehhovi kajakas ja 3 novelli
goethe faust
vonneguti hüvasti sinine esmaspäev
+ paar raamatut veel

tra, see oli ainuke klassi kui üle poolte kohustuslikust lugesin läbi.

[Rein]

Hetkel käsil Sofi Oksaneni- Puhastus.
Esimesed 120 lk lugesin viimasel autosõidul, aga peale seda 2 päeva pole viitsinud lugeda. Internet on põnevam meelelahutus, aga loen selle raamatu kindlasti nädala jooksul lõpuni.

[_AI_]

James Jones "The Thin Red Line", eestikeelsena kahjuks pole (või on?). Raamat on sama kohustuslik kui Malicku film. Ben Okrit võite ka lugeda, kui aega on, "Näljutatud Tee" sai taaskord läbi- aafrikast huvitatutele tuleb läbi sümbolistliku keele nii mõnigi asi tuttav ette. Ja kui siin juba kohustuslikust kirjandusest juttu oli ning onu Fjodor Dostojevskit mainiti, siis tema Kurjad Vaimud (või Sortsid) jättis mulle gümnaasiumis ikka sügava mulje. Ja nüüd suvel taas lugedes tõdesin, et mulje ei olnudki petlik.

[vaikiv mees]

Ma lugesin kunagi järjest 'naised' ja 'postkontor'. Esimese neist on eestindanud Sauter ja teise Kender ja üks oli über ja teine täiesti unter tõlge. Kui ainult mäletaks, kumb oli kumb..

"Postkontor" oli 'esimene' ja oli kerge uudsusemoment ja tundus nagu sisu poolest mitmekesisem, samas Sauteri "Naiste" tõlge oli tunduvalt parem,

seik, et peategelane, kellest vahepeal oli saanud üsna tuntud kirjanik, kes peamiselt sel põhjusel ohtralt naisi rajalt maha võttis (kuigi oli vana, paks ja kole joodik)
ajas pöördesse Eesti naiskriitikud, kellelt (vist põhjusel, et pealkirjas leidus sõna 'naised') leheneegrid mitmeid arvustusi olid tellinud

S.V.: Kirjanik Aita Kivi mõistatab Eesti Päevalehe kirjanduslisas Arkaadia, et miks küll peaks inimesed lugema sadu lehekülgi kirjeldusi sellest, kuidas üks joodik naistega ameleb. Korraliku inimesena leiab Kivi, et inimesed ei pea sellist asja lugema.

[Nurmekas]

James Jones "The Thin Red Line", eestikeelsena kahjuks pole (või on?). Raamat on sama kohustuslik kui Malicku film.

On olemas küll, mingi 90ndate tõlge vist, keskas või ülikooli alguses sai loetud.

[_AI_]

On olemas küll, mingi 90ndate tõlge vist, keskas või ülikooli alguses sai loetud.

hee, rahvusraamatukogus pole... Huvitav, Tartus ka ükski kataloog ei suuda leida. Äkki oli miski tema novell või miski muu raamat.

[fitti]

hee, rahvusraamatukogus pole... Huvitav, Tartus ka ükski kataloog ei suuda leida. Äkki oli miski tema novell või miski muu raamat.

Nurmekas ajab midagi sassi. Kui RR-s (ehk esteri kataloogis) ei ole, siis seda ei olegi olemas, kuna RR-i laekub igast eestikeelsest trükisest, mille tiraaž on üle 50, 2 sundeksemplari, millest üks läheb arhiivi. Seega pole Jonesilt seni eesti keeles midagi.