Raamatud, lugemine

[fitti]

Miljonite müügilolevate (auto)biograafiate seast sai ette võetud Onu Bella oma. Ikkagi lapsepõlveheeros! Raamat on aga informatiivses mõttes kohati täitsa pettumus. Ei heidetud mingit adekvaatset valgust sellele, kuidas keemiaõpetajast ikkagi laulik sai, Öörahu periood näiteks jäetakse külmalt vahele, nagu poleks seda olnudki. Või kuidas ta 90.-te alguses diskoripuldi taha sai? Viimase 10 aasta tegemistest ehk episoodilistest kambäki üritustest on ka kuidagi ebaproprotsionaalselt palju kirjutatud. Mis sest ikka nii pikalt, varasemad ajad on ju hoopis huvitavamad!

Üldplaanis on Onu Bella tekst (ja ka keel!) muidugi põnev. Haritud inimene oskab maitsekalt kirjutada nii viinavõtmisest kui naisterahvastest, kellega sai tegeldud armastuse kõrgemate vormidega.

[mcnamara]

Üldplaanis on Onu Bella tekst (ja ka keel!) muidugi põnev. Haritud inimene oskab maitsekalt kirjutada nii viinavõtmisest kui naisterahvastest, kellega sai tegeldud armastuse kõrgemate vormidega.

Hmm sellest tuleb mulle meelde, et ma loen parajasti Kaarel Robert Pusta memuuare ja pean ütlema, et viinavõtmist ja naisterahvaid on siin ikka jube vähe. Ja kui ongi Damenbesuch, siis ei taha preilid pruudistaatusest kuuldagi ja kõnnivad kohe minema kui midagi säärast ette võib tulla.
Maitsekus ja maitsekus eks ole.

[Mõnuagent 007]

Miljonite müügilolevate (auto)biograafiate seast sai ette võetud Onu Bella oma. Ikkagi lapsepõlveheeros! Raamat on aga informatiivses mõttes kohati täitsa pettumus. Ei heidetud mingit adekvaatset valgust sellele, kuidas keemiaõpetajast ikkagi laulik sai, Öörahu periood näiteks jäetakse külmalt vahele, nagu poleks seda olnudki. Või kuidas ta 90.-te alguses diskoripuldi taha sai? Viimase 10 aasta tegemistest ehk episoodilistest kambäki üritustest on ka kuidagi ebaproprotsionaalselt palju kirjutatud. Mis sest ikka nii pikalt, varasemad ajad on ju hoopis huvitavamad!

Üldplaanis on Onu Bella tekst (ja ka keel!) muidugi põnev. Haritud inimene oskab maitsekalt kirjutada nii viinavõtmisest kui naisterahvastest, kellega sai tegeldud armastuse kõrgemate vormidega.

See raamat oli nagu Matti film. Et noh, esialgu algas suure vungiga peale ja enamvähem sinnamaani oli lõbus, kuni ta korraga kusagil Kadrina lähedal purjuspäi sõiduga vahele jäi. Seejärel hakkas keskeavalud ja hädaldamised, et küll maailm on tühi. Pettumus, plaat oli ka selline keskpärane Zavoodimuusika.

[sicmic]

Ühe teise teema all mainiti ka põgusalt Vaapo Vaheri raamatut "Jalgpall hingede öös" (seal räägiti paraku peamiselt sellest, kes esitlusel oli ja kes ei olnud...).

Kas on keegi selle kuu aja jooksul jõudnud raamatut lugeda, et üht-teist tagasisidet anda?

[Siim]

Ühe teise teema all mainiti ka põgusalt Vaapo Vaheri raamatut "Jalgpall hingede öös" (seal räägiti paraku peamiselt sellest, kes esitlusel oli ja kes ei olnud...).

Kas on keegi selle kuu aja jooksul jõudnud raamatut lugeda, et üht-teist tagasisidet anda?

