Raamatud, lugemine

[_AI_]

Morbo on parem.

[wordprez]

Tartlasi võib-olla huvitab, et Aparaaditehases avas laupäeval 'uksed' inglisekeelsete raamatute pood Montgomery's. Selline ajutise moega väike nurgake kohviku Aparaat kohal.

Väike flavour ka siinsetele lugejatele

IMG_20160130_130253.jpg

Lisaks jäi silma veel mingi ''Hard men of English football'' nimeline asi ja mingi Vinnie Jonesi näopildiga raamat oli samuti. Kõik raamatud maksavad alla 5 euro.

[Stok]

Ma pole põline tartlane, kus see aparaaditehas asub?

[mjaasa]

Ma pole põline tartlane, kus see aparaaditehas asub?

Kui uskuda kodukat, siis Riia ja Kastani nurgal.

[Tofoa]

Aparaaditehas on Tartu Telliskivi loomelinnak.

[Mõnuagent 007]

Kas ma olen ainus, kellel nüüd "Meie linn on linnulaat" kummitab?

[Mõnuagent 007]

Kirjutasin Areeni raamatuarvustuse, mis saab hoiatuse, et inimesed seda jumala eest ei loeks. Sisu on siis selline:

Põnev karjäär, igav raamat
Jari Litmase nime teavad ka need eestlased, kes teda kunagi jalgpalliväljakul näinudki pole. Eestlannast naine, kinnisvara Tallinnas – pole ime, et eestikeelse tõlkesaanud biograafia esitlusele jalgpalliäss isiklikult kohale tuli. Ühesõnaga on Litmanen väga meeldiv inimene ja suur sportlane, seepärast ongi nüüd järgnevat väga raske öelda, aga siit see tuleb… „Litmanen 10“ on väga-väga-väga igav raamat. Vähe sellest, see on kõige igavam eesti keeles välja antud spordibiograafia pärast mõne aasta tagust Roger Federeri biograafia trükki.
Kas saab valida veel halvemat biograafia algust, kui „sündisin seal ja seal, lapsepõlves mängisin palju õues ja mulle meeldis väga trenni teha“? Litmanen just seda teeb ja teeb seda mitukümmend lehekülge jutti. Ikka sellest, kuidas ja millises spordisaalis ta Lahtis trennis käis ja kuidas tema isa ka jalgpalli mängis. Hea küll, hitiks saanud Zlatan Ibrahimovici biograafia alustas samas taktis, aga Zlatani tänavatel veedetud poolkuritegelik lapsepõlv on mugavalt tugitoolis lugedes intrigeeriv, kuid Litmase lapsepõlves oli ainus intrigeeriv hetk väide, et lapsepõlv oli raske, sest perekond sai tema lapsepõlve jooksul lubada ainult ühe perereisi Las Palmasesse.
Kogu raamatu esimest meeleolukat detaili peab ootama 50 lehekülge, kui Jari räägib enda ühest esimesest mängust Soome särgis ja särgivahetusest tulevase superstaari Bebetoga, mille järel sai ta peatreenerilt pahandada. Seejärel tuleb veel poolsada lehekülge heietusi Soome jalgpalli telgitagustest ja alles 100. lehekülje kandis jõuab Litmanen hetkedeni, mille pärast seda raamatut ilmselt otsiti ehk tema karjäärini erinevates tippklubides üle Euroopa. Sealt saab raamat ka väikse hoo sisse ja muutub kergemini loetavaks, aga kui keegi selleni jõuab, siis väärib ta küll eraldi medalit. Loetavusele ei tule kasuks ka põhinarratiivi vahele pikitud meenutused sõpradelt-perekondadelt, mis kõik on sarnased ja kokku võetavad lausega „tore poiss oli, tegi palju trenni„. Kui ma poleks pidanud seda raamatuarvustuse tegemiseks läbi lugema, siis oleks ma selle juba ammu käest visanud ja üritanud ära unustada, et selle raamatuga mul teed üldse ristusid.

