Raamatud, lugemine

[Jasper]

You do not have permission to perform this action. Please refresh the page and login before trying again.

FFFFFFFFFFFFFFFFUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUU UUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUU UUUUU uuus fooooorum

Proovime uuesti.

Sai loetud 'The Dirt'. Neil Strauss kompileeris Tommy Lee, Vince Neili, Mick Marsi, Nikki Sixxi ja mõndade taustategelaste kaudu Mötley Crüe koloriitsemaid seiku või lihtsalt neid, kui bänd täismäluaugus ei olnud. Maakeeli on see vist 'Musta pori näkku', kuid ameerika versioon. Nagu me teame on meerikamaal kõik vähemalt 5 korda suurem ehk bänd oli 10x, joomingud 20x, kokaiinijutid 50x, hullumajad/võõrutuskliinikud/vangla 100x ja groupie'dehordid viis triljonit suuremad.

Bänd raamatu tõttu kuulatavamaks ei muutunud; ei viitsinud YT isegi ühtegi lugu otsida(vaatamata sellele hakkab iga päev suvalisel hetkel girls, girls, girls kummitama. faking kõrvauss). Üllataval kombel adusid nad ise ka, et nad väga head mussi ei teinud ja kui head musooni sa saadki teha sellises olekus. Parimalt illustreerib seda Vince tsitaat, mida ta ütles küll nende algusaegade kohta (a'la) '...we were more as a gang than a band'.

Mulle meeldis. Väga hea raamat sellisele pühapäevalugejale, kellel kontsentratsioon võib kiirelt kaduda, sest seda saab seedida ka peatükkide kaupa näiteks iga kord kui pead pikemalt WC's aja maha võtad. Open this book anywhere and you'll find a story to remember - või kuidas see NY Timesi tsitaat tagakaanel oligi.

Mu lempar mees oli Mick. Ta oli kõige otsekohesem, tema peatükid olid seetõttu kõige lühemad(alati oluline faktor) ja seeläbi tundus ta kõige ausam. Teistest kumas läbi ikka palju eneseõigustust ja muud jura. Tommy oli nagu Vinnie mootorratturhiirtest - hingelt romantik, kuid muidu tüdrukud-ilutulestik-ja-muu-selline; Nikki oli poserofposers ja Vince oli pisut deuche, kuigi Axl-ile ja Tommyle pani hästi ära(olen padaritannu kohta kunagi samalaadse võrdluse toonud; vist isegi siin foorumis?).

Soovitan seda kõigile, kellele meeldis Raua raamat või Bukowski või sex-drugs-r'n'r või Californication(on ju sealgi neid mainitud). Mis seis sul raamatutega on cännu?

Järgmisena võtsin samade märksõnadega Slashi autobiograafia, mida 'aitas kirjutada' Anthony Bozza. Algus oli väga raske. Jäi mulje, et variautor püüdis kirjutada peategelase mina kaudu, kuid see tulemus oli halb. Ülesanne oli ka raske, sest nagu Slash pühjendas miks temas pole frontmani materjali - ta ei viitsi/oska pikalt seletada.

Hiljem läks tekst ladusamaks. Ehk olid lood paremad, ehk kirjeldas Slash neid detailsemalt, ehk ma lihtsalt harjusin stiiliga. Slashile meeldib seletada paljusid asju läbi filmide(lugedes hoia guugel lähedal). Sealhulgas oli mainitud ka Ferris Bueller, mille üks purjus töll ühes kesklinna lokaalis Problem Childiga sassi ajas. Põhimõtteliselt on need väga sarnased filmid, kui nad oleksid ... sarnased filmid.

Parimalt kirjeldas Slash juba toimivat, kuid mitte täielikult läbi löönud G'n'R-i (a'la) we were like the band version of Slap Shot. G'n'r on hea bänd ja neid pani uuesti kuulama küll see lugemine. Kasvõi Rocket Queeni tagavokaali legendi tõttu. Uuesti kuulamine ei laiene siiski viisteist aastat tehtud hiina demokraatiale, mis on plastiline käkk, mitte õige keemiaga kickass punt.

Seda on juba raskem soovitada, The Dirt oli kindlasti parem raamat. GnR-i ja Slashi austajad on seda juba lugenud ... ehk r'n'r-i poistele, kellele meeldib igasugune triviaalne info.

