Raamatud, lugemine

[Stok]

Aet Süvari arvustus: Katki jäänud teekond

On keegi seda raamatut lugenud? On seal midagi huvipakkuvat? Aeda hosianna peale ei oska midagi arvata, iga lõigu alguses karjatasin mõttes tl;dr ja lugesin edasi.

[budu]

[/url]

[j6u1uv4n4]

Kuidas raamatuid lugema hakata?

[rahvaspordipäev]

Alusta mõmmiaabitsast

[Kalp]

Alusta mõmmiaabitsast

Ja pärast siis kohustuslikud "MUNA" JA "TIBU".

[cabron]

Ja pärast siis kohustuslikud "MUNA" JA "TIBU".

ja ka selle võiks üle kaeda. Eessõna on Raul Velbaumilt

[Stok]

Kuidas raamatuid lugema hakata?

Trollidel on point olemas. Alusta easy reading'ust. Mõni ei jõuagi kaugemale, näiteks mina loen valdavalt biograafiaid, ehkki olen ka kirjandusklassikaga kokku puutunud.

[Stok]

Mõne aasta eest lugesin Mark Halsey lugu, eelmise aasta lõpus sain maamesilase käest



Üsna mõnus lugemine, aga ei saanudki teada, mis biif neil Halseyga oli. Kui Halsey pühendas suure osa oma raamatust Polli mustamisele, siis Poll oli väiklusest üle ja pühendas Halseyle täpselt ühe lause ja selleski rääkis ta, et väravas oli tulevane Premmi ref.

Muus osas olid nii Halsey kui Poll ühel meelel: Poll oli hea kohtunik, aga ka edev, uhke, pidas alkoholist lugu jne. Minu silmis on need head omadused, sest ilma edevuseta on raske kaugele jõuda, eriti veel tänapäeval, kui enese müümine on edu aluseks. Kuna lugesin seda raamatut umbes nelja kuu vältel, siis ei oskagi põhjalikumat kokkuvõtet teha, aga ühte lõiku tahaks küll jagada

On another occasion, at a UEFA training session for referees, we were shown a video which included an incident when two players jumped for the ball. One elbowed the other in the face. UEFA said it was a red card offence. Collina thought otherwise. I asked him why, and his answer resonated with me. He said, `Look at the player's hands. They are open. His fingers are extended. To elbow someone deliberately, you want to exert the force behind you, and to do that you clench your fist.'
I thought, `Brilliant! Thank you very much, Pierluigi!'

[Stok]

Kõige olulisema unustasin: miks ta siis ikkagi andis Josip Simunicile kolm kollast kaarti?
Vastus: ta ei tea.

Poll harrastab seda stiili, et jagab märkmikus lehe pooleks ja peale ei kirjuta mitte tiimi nime, vaid värvi. Mitte CRO - AUS, vaid punavalge - kollane. Siis kirjutab kõikide mängijate numbrid.
Esimene kollane kaart Simunicile: Poll ütles mikrofoni, Croatia, 3. Kirjutas märkmiku vasakule poolele #3 järele C (cautioned). Abikohtunikud kirjutavad ka omale üles.
Teine kollane kaart, üleminutitel: Poll ei ütle mikrofoni midagi, Simunic protesteerib midagi aussiede keeles (Ozis sündinud kroaat), Poll kirjutab paremale poole #3 järele C. Mitte ükski mängija ega abikohtunik ei ütle mitte midagi selle kohta, et Simunicil kaart juba all!
Kolmas kollane kaart: kollane ja punane, Simunic kõnnib minema, Poll ja teised kohtunikud on mänguga rahul ja mitte keegi ei tea veel, et skandaal on sündinud. Riietusruumis löövad mehed patsu, inspektor õnnitleb neid hea mängu eest, Poll lülitab telefoni sisse ja seal on tavapärase 160 texti asemel ainult 1..

Simunic vabandas hiljem Polli ees, et ta ei öelnud ise, et tal oli kaart all. Aga see vist polnud fair play koht, kuivõrd Aussidel piisas alagrupist edasipääsemiseks viigist ja horvaatidel oli võitu vaja. Tuleb välja, et laulusõnad world cup and you fucked it up, mida lauldi Howard Webb'ile, kui ta lubas kung-fu'd, oli kõigest cover.

