Raamatud, lugemine

[lennu]

kui keegi on sarnase küsimuse ette sattunud, siis eelmisel nädalal oli Sirbis üsna põhjalik arvustus. lugemiseni siiski jõudnud veel ei ole...

Pluss ka Neeme Korvi arvustus http://www.postimees.ee/?id=352682

Lisaks 2010. aasta detsembri ja 2011. aasta jaanuari Jalkas suisa kahes osas arvustus Indrek Schwedelt, millest mõlemad osad on väärt lugemismaterjal. Eeskätt neile, keda meie jalka okupatsiooniaegne ajalugu huvitab.

Ühtlasi juhin tähelepanu eksimusele, nimelt kirjutas Richard Janno raamatu pealkirjaga "Vutimehed" mitte "Jalkamehed"

Hetkel aga on käsil Norman Daviesi "Euroopa sõjas 1939-1945. Lihtsat võitu ei ole". Kes elanud lääne filmitööstuse ja keskkooli ajalooõpikute teadmiste pakutava mõju all, on raamat kindlasti kasulik, pannes mõtlema ajalookäsitluse ideoloogilisuse üle. Samas nt mu ligi 80aastane vanaonu, kes on harilikult üsna radikaalne, arvas, et Davies on Venemaa poolt ära ostetud, kuivõrd ta tõstab esile N Liidu hiiglaslikku panust sõja võitmisse võrreldes lääneliitlastega. Aga noh arvestades, et lääneliitlastel hukkus Euroopa sõjas lahingutes vähem mehi, kui Punaarmeel NKVD (eriüksused käisid rindevägede järel) relva läbi (nt desertöörid või kes pealetungil paanikast lihtsalt otsa ringi keerasid).

[Jasper]

You do not have permission to perform this action. Please refresh the page and login before trying again.

FFFFFFFFFFFFFFFFUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUU UUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUU UUUUU uuus fooooorum

[Gallacher]

Ühtlasi juhin tähelepanu eksimusele, nimelt kirjutas Richard Janno raamatu pealkirjaga "Vutimehed" mitte "Jalkamehed"

Hetkel aga on käsil Norman Daviesi "Euroopa sõjas 1939-1945. Lihtsat võitu ei ole". Kes elanud lääne filmitööstuse ja keskkooli ajalooõpikute teadmiste pakutava mõju all, on raamat kindlasti kasulik, pannes mõtlema ajalookäsitluse ideoloogilisuse üle. Samas nt mu ligi 80aastane vanaonu, kes on harilikult üsna radikaalne, arvas, et Davies on Venemaa poolt ära ostetud, kuivõrd ta tõstab esile N Liidu hiiglaslikku panust sõja võitmisse võrreldes lääneliitlastega. Aga noh arvestades, et lääneliitlastel hukkus Euroopa sõjas lahingutes vähem mehi, kui Punaarmeel NKVD (eriüksused käisid rindevägede järel) relva läbi (nt desertöörid või kes pealetungil paanikast lihtsalt otsa ringi keerasid).

Nii Vaheri, Janno kui Daviese raamatud loetud. See Jalkameeste viga torkas arvustuses endalegi silma.
Davies muidugi ära ostetud pole, pigem probleem selles, et ajalugu kirjutatakse võitjate poolt ja enamus sealseid autoreid on paratamatult kaldu. Davies on veel suht OK aga seda ajalooperioodi käsitlevate teoste seas on ka sedavõrd kallutatud kraami, et paha hakkab. Üks näide on "Idarinne fotodes" või mis iganes selle nimi ka ei olnud, mis suisa koomilise mulje oma propagandas jättis.

[rainis007]

Viimasel ajal lugenud paar raamatut Brasiilia kirjanikult Coelholt. Kõigepealt "Istusin Piedra jõe ääres ja nutsin", siis "Alkeemik" ja nüüd hakkan lugema "Veronika otsustas surra". Varasemast loetud Coelholt "Viies mägi", "Palverännak:Maagi päevik" . Coelhol on kuidagi väga mõnus stiil, kohati minusuguse küüniku jaoks liiga spirituaalne, aga ometigi haarav. "Veronika otsustab surra" järgi on vändatud ka samanimeline film muide.

Aga vahepeal lugenud läbi veel sellise huvitava teose nagu Roone Roost "mis sul Viga on." . Selline huvitav ja kiirelt edenev lugemine, kindlasti mitte klassikaline raamat. Põhimõtteliselt on see ühe noormehe elufilosoofia. Või siis teisitimõtleva noormehe elufilosoofia. Muidugi on seal mõtteid millega ma ei nõustu, aga enamik tekstist oli küllaltki asjalik. Soovitan kindlasti, see oli esimene ja seni viimane raamat, mille olen lugenud läbi nii, et vahepeal käest ära ei panegi.