On siin parasjagu käeulatuses. 194/229 loetud siis. Ühes isikus jalgpalli ja kultuuri (eriti I vabariigi aegse) sõbrale selline mõnus allikas, kust kena üht või teist fakti ja seoseid leida. Mingit jalgpalli üldist mõtestamist eriti ei toimu. Aga nagu Vaher ise sissejuhatuses mainib - ei taotlegi. Ja eks tal on selleks palju muid tekste ka.

[ddbb]

Lõpetasin just House'ist tuntud Hugh Laurie kirjutatud raamatu "The Gun Seller". Väga põnev ja naljakas lugemine, soovitan soojalt.

[Mehhakas]

Peter Moore: The Full Montezuma, kui kellegile peaks reisikirjeldused meeldima. Maitsekas lugemine, harra 6 kuud Kesk-Ameerikas...

[kala2]

Andres Anvelt " Direktor"...Saab läbi varjunimede, üsna hea ettekujutuse kuidas keskturuerastamine käis

[er1k]

Kenderi Comeback sai ühe päevaga ette võetud ja ilmselgelt tuli pettuda.

Straightforward action ilma metata ja igava kirjapildiga. Arvatavasti on välismaal elatud aeg keelekasutuse mahtu pärssinud.

[orbitaaljaam]

Ajakirja Time arvates TOP-10 tsenseeritud raamatutest.
http://www.stumbleupon.com/su/2RSPX9...040821,00.html

[Jasper]

Ajakirja Time arvates TOP-10 tsenseeritud raamatutest.
http://www.stumbleupon.com/su/2RSPX9...040821,00.html

Vale link? Greek Border Fence to Keep Out Illegal Immigrants?

Read more: http://www.time.com/time/world/artic...#ixzz1AMLRzh2w


Top Ten Greatest Books of All Time kõrvalmenüüst - http://www.time.com/time/arts/articl...578073,00.html

[ericbana]

Mina avastasin täiesti juhuslikult Antti Tuuri "Talvesõda". Ootamatult osutus väga huvitavaks ja põnevaks lugemiseks, mis kajastab ühe rindel käinud mehe kogemusi. Äkki ikka leidub seda ka raamatukogus.

Pisike katkend ka:

Olime...terve sügise lugenud läbirääkimistest, mida meie valitsus Moskvas pidas, ja venelaste nõudmistest, mille kohaselt me pidime andma neile tüki Soomest, sest kuulu järgi olla neil seal kodus nii vähe maad ja sellepärast on neil seda juurde vaja.
Meie arust oli Venemaa pojal maad juba päris piisavalt. Arvasime, et kui päris kibe käes, siis on meil anda neile kõige rohkem meeter korda kaks maalapp, mida inimesel hauaplatsiks vaja.

[vaikiv mees]

Miljonite müügilolevate (auto)biograafiate seast sai ette võetud Onu Bella oma. Ikkagi lapsepõlveheeros! Raamat on aga informatiivses mõttes kohati täitsa pettumus. Ei heidetud mingit adekvaatset valgust sellele, kuidas keemiaõpetajast ikkagi laulik sai, Öörahu periood näiteks jäetakse külmalt vahele, nagu poleks seda olnudki.

istusin korraks rmtpoes maha ja sirvisin-
pt keemiaõpetajana Narva eesti koolis on ikka puhas kuld

no ja kuigi kaasaegsed melomaanid meenutavad heldinult OB& Öörahu R.Summeri vms aegseid kontserte, siis laiadele massidele ongi tegelikult ju rohkem tuntud hilisem sooloartisti periood, kui Sven Kullerkupp kaveritele põhjad tegi, viimase tollane elukaaslane (end rumala noorkuu H. Raave ema) Heli Vahing astuski üles tuntuimas hitis, mis ka teosele nime andnud

[tempo]

See tuletab meelde aega, mil sai püstitatud isiklik rekord kiiruslugemises. John Grishami "Hagejate Kuningas" 6 tunnig. Raamatust muidugi ei mäletagi sittagi. Üksnes seda vast, kuidas modellivälimusega neiu mingit rannamajakest kuskil Shensellidel renoveeris ja siis vahelduseks üks härra seal teda rahuldamas käis. Või noh kurat seda enam mäletab, kes keda rahuldas.