PS! Mõlema raamatu keskel on pildid, mis raamatu täielikul avamisel kiirelt liimist lahti tulevad.

[Jasper]

P.S Lugemissoovitus vanemast ajast : Thomas Harris "Voonakeste vaikimine" .

Võimaluse korral mitte eesti keeles. Ma vist olen siin juba seda maininud, kui häiriv maakeelne tõlge minu näppude vahele sattus, kuid ei saa uue otsinguga hakkama.

[Even]

dirti'i asemel oleks võinud siis nikki sixxi heroin diaries läbi lugeda. ta suutis isegi mällis peaga väga hästi kirjutada. slash on slash, raamat on tegelikult hea aga erinevalt dirti'st ei saa seda vetsus suvalisest kohast lahti võtta. kõikidest nendest autobiograafiadest mis mind vähegi huvitab ja lugenud olen on kiedise "scar tissue" kõikidest mäekõrguselt üle.

[Jasper]

dirti'i asemel oleks võinud siis nikki sixxi heroin diaries läbi lugeda. ta suutis isegi mällis peaga väga hästi kirjutada. slash on slash, raamat on tegelikult hea aga erinevalt dirti'st ei saa seda vetsus suvalisest kohast lahti võtta. kõikidest nendest autobiograafiadest mis mind vähegi huvitab ja lugenud olen on kiedise "scar tissue" kõikidest mäekõrguselt üle.

Nikkit ma küll rohkem lugeda ei viitsi, pigem midagi Straussilt. Kiedise raamat on mul ka meeles mõlkunud - on sul see olemas?

[Even]

kiedis on olemas. kui tahad, siis järgmine laupäev on sul see võimalus.

[Jasper]

kiedis on olemas. kui tahad, siis järgmine laupäev on sul see võimalus.

tahantahantahan

[Even]

üsna äss diil siis.

[meesmuiste]

nägin rahvaraamatus sellist raamatut ja ostsin ära



hetkel loen.
täitsa huvitav.
ent sisult kinnitab seda, et Itaalia jalka puhul on tegu ühe fucked up värgiga.
aga huvutav ikkagi.

[orbitaaljaam]

Tänases EPL oli selle raamatu eestikeelse tõlke reklaami

Kiirvisiit Apollosse tulemust ei andnud, kui keegi kuksil näeb, andku teada.

[Jasper]

Tänases EPL oli selle raamatu eestikeelse tõlke reklaami

Kiirvisiit Apollosse tulemust ei andnud, kui keegi kuksil näeb, andku teada.

http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?200486

[Kasepats-Pidur]

Enamustes Apollodes peaks ka ikka olema.
http://apollo.ee/product.php/3285384,1#more

[Kurat]

Käsil on selline raamat nagu:


Pean häbiga tunnistama, et enne raamtu lugema hakkamist ei olnud väga kursis The Who ajalooga ja väga põgusalt olin kuulnud vaid mõnda linnalegendi Moon the Loon'i kohta. Olles raamatuga vaikselt lõpusirgele jõudmas soovitaks seda teost vägagi inimestele, keda huvitab muusikamaailma köögipool 60-70'ndatel aastatel, mina sain sealt igaljuhul oluliselt targemaks tolleaegse muusikabisnisi ja muusikastiilide arengutest. Keith Moon'i enda elulugu aga peaks piisavalt kurioosne tunduma, et sellega tutvuda. Raamatus kajastatakse uskumatuid linnalegende Mooni kohta ja osa neist ka lükatakse ümber. Lisaks räägitakse Moonie vaimsetest probleemidest, mis teda sellisele eluteele juhtisid. Ütlus "live fast and die young" rocki maailmas peaks kõige paremini just toese peakangelase kohta kehtima. Kindlasti on samaaegsete kangelaste eluteedest sarnaseid teoseid aga briti saartelt peaks vast Moon olema kõige rajum näide sarnase elustiili kohta. Plaan on järgmisena ette võtta Rollingute Keith Richardsi elulugu ja vaadata asju ka läbi tema elukäigu.

[mcnamara]

Kindlasti on samaaegsete kangelaste eluteedest sarnaseid teoseid aga briti saartelt peaks vast Moon olema kõige rajum näide sarnase elustiili kohta. Plaan on järgmisena ette võtta Rollingute Keith Richardsi elulugu ja vaadata asju ka läbi tema elukäigu.