Ja siis pärast seda aga enne Coelho raamatuid lugesin veel läbi "Fucking Berlin". See on ühe noore naise lugu, lugu sellest kuidas jõutakse välja maailma vanima ametini. Ka päris viisakas lugemine, sugugi ei kurda. Edenes kiiresti ja oli küllaltki huvitav. Ei olnud sellest maailmast nagu enne erilist ettekujutust.

Endale ostsin Paavo Kangur "Urmas Alender: Lõputa lookleval teel". Muidugi ei mõelnud ma enne selle peale, et Kangur on Kroonika ajakirjanik. Kolm korda võite arvata kui asjaliku raamatu suudab üks kolletunud ajuga inimene kirjutada. Tõeline pettumus on minu jaoks see raamat. Pole siiani isegi lõpuni jõudnud. Kui kedagi huvitab Ruja ja Urmas Alender, siis ostke pigem Garšneki Rujast rääkiv raamat, pole küll ise lugenud, aga arvustuste põhjal märksa asjalikum !

Kas keegi on lugenud mõnda Stieg Larssoni raamatut? Olen mõelnud, et äkki peaks ka mõnda tema raamatut lugema, mõni tuttav on kiitnud.

P.S Lugemissoovitus vanemast ajast : Thomas Harris "Voonakeste vaikimine" .

[präänik]

Üks raamat, mida ma südamest kõigile jalgpalliarmastajatele soovitada julgen, on David Peace'i "The Damned Utd". Brian Clough ilmselt on ja jääb kõige geniaalsemaks ja samas ka vasutolulisemaks peatreeneriks, keda Inglismaa kunagi näinud on. Cloughi saavutused on märkimisväärsed, kuid sama silmapaistev oli ka tema karisma ja otsekohesus. Iga peatükk jutustab ühte päeva tema eriti pikast valitsemisajast Leeds Unitedis (khm, 44 päeva), mille vahele on tagasivaatena minevikku kirjeldatud teekonda, kuidas ta Leedsi jõudis.
Eriti armastan ma nimetatud raamatu juures hoolikalt valitud sõnakordusi ja lühilauseid, mis emotsionaalselt kerivad pinge üles ning loovad täpselt sellise olemuse, nagu oleks ise seda läbi elanud.

[Jasper]

You do not have permission to perform this action. Please refresh the page and login before trying again.

FFFFFFFFFFFFFFFFUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUU UUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUU UUUUU uuus fooooorum

Proovime uuesti.

Sai loetud 'The Dirt'. Neil Strauss kompileeris Tommy Lee, Vince Neili, Mick Marsi, Nikki Sixxi ja mõndade taustategelaste kaudu Mötley Crüe koloriitsemaid seiku või lihtsalt neid, kui bänd täismäluaugus ei olnud. Maakeeli on see vist 'Musta pori näkku', kuid ameerika versioon. Nagu me teame on meerikamaal kõik vähemalt 5 korda suurem ehk bänd oli 10x, joomingud 20x, kokaiinijutid 50x, hullumajad/võõrutuskliinikud/vangla 100x ja groupie'dehordid viis triljonit suuremad.

Bänd raamatu tõttu kuulatavamaks ei muutunud; ei viitsinud YT isegi ühtegi lugu otsida(vaatamata sellele hakkab iga päev suvalisel hetkel girls, girls, girls kummitama. faking kõrvauss). Üllataval kombel adusid nad ise ka, et nad väga head mussi ei teinud ja kui head musooni sa saadki teha sellises olekus. Parimalt illustreerib seda Vince tsitaat, mida ta ütles küll nende algusaegade kohta (a'la) '...we were more as a gang than a band'.

Mulle meeldis. Väga hea raamat sellisele pühapäevalugejale, kellel kontsentratsioon võib kiirelt kaduda, sest seda saab seedida ka peatükkide kaupa näiteks iga kord kui pead pikemalt WC's aja maha võtad. Open this book anywhere and you'll find a story to remember - või kuidas see NY Timesi tsitaat tagakaanel oligi.

Mu lempar mees oli Mick. Ta oli kõige otsekohesem, tema peatükid olid seetõttu kõige lühemad(alati oluline faktor) ja seeläbi tundus ta kõige ausam. Teistest kumas läbi ikka palju eneseõigustust ja muud jura. Tommy oli nagu Vinnie mootorratturhiirtest - hingelt romantik, kuid muidu tüdrukud-ilutulestik-ja-muu-selline; Nikki oli poserofposers ja Vince oli pisut deuche, kuigi Axl-ile ja Tommyle pani hästi ära(olen padaritannu kohta kunagi samalaadse võrdluse toonud; vist isegi siin foorumis?).