Keda huvitab lugemine, kui meil on Maaja.

Mul küll nii hullumeelse tempoga ei lähe, aga kuradima hea raamat! Ei ole mingi eriline lugejatüüp, aga no seda raamatut on raske käest panna.
Grishami "Testament" oli ka päris hea.

[sicmic]

Ühe teise teema all mainiti ka põgusalt Vaapo Vaheri raamatut "Jalgpall hingede öös" (seal räägiti paraku peamiselt sellest, kes esitlusel oli ja kes ei olnud...).

Kas on keegi selle kuu aja jooksul jõudnud raamatut lugeda, et üht-teist tagasisidet anda?

kui keegi on sarnase küsimuse ette sattunud, siis eelmisel nädalal oli Sirbis üsna põhjalik arvustus. lugemiseni siiski jõudnud veel ei ole...

[lennu]

kui keegi on sarnase küsimuse ette sattunud, siis eelmisel nädalal oli Sirbis üsna põhjalik arvustus. lugemiseni siiski jõudnud veel ei ole...

Pluss ka Neeme Korvi arvustus http://www.postimees.ee/?id=352682

Lisaks 2010. aasta detsembri ja 2011. aasta jaanuari Jalkas suisa kahes osas arvustus Indrek Schwedelt, millest mõlemad osad on väärt lugemismaterjal. Eeskätt neile, keda meie jalka okupatsiooniaegne ajalugu huvitab.

Ühtlasi juhin tähelepanu eksimusele, nimelt kirjutas Richard Janno raamatu pealkirjaga "Vutimehed" mitte "Jalkamehed"

Hetkel aga on käsil Norman Daviesi "Euroopa sõjas 1939-1945. Lihtsat võitu ei ole". Kes elanud lääne filmitööstuse ja keskkooli ajalooõpikute teadmiste pakutava mõju all, on raamat kindlasti kasulik, pannes mõtlema ajalookäsitluse ideoloogilisuse üle. Samas nt mu ligi 80aastane vanaonu, kes on harilikult üsna radikaalne, arvas, et Davies on Venemaa poolt ära ostetud, kuivõrd ta tõstab esile N Liidu hiiglaslikku panust sõja võitmisse võrreldes lääneliitlastega. Aga noh arvestades, et lääneliitlastel hukkus Euroopa sõjas lahingutes vähem mehi, kui Punaarmeel NKVD (eriüksused käisid rindevägede järel) relva läbi (nt desertöörid või kes pealetungil paanikast lihtsalt otsa ringi keerasid).

[Jasper]

You do not have permission to perform this action. Please refresh the page and login before trying again.

FFFFFFFFFFFFFFFFUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUU UUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUU UUUUU uuus fooooorum

[Gallacher]

Ühtlasi juhin tähelepanu eksimusele, nimelt kirjutas Richard Janno raamatu pealkirjaga "Vutimehed" mitte "Jalkamehed"

Hetkel aga on käsil Norman Daviesi "Euroopa sõjas 1939-1945. Lihtsat võitu ei ole". Kes elanud lääne filmitööstuse ja keskkooli ajalooõpikute teadmiste pakutava mõju all, on raamat kindlasti kasulik, pannes mõtlema ajalookäsitluse ideoloogilisuse üle. Samas nt mu ligi 80aastane vanaonu, kes on harilikult üsna radikaalne, arvas, et Davies on Venemaa poolt ära ostetud, kuivõrd ta tõstab esile N Liidu hiiglaslikku panust sõja võitmisse võrreldes lääneliitlastega. Aga noh arvestades, et lääneliitlastel hukkus Euroopa sõjas lahingutes vähem mehi, kui Punaarmeel NKVD (eriüksused käisid rindevägede järel) relva läbi (nt desertöörid või kes pealetungil paanikast lihtsalt otsa ringi keerasid).

