Raamatud, lugemine

[fitti]

Järgnev post on sündinud professionaalsest kretinismist, ega pretendeeri absoluutsele tõele. Toon välja minu arvates 5 parimat raamatute kaanekujundust aastast 2012 ja siis veel mõned. Ma ei ole peaaegu ühtegi neist raamatutest lugenud, nii et see ei hajuta mu otsustusvõimet.

1. Maailma kõige andekama raamatudisaineri Peter Mendelsundi Flame Alphabet. Lihtne ja geniaalne. Raamatut kätte võttes püüad olla ettevaatlik, et neid 'kolmnurkade tippe' kogemata mitte ära murda.



2. Autor Ben Wiseman. Siit võib lugeda, kuidas see kaas sündis. Kui see on too long a read, siis vaata lihtsalt suuremat täislaotust. Kindlasti maksab seda raamatut lugeda, sest kõik reviewd paistavad seda kole naljakaks pidama.





3. Autor Chris Ware. Palju rohkem öelda ei oska. Asja detailirohkusest aimu saamiseks vaata kindlasti ka täislaotust. Suurepärane illustratsioonikasutus.





4. See ei ole õieti ainult ühe raamatu, vaid terve seeria kujundus. Vaata autori Jessica Hische blogist: Penguin drop caps-seeria.



5. Autor John Gall. Hr Gall on raamatukujunduses umbes sama suur nimi, kui Bono ja Springfield kokku panduna. Eriti lahe on selle kujunduse triptühhon-kaas e-raamatule.




Lisaks veel mõned, mis silma jäid. Siia võiksin lisada ilmselt veel paarteist kaanekujundust, aga kuna foorum ei luba üle 10 pildi ühte posti panna, siis jäävad need kuus.

[Even]

vabandust, et rikun teie raamatugurmaanide õrnasi hingesi aga kas keegi on üldse lugenud seda californicationi "god hates us all" raamatut? vaatasin, et rahvaraamatus isegi müügil ja mõtlen, et kas soetada või mitte.

[vaikiv mees]

Projekt on lihtsalt popp sõna millega sõnastada lähema aja eesmärke.

vt. ka City; Beckham ja PSG jne.

projektid on kenasti haljendama löönud
(Priit Pärn "Tagurpidi")

[eika]

Kui tohib, siis kiidaksin ühe jalgpalliraamatut. Ajakirjanik Gary Imlach avastab, et ei tea oma FA Cupi võitnud ja Šotimaa koondisega Rootsi MMil käinud ja nüüdseks surnud isa jalgpallikarjäärist suurt midagi. Nii hakkab ta oma isa jalgpalliteekonnas, mis algas väkises Šotimaa kalurilinnas ja tipnes Forestis mängimisega, järge ajama, veel elusolevaid mängijaid külastama ja kogupilti kokku panema.

Ühest küljest igati numpsik ja südamlik kirjatükk. Lood sellest, kuidas autor isaga mängudel käis, riietusruumis möllas, vanade treenerite/meeskonnakaaslaste hägused (sageli ekslikud) meenutused, ema meenutused jne.

Teisalt saab selle raamatu põhjal aru, miks jalgpall on inglismaal nii selgelt töölisklassi ja rumalate inimeste sport. Sest viiekümnedate jalgpallurid said aanusesse igal hetkel. Ja seda nii klubidelt kui ka kasvõi jalgpalliliidul.

Näiteks tolleaegasete (viiekümnedate) jalgpallurite maksimumpalk oli £15 nädalas (võrreldav või isegi vähem kui tehasetöölistel), mille lisandusid võidu/viigiboonused vastavalt £2/£1 (mis püsisid samad alates sajandi algusest) ja lepingu sign-on-fee £10. Lisaks saadi suvel vähem raha, mis tähendas, et tippjalgpallurid veetsid suved näiteks ehitustel. Ja kui arvestada, et mängijad olid klubis vangistaatuses (siirdumine teise klubisse said toimuda vaid siis, kui klubi sellega ise nõus oli. Seda ka peale lepingu lõppemist. Jup, nagu Eestis praegu), siis võisid klubiomanikud igal ajahetkel öelda "uuel hooajal vähendamine Teie palka, võtke või jätke. Kui jätate, siis olete palgata seni kuni keegi on nõus Teie eest üleminekutasu maksma." Mõnel õnnelikul, näiteks Eddie Firmanil, õnnestus siirduda Itaaliasse, kus pakuti £5000 sign-on-feed (ehk ainuüksi sellega teenis tollaegase Inglismaa enimteeniva mängija kuue aasta sissetuleku) kahasse sajanaelase kuupalga, villa ja muude boonustega. Ehk laias laastus tasus Inglismaal jalgpalli mängida ainult idioodil, kes muud ei osanud teha.

Ja ega jalgpalliliitudegi suhtumine parem polnud. SFA (Šotimaa jalgpalliliit) otsustas enne MMi päevarahad ära kaotada (kartuses, et äkki läheb meeskonnal liiga hästi) ja kõik kulud arvestati maha mängude pealt teenitud summadelt (platsilkäimine £50/pingilolek £30). Ehk mängijad, kes olid MMil pingil, naasid Šotimaale seisus, kus nad olid jalgpalliliidule raha võlgu.

Ja selliseid nunnusid pisifakte on raamat täis. Kuidas poolele tiimile hambututele mängijatele toimetada proteese, kui kuningalt FACUpi võidutunnustus kätte saada? Millised olid mängijate mängueelsed rituaalid?

Kiidan.

[wordprez]

Tasku "