Moon pidas siiski suhteliselt kaua vastu ja jõudis The Who paremad päevad ilusasti kaasa teha. Teine lugu oli näiteks Brian Jonesiga, kes võinuks ellujäämise (ja mõnevõrra vähemate uimastite) korral Rollingud hoopis teisele teele juhtida. No ja siis on muidugi Syd Barrett.

[rainis007]

Oma kuu aega tagasi lõpetasin maailmaklassikasse kuuluva romaani Charles Dickens "David Copperfield" (mitte segamini ajada mustkunstnikuga). Alguses jäi karp lahti küll, kui raamatut nägin (733 lk, üliväike kiri ja tihe tekst) jäi karp lahti, aga kui lugema hakkasin, siis ei tundunudki enam nii hull. Täitsa huvitav lugemine oli, kuigi kokku kulus mul oma paar kuud, et selline mahukas teos läbi lugeda. Järgmiseks tulentan endale meelde kaks Kivrähu meistriteost, sest nende lugemisest juba tükk aega möödas, vaevalt et ma siis nendest nii sügavalt aru sain kui praegu. Kõigepealt "Rehepapp" ja siis "Mees, kes teadis ussisõnu" (muide, ärge jumala pärast selle raamatu järgi tehtud etendust vaatama minge, täielik aja- ja raharaisk, ostke selle asemel parem raamat). Ja pärast seda võtaks ette vast Becetti "Godot'd oodates" ja Remarque "Läänerindel muutuseta"

[Meireles]

Remarque "Läänerindel muutusteta"

Muutuseta. MUUTUSETA!

[Aramis]

Proovime uuesti. G'n'r on hea bänd ja neid pani uuesti kuulama küll see lugemine. Kasvõi Rocket Queeni tagavokaali legendi tõttu. Uuesti kuulamine ei laiene siiski viisteist aastat tehtud hiina demokraatiale, mis on platiline käkk, mitte õige keemiaga kickass punt.


PS! Mõlema raamatu keskel on pildid, mis raamatu täielikul avamisel kiirelt liimist lahti tulevad.

Pole küll see mis varem, aga hiina demokraatia on väga ok album. GNR on minu jaoks muusikas sama mis Saksamaa koondis vutis

[rainis007]

Muutuseta. MUUTUSETA!

Anna andeks, ära näkku löö kohe...

Pole küll see mis varem, aga hiina demokraatia on väga ok album. GNR on minu jaoks muusikas sama mis Saksamaa koondis vutis

Hiina demokraatia on kuulatav küll, aga ilma Slashita pole GnR ikkagi enam see .

[Svenniid]

Nii, sattusin ka vaatama Game of The Thrones'i, ja nüüd vaja raamatut saada, sest ei viitsi järgmisi osi oodata. Käisin läbi kõik raamatupoed, ja laenutused. Poodides polnud ja Keskraamatukogus oli ainult üks inglise keelne variant, ja see oli ka välja laenutatud. Kas kellegil on soovitusi, kust seda saada võiks inglise keelse variandina? Või pean siis neti kaudu selle tellima tõesti viimase variandina.

[Kurat]

Nii, sattusin ka vaatama Game of The Thrones'i, ja nüüd vaja raamatut saada, sest ei viitsi järgmisi osi oodata. Käisin läbi kõik raamatupoed, ja laenutused. Poodides polnud ja Keskraamatukogus oli ainult üks inglise keelne variant, ja see oli ka välja laenutatud. Kas kellegil on soovitusi, kust seda saada võiks inglise keelse variandina? Või pean siis neti kaudu selle tellima tõesti viimase variandina.

Ma vaatasin praegu Apollo veebi ja Rahavaraamatu veebi mõlemis on kirjas inglisekeelsed ja Apollos näiteks esimese raamatu saadavus on olemas täitsa Solarise poes näiteks. Tartus ei paista esimest Apollos vähemalt olema.

[vaikiv mees]

Mihkel Mutt:
Öösel lõõmasid taigas tontlikud naftapuurkaevud, kust paiskus metaani. Vaatepilt oli võimas. Kohaliku poe juures sõitsid reed, põdrad ees. Regedel istusid ja nende ümber askeldasid pisikesed, meie mõistes lapsepikkused inimesed, värviliste ääristega nahkriided seljas. "Hantõ," märkis mööduv naftapuurija, nagu oleks tegemist millegi naljakaga või nagu näeks mõnda ulukit.