[Stok]

Nägin seda raamatut oma ekraanil, kui viimati Apollo e-poes käisin. Kuna mul Litmaneniga mingisugust seost ei ole (poolteist tagasihoidlikku hooaega Liverpoolis poolteise kümnendi eest ei loe), siis sinna ta ka jäi. Et noh, kui juba minusugune selle vastu huvi ei tunne, siis ta vist eestikeelse trükiga rikkaks ei saa? Küllap ei ostaks keskmine eestlane ka näiteks Marians Paharsi raamatut, ehkki see atleticomadridi postitatud link oli väga huvitav.

Miinvail, hommikul käisin postkontoris paki järel. Varsti kritiseerin Gerrardi järjekordset soperdist, aga Mark Halsey (Premmi ex-kohtunik) loo võtan suurima põnevusega kõigepealt käsile.

[Malfoy]

Raamaturiiulile on tekkinud viimase 3-4 aasta jooksul päris märkimisväärne kogus Indrek Harglat. A see viimane Raudrästiku aeg oli selline kuidagi meh... Mitte halb, aga Melchiori lood vist on lati liiga kõrgele ajanud

[marcello]

"Litmanen 10“ on väga-väga-väga igav raamat. Vähe sellest, see on kõige igavam eesti keeles välja antud spordibiograafia pärast mõne aasta tagust Roger Federeri biograafia trükki.

Kas sa ei pea Pirlo soperdist raamatuks või on Litmaneni raamat tõesti nii vilets? Federeri pole lugenud.
Polegi nii raskestiloetavaid raamatuid lugenud kui Pirlo ja Messi oma. Litti omaga ei hakka vaeva nägemagi siis

[Stok]

Loen ja ei usu oma silmi. Kas Sa lugesid Pirlot eesti keeles? Ma vaatasin huvi pärast isegi oma arvustuse üle ja jään Sinuga eriarvamusele.

[marcello]

Loen ja ei usu oma silmi. Kas Sa lugesid Pirlot eesti keeles? Ma vaatasin huvi pärast isegi oma arvustuse üle ja jään Sinuga eriarvamusele.

Lugesin eesti keeles. Ju oli tegemist " tõlkes kaduma läinud" variandiga ehk, et originaalkeelest oleks eesti keelde paremini saanud
Siin on muidugi vahe sees sitalt tõlgitud ja muidu sital raamatul. Messi puhul oli tegu mõlema variandiga

[Mõnuagent 007]

Lugesin eesti keeles. Ju oli tegemist " tõlkes kaduma läinud" variandiga ehk, et originaalkeelest oleks eesti keelde paremini saanud

Ei ole lugenud Pirlot. Ei pakkunud huvi. Litmanen topiti Hõbemäe poolt kätte, seepärast lugesin. Ja, noh, ma väldin niiehknaa selliseid tõlkebiograafiaid. Kohe kindlasti väldin neid, kus mängija pole veel karjäärigi lõpetanud, aga Litmanen oli ikka täielik kirves.

[Stok]

Lugesin eesti keeles. Ju oli tegemist " tõlkes kaduma läinud" variandiga ehk, et originaalkeelest oleks eesti keelde paremini saanud
Siin on muidugi vahe sees sitalt tõlgitud ja muidu sital raamatul. Messi puhul oli tegu mõlema variandiga

Pirlo on tõlgitud originaalkeelest, tõlkijaks Angelo Nerazzuro. Pidi väga kehv olema tõesti, ise lugesin inglise keeles ja ei kurda. Messi raamatu ostis Naine mulle, lugesin ühe peatüki ja andsin tagasi. Ei viitsi lugeda mingi hullunud fänni oodi, kus peategelane ise üldse sõna ei saa (ei taha võtta). Ehkki Cantona raamatu ma ju lugesin läbi. :S

[Kalp]

Pirlo on tõlgitud originaalkeelest, tõlkijaks Angelo Nerazzuro. Pidi väga kehv olema tõesti, ise lugesin inglise keeles ja ei kurda. Messi raamatu ostis Naine mulle, lugesin ühe peatüki ja andsin tagasi. Ei viitsi lugeda mingi hullunud fänni oodi, kus peategelane ise üldse sõna ei saa (ei taha võtta). Ehkki Cantona raamatu ma ju lugesin läbi. :S

Peab vist ikka paganama hea naine olema...