[cabron]

Plaanite osta või olete juba lugenud? Hannes Veskimäe "Vabariigi vaenlased"

https://www.rahvaraamat.ee/p/vabarii...=9789949889709

Selliste raamatute oht on see, et ristiretke võib tingida isiklik solvumine või ebaõnnestumine, aga põnev lugemine võib olla igaljuhul. Kuna olen ise lähedalt näinud raamatus kirjeldatava Swedbanki endise kinnisvaraettevõtte Ektorneti toimimist, siis näen seda täiesti tavalise äritegevusena, kus pikaajaliste juriidilistest isikutest võlgnike vara läks Swedi tütarettevõtte omandisse ja võla tagasisaamiseks müüdi see enampakkumise korras maha.
Kas see teeb Rootsi pankadest Eesti vaenlaseid, ei tea. Loodetavasti on raamatus peale Ektorneti sõimamise veelgi rohkem pankade kuritegelikke aspekte kirjeldatud.

[atleticomadrid]

Aet Süvari arvustus: Katki jäänud teekond

On keegi seda raamatut lugenud? On seal midagi huvipakkuvat? Aeda hosianna peale ei oska midagi arvata, iga lõigu alguses karjatasin mõttes tl;dr ja lugesin edasi.

Oojaa, karjatamine kestab edasi ka selle raamatu lõike jälitades.
Juba kaks halba raamatuvalikut 3kuu sees on ilmselgeks vihjeks, et peaks oma õhtuid veetma kuuuurjat vaadates ja teise silmaga instagrami sirvima nagu normaalsed inimesed teevad. Eriti kole, et ma võtsin selle kaasa Londoni lennule. 10 minutiga oli selge, et see lend tuleb vääääääga pikk. Reisikaaslase ajakiri Tuuli Roosma intekaga tundus järsku jube põnev lugemine!
Ühesõnaga. Seal ei räägitud absoluutselt sellest mida ma lugeda tahtsin. Mina tahtsin detaile Ungari meeskonnast, hiilgusest ja koledast allakäigust. Aga selmet jahub autor peaasjalikult endast ja oma ägedast profijalgpallurist vennast. Lisaks on tal Frankfurdis pruut. Äää maagilised madjarid anyone?
Saladus peitub selles, et autor Peter Esterhazy on, nagu väidetakse, postmodernse romaanikirjanduse tõelisi tegijaid. Ehk siis minu jaoks lihtsalt liiga tark. Jalgpallilektüürile omast kergust ja sirgjoonelist otsekohesust on seega vähe ja ega te Ungari 50ndate meeskonna saladuste kohta targemaks sellest raamatust ei saa.


Ps! See teine vilets raamat see aasta oli "U2 ühe rokkbändi lugu"
Ma ausalt ei kuulaks nende muusikat vist kunagi, kui mulle oleks raamat enne loomingut kätte sattunud.

[Kasepats-Pidur]

Lugesin järjest ära Enn Selliku (lege keskmaajooksja, kelle üle 40 aasta vanad 5km ja 10km Eesti rekordid püsivad siiani; 76a OM 11. mees) ja Petter Northugi elulooraamatud ja nende pealt üldistades võib öelda, et kes tahab vastupidavusalal tippu jõuda peab kodust trenni ja pärast tagasi liikuma kondijõul.

Sellik elas metsavahi talus 6km kaugusel koolist ja trennist ning käis iga päev jala kooli ja tagasi. Mingi hetk sai ta omale jalgratta, aga kuna tahtis ikka jooksumeheks saada, siis ta seda eriti ei kasutanud. Teismeeas kaarutas suviti traktori peal heina. Pärast töö lõppu läks 2km jala koju, puhkas tunnikese, siis sörkis 6km staadionile, seal tegi 2h korralikult trenni ja pärast omal jalal koju tagasi. Ja enne tööd hommikuti tegi kerge jooksu kodu lähedal.

Northugil peatus koolibuss 1.5km kaugusel kodutalust. Peatus asus all fjordi ääres, kodutalu oli üleval mäe otsas. Hommikul jalutas rahulikult mäest alla, pärastlõunal koolist tulles tegi täies tempos mäkkejooksu - 200m hingamata, 100m hingates, 200m hingamata jne. Kolm korda nädalas käis suusatrennis, mis asus 20km kaugusel kodust - sinna ja tagasi sõitis rullsuuskadega. Lisaks muidugi igal treenis kodus igal võimalus ja sebis endale koolis võimaluse tundide ajal trenni teha (siis kui teistel valikainete tunnid olid).

Dopingust Northug ei räägi midagi. Sellik ütleb, et Moskva OM-i ajal kasutas ta kohustuslikus korras veredopingut (toona polnud see keelatud), aga usub et selle nahka tal kogu võistlus läkski - kuuma ilmaga see meetod ei toimivat ning ta sai korraliku haamri ning ei saanud eeljooksust edasi. Steroidid olla tol ajal olnud vabatahtlikud ja tema neid ei tarvitanud.