Soovitan seda kõigile, kellele meeldis Raua raamat või Bukowski või sex-drugs-r'n'r või Californication(on ju sealgi neid mainitud). Mis seis sul raamatutega on cännu?

Järgmisena võtsin samade märksõnadega Slashi autobiograafia, mida 'aitas kirjutada' Anthony Bozza. Algus oli väga raske. Jäi mulje, et variautor püüdis kirjutada peategelase mina kaudu, kuid see tulemus oli halb. Ülesanne oli ka raske, sest nagu Slash pühjendas miks temas pole frontmani materjali - ta ei viitsi/oska pikalt seletada.

Hiljem läks tekst ladusamaks. Ehk olid lood paremad, ehk kirjeldas Slash neid detailsemalt, ehk ma lihtsalt harjusin stiiliga. Slashile meeldib seletada paljusid asju läbi filmide(lugedes hoia guugel lähedal). Sealhulgas oli mainitud ka Ferris Bueller, mille üks purjus töll ühes kesklinna lokaalis Problem Childiga sassi ajas. Põhimõtteliselt on need väga sarnased filmid, kui nad oleksid ... sarnased filmid.

Parimalt kirjeldas Slash juba toimivat, kuid mitte täielikult läbi löönud G'n'R-i (a'la) we were like the band version of Slap Shot. G'n'r on hea bänd ja neid pani uuesti kuulama küll see lugemine. Kasvõi Rocket Queeni tagavokaali legendi tõttu. Uuesti kuulamine ei laiene siiski viisteist aastat tehtud hiina demokraatiale, mis on plastiline käkk, mitte õige keemiaga kickass punt.

Seda on juba raskem soovitada, The Dirt oli kindlasti parem raamat. GnR-i ja Slashi austajad on seda juba lugenud ... ehk r'n'r-i poistele, kellele meeldib igasugune triviaalne info.

PS! Mõlema raamatu keskel on pildid, mis raamatu täielikul avamisel kiirelt liimist lahti tulevad.

[Jasper]

P.S Lugemissoovitus vanemast ajast : Thomas Harris "Voonakeste vaikimine" .

Võimaluse korral mitte eesti keeles. Ma vist olen siin juba seda maininud, kui häiriv maakeelne tõlge minu näppude vahele sattus, kuid ei saa uue otsinguga hakkama.

[Even]

dirti'i asemel oleks võinud siis nikki sixxi heroin diaries läbi lugeda. ta suutis isegi mällis peaga väga hästi kirjutada. slash on slash, raamat on tegelikult hea aga erinevalt dirti'st ei saa seda vetsus suvalisest kohast lahti võtta. kõikidest nendest autobiograafiadest mis mind vähegi huvitab ja lugenud olen on kiedise "scar tissue" kõikidest mäekõrguselt üle.

[Jasper]

dirti'i asemel oleks võinud siis nikki sixxi heroin diaries läbi lugeda. ta suutis isegi mällis peaga väga hästi kirjutada. slash on slash, raamat on tegelikult hea aga erinevalt dirti'st ei saa seda vetsus suvalisest kohast lahti võtta. kõikidest nendest autobiograafiadest mis mind vähegi huvitab ja lugenud olen on kiedise "scar tissue" kõikidest mäekõrguselt üle.

Nikkit ma küll rohkem lugeda ei viitsi, pigem midagi Straussilt. Kiedise raamat on mul ka meeles mõlkunud - on sul see olemas?

[Even]

kiedis on olemas. kui tahad, siis järgmine laupäev on sul see võimalus.

[Jasper]

kiedis on olemas. kui tahad, siis järgmine laupäev on sul see võimalus.

tahantahantahan

[Even]

üsna äss diil siis.

[meesmuiste]

nägin rahvaraamatus sellist raamatut ja ostsin ära



hetkel loen.
täitsa huvitav.
ent sisult kinnitab seda, et Itaalia jalka puhul on tegu ühe fucked up värgiga.
aga huvutav ikkagi.

[orbitaaljaam]

Tänases EPL oli selle raamatu eestikeelse tõlke reklaami

Kiirvisiit Apollosse tulemust ei andnud, kui keegi kuksil näeb, andku teada.

[Jasper]

Tänases EPL oli selle raamatu eestikeelse tõlke reklaami

Kiirvisiit Apollosse tulemust ei andnud, kui keegi kuksil näeb, andku teada.

http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?200486