[keenjus250]

A mis Rogeri raamatul viga on? Võib-olla kui kuivem kui mõni teine jah, aga tennisehuvilise jaoks kohustuslik raamat.

[Mõnuagent 007]

A mis Rogeri raamatul viga on? Võib-olla kui kuivem kui mõni teine jah, aga tennisehuvilise jaoks kohustuslik raamat.

http://www.rahvaraamat.ee/p/roger-fe...=9789949302246
Seda mõtled?
Mis siin valesti oli:
- ei ühtegi kontakti raamatu subjektiga.
- ei mingit kirjeldust tüübi iseloomust, mõttemaailmast ega muust sellisest.
- lihtsalt võtab ilmunud intekad, mängukokkuvõtted ja kirjutab järjestusse. See pole raamat, see on faking haltuura, mida üritatakse kuulsa sportlase nimega maha müüa.

[Kalp]

Viimases "Kirjandusministeeriumis" tutvustas Juur uut raamatut "Musta patsiga mees",mis jutustab karmi elusaatusega tõstjast Saul Hallapist.Ausalt öeldes ei olnud sellisest mehest midagi kuulnud,aga tundub huvitav lugemine olema.Kas keegi on juba jõudnud lugeda ja jagaks kommentaare loetu kohta?

[Stok]

Miinvail, hommikul käisin postkontoris paki järel. Varsti kritiseerin Gerrardi järjekordset soperdist, aga Mark Halsey (Premmi ex-kohtunik) loo võtan suurima põnevusega kõigepealt käsile.

Saage tuttavaks, Mark Halsey, endine Premier League'i kohtunik ning üks parimaid omasuguste seas. Rahvusvaheliselt mitte eriti tuntud, kuna alustas kohtunikuametiga suhteliselt hilja, alles 28-aastaselt, kuid tegi väga kiiret karjääri ja jõudis vaid 10 aastaga Premmi. Teadupärast FIFA arvates on kõik üle 45-aastased kohtunikud kõbid, eksole.

Niisiis, põnev sissevaade inglise kohtuniku ellu 20 aasta vältel + kohustuslik sissejuhatus lapse- ja nooruspõlve kohta. Sain teada, et Graham Poll oli ilge t*ra, kes juhtus samal ajal olema ka parim inglise kohtunik, ent kes põhimõtteliselt kasutas oma seisust ära ja valis ise endale tippmänge ning ussitas kohtunike grupi kallal nii, nagu oskas. Kui Poll näitas Josip Simunicile kolme kollast kaarti, siis seda mängu Halsey loomulikult ei vaadanud, aga tema telefon läks järsku punaseks. Alguses tundis ta heameelt, aga üsna kiirelt taipas, et see seadis kogu inglise kohtunikkonna lolli olukorda ja halba valgusesse.

Räägib pikalt ja isegi veits tüütavalt oma kõrivähist, millest ta vastu ootusi täielikult paranes, ehkki kemo ajal arvati, et mees tuleb intensiivi viia, nii halvasti talus seda. Teine pool raamatust ei möödu leheküljeta, kus ta ei tuletaks oma haigust meelde. Ma vist noore ja tervena ei oska seda väga hinnata veel.

Poll ja vähk ei olnud siiski tema ainsad vihavaenlased. 2009. aastal sai Halsey hea sõbra Keith Hackett'i asemel PGMOL ehk kohtunike liidu bossiks Mike Riley, kes väidetavalt ei oska absoluutselt inimestega suhelda, vaid tunneb raamatupidajana ainult numbreid. Riley võttis omale koheseks ülesandeks vanad peerud minema kupatada ja nooremaid asemele upitada, riskides seeläbi kaotada väärtuslikku kogemust. Näituseks tehti onu Howardile pärast 2010 MM finaali selgeks, et tema karjääri tipphetk on möödas ning nüüd on aeg noorematele ruumi teha, kusjuures uueks Inglise esikohtunikuks ei saanud mitte Mark Clattenburg vaid... Michael Oliver. Me veel vaatame seda asja, Mike Riley!