[plastic'99]

Lugesin järjest ära Enn Selliku (lege keskmaajooksja, kelle üle 40 aasta vanad 5km ja 10km Eesti rekordid püsivad siiani; 76a OM 11. mees) ja Petter Northugi elulooraamatud ja nende pealt üldistades võib öelda, et kes tahab vastupidavusalal tippu jõuda peab kodust trenni ja pärast tagasi liikuma kondijõul.

Sellik elas metsavahi talus 6km kaugusel koolist ja trennist ning käis iga päev jala kooli ja tagasi. Mingi hetk sai ta omale jalgratta, aga kuna tahtis ikka jooksumeheks saada, siis ta seda eriti ei kasutanud. Teismeeas kaarutas suviti traktori peal heina. Pärast töö lõppu läks 2km jala koju, puhkas tunnikese, siis sörkis 6km staadionile, seal tegi 2h korralikult trenni ja pärast omal jalal koju tagasi. Ja enne tööd hommikuti tegi kerge jooksu kodu lähedal.

Northugil peatus koolibuss 1.5km kaugusel kodutalust. Peatus asus all fjordi ääres, kodutalu oli üleval mäe otsas. Hommikul jalutas rahulikult mäest alla, pärastlõunal koolist tulles tegi täies tempos mäkkejooksu - 200m hingamata, 100m hingates, 200m hingamata jne. Kolm korda nädalas käis suusatrennis, mis asus 20km kaugusel kodust - sinna ja tagasi sõitis rullsuuskadega. Lisaks muidugi igal treenis kodus igal võimalus ja sebis endale koolis võimaluse tundide ajal trenni teha (siis kui teistel valikainete tunnid olid).

Dopingust Northug ei räägi midagi. Sellik ütleb, et Moskva OM-i ajal kasutas ta kohustuslikus korras veredopingut (toona polnud see keelatud), aga usub et selle nahka tal kogu võistlus läkski - kuuma ilmaga see meetod ei toimivat ning ta sai korraliku haamri ning ei saanud eeljooksust edasi. Steroidid olla tol ajal olnud vabatahtlikud ja tema neid ei tarvitanud.

samu legende kuulda ka Ants Antsoni kohta.

dno, minule tunduvad need sellised mälestustega tekkivad liialdused, kuidas "omal ajal sai ikka pandud". ei ole mingi füsioloogia ekspert, kuid tahaks arvata, et iga päev oksejookse tehes 12 aastasena saad pigem küllaltki kiire tervisekahjustuse kui lootustandva tuleviku.

Aga see ei vähenda seda mindseti tähtsust ja osakaalu jah.

Teisalt jällegi võttes, siis aeroobsel spordialal jah peaks see üldaeroobne baas ka juures olema ning kui emme- ja issi suusatrenni viivad ja toovad autoga, siis tipptegijat sealt jah vaevalt tuleb. Kuid see ka kinda expected.

[Mõnuagent 007]

No Antsoni ja Selliku noorusajal oli ilmselt täiesti loomulik, et sa lähed trenni jalgsi, kuna toona oli autosid vähem ja üleüldse.

[atleticomadrid]

Kas Eesti keeles on ilmunud kirjandust Balkani sõdade kohta Jugoslaavia lagunemise järel?

[LaRaBla]

Kas Eesti keeles on ilmunud kirjandust Balkani sõdade kohta Jugoslaavia lagunemise järel?

Ma eesti keeles ja kirjandust ei oska soovitada, aga BBC "The Death of Yugoslavia" dokumentaal on päris hea. Youtubes täies mahus kättesaadav, 6 osa kokku on vist mingi 4h pikad vms. Igasugu huvitavaid tegelasi saab seal sõna ka, päris mitmed neist on nüüdseks nt. sõjakuritegude eest vangi mõistetud.

[Kalp]

Kas Eesti keeles on ilmunud kirjandust Balkani sõdade kohta Jugoslaavia lagunemise järel?

Meenub midagi sellist "Radovan Karadžic.Jaht sõjakurjategijatele."Autor Nick Hawton

[szandor]

Ma eesti keeles ja kirjandust ei oska soovitada, aga BBC "The Death of Yugoslavia" dokumentaal on päris hea. Youtubes täies mahus kättesaadav, 6 osa kokku on vist mingi 4h pikad vms. Igasugu huvitavaid tegelasi saab seal sõna ka, päris mitmed neist on nüüdseks nt. sõjakuritegude eest vangi mõistetud.

+1. soovitan ka.

[atleticomadrid]

Ahaa, nii nii.
Ma olen küll rohkem lugeja mees aga ma panen kõrva taha mõlemad.
Tänan!

[cabron]

Ahaa, nii nii.
Ma olen küll rohkem lugeja mees aga ma panen kõrva taha mõlemad.
Tänan!

Raha tuleb lugeda