Nii Vaheri, Janno kui Daviese raamatud loetud. See Jalkameeste viga torkas arvustuses endalegi silma.
Davies muidugi ära ostetud pole, pigem probleem selles, et ajalugu kirjutatakse võitjate poolt ja enamus sealseid autoreid on paratamatult kaldu. Davies on veel suht OK aga seda ajalooperioodi käsitlevate teoste seas on ka sedavõrd kallutatud kraami, et paha hakkab. Üks näide on "Idarinne fotodes" või mis iganes selle nimi ka ei olnud, mis suisa koomilise mulje oma propagandas jättis.

[rainis007]

Viimasel ajal lugenud paar raamatut Brasiilia kirjanikult Coelholt. Kõigepealt "Istusin Piedra jõe ääres ja nutsin", siis "Alkeemik" ja nüüd hakkan lugema "Veronika otsustas surra". Varasemast loetud Coelholt "Viies mägi", "Palverännak:Maagi päevik" . Coelhol on kuidagi väga mõnus stiil, kohati minusuguse küüniku jaoks liiga spirituaalne, aga ometigi haarav. "Veronika otsustab surra" järgi on vändatud ka samanimeline film muide.

Aga vahepeal lugenud läbi veel sellise huvitava teose nagu Roone Roost "mis sul Viga on." . Selline huvitav ja kiirelt edenev lugemine, kindlasti mitte klassikaline raamat. Põhimõtteliselt on see ühe noormehe elufilosoofia. Või siis teisitimõtleva noormehe elufilosoofia. Muidugi on seal mõtteid millega ma ei nõustu, aga enamik tekstist oli küllaltki asjalik. Soovitan kindlasti, see oli esimene ja seni viimane raamat, mille olen lugenud läbi nii, et vahepeal käest ära ei panegi.

Ja siis pärast seda aga enne Coelho raamatuid lugesin veel läbi "Fucking Berlin". See on ühe noore naise lugu, lugu sellest kuidas jõutakse välja maailma vanima ametini. Ka päris viisakas lugemine, sugugi ei kurda. Edenes kiiresti ja oli küllaltki huvitav. Ei olnud sellest maailmast nagu enne erilist ettekujutust.

Endale ostsin Paavo Kangur "Urmas Alender: Lõputa lookleval teel". Muidugi ei mõelnud ma enne selle peale, et Kangur on Kroonika ajakirjanik. Kolm korda võite arvata kui asjaliku raamatu suudab üks kolletunud ajuga inimene kirjutada. Tõeline pettumus on minu jaoks see raamat. Pole siiani isegi lõpuni jõudnud. Kui kedagi huvitab Ruja ja Urmas Alender, siis ostke pigem Garšneki Rujast rääkiv raamat, pole küll ise lugenud, aga arvustuste põhjal märksa asjalikum !

Kas keegi on lugenud mõnda Stieg Larssoni raamatut? Olen mõelnud, et äkki peaks ka mõnda tema raamatut lugema, mõni tuttav on kiitnud.

P.S Lugemissoovitus vanemast ajast : Thomas Harris "Voonakeste vaikimine" .

[präänik]

Üks raamat, mida ma südamest kõigile jalgpalliarmastajatele soovitada julgen, on David Peace'i "The Damned Utd". Brian Clough ilmselt on ja jääb kõige geniaalsemaks ja samas ka vasutolulisemaks peatreeneriks, keda Inglismaa kunagi näinud on. Cloughi saavutused on märkimisväärsed, kuid sama silmapaistev oli ka tema karisma ja otsekohesus. Iga peatükk jutustab ühte päeva tema eriti pikast valitsemisajast Leeds Unitedis (khm, 44 päeva), mille vahele on tagasivaatena minevikku kirjeldatud teekonda, kuidas ta Leedsi jõudis.
Eriti armastan ma nimetatud raamatu juures hoolikalt valitud sõnakordusi ja lühilauseid, mis emotsionaalselt kerivad pinge üles ning loovad täpselt sellise olemuse, nagu oleks ise seda läbi elanud.