Ahjaa, kas te mäletate seda Mikel-Ramires-Clattenburg romaani? Seda ka mäletate, et Mikel olevat kohtunike riietusruumi läinud? Aga seda te vist ei teadnud, et Mikel ründas Clatt'i, nii et abikohtunikud ja Chelsea staff pidid sekkuma? Halsey kommenteerib, et kui selline asi oleks juhtunud mudaliigas, oleks mängija saanud eluaegse mängukeelu, aga kuna tegu on Chelseaga, siis vaikis Riley asja maha. Päeva lõpuks on ju Chelsea kohtunike leivaisa.

Mis on järgmine asi, mis Halsey hinge kriibib. Ta tahab, et kohtunikud saaksid oma nutsu otse telerahadest, mitte PL, FA või PFA käest. Et PGMOL kontor asuks teistest eemal. Et PGMOLi juures töötaks psühholoog, kes aitaks kohtunikke selle sita eest, mis neile twitteris, MOTDis ja tiguposti teel kaela valatakse. Et tehnoloogia ehk videokohtunik võetaks juba kiiremini kasutusele - ma ei ole nüüd 100% kindel, aga minu arust Collina ka pooldas tehnoloogiat. Ehkki tema raamat ilmus juba enne Chelsea asutamist.

Raamatupiduril õnnestus siiski Halsey lõpuks välja süüa, närides tasapisi hinge kallal. See nägi välja nii, et Halseyle anti kolme nädala jooksul kas neljanda kohtuniku roll või divarimäng vilistada ning siis neljandal nädalal korraga mingi suur mäng, a' la Liverpool-Man United. Selle aja peale muidugi mängutunnetus veits roostes ja kipuvad vead tulema. Hinded langevad, tuju langeb, scouserid saadavad kirju soovidega, et vähk võiks tagasi tulla (süüdlane saadi kätte ja avaldas ajalehes avaliku vabanduse). Siis jälle kolm nädalat mõttetuid mänge ja uuesti Premmi tippmäng. Lõpuks oli vanal kopp nii ees, et lõpetas enne ära kui päris bitter'iks muutub. Ma loodan, et õnnestus, sest raamatus ta Poll'i ja Riley aadressil küll tagasi ei hoidnud.

Mängijate ja treeneritega sai ta siiski päris hästi läbi, valdavalt, sest ta oli tõeline vanakooli mees, kes lasi mängul lennata ja pigem luges sõnu peale kui jagas kaarte. Aga kui nii saab mängu kontrolli all hoida, siis miks mitte? Igatahes on tal nüüd virnade kaupa signeeritud mängusärke ja häid tuttavaid nii treenerite kui klubide töötajate seas. Rääkimata kolleegidest, v.a. Poll ja Riley.

Matchday menüü:
* 2 banaani
* energiajook (vbl spordijook, kirjas oli energy drink)
* 2 kofeiinigeeli
* 5 kofeiinitabletti
* proteiinijook
* pakk šokolaadiküpsiseid
* veepudelid väljaku igas servas, sest pärast kemoteraapiat kadus tal süljeeritus ära

[wordprez]

Tartlasi võib-olla huvitab, et Aparaaditehases avas laupäeval 'uksed' inglisekeelsete raamatute pood Montgomery's. Selline ajutise moega väike nurgake kohviku Aparaat kohal.

Väike flavour ka siinsetele lugejatele

IMG_20160130_130253.jpg

Lisaks jäi silma veel mingi ''Hard men of English football'' nimeline asi ja mingi Vinnie Jonesi näopildiga raamat oli samuti. Kõik raamatud maksavad alla 5 euro.

Koht oligi ajutine, aga selle järelkajadena on äsja minu kätte sattunud kaks pildil olevat Torrese raamatut. Et kui keegi soovib, siis õlle eest annan ära. Tartus. Seda, kas lugeda üldse kõlbab, ei tea. Mjaasa võib-olla oskab selle kohta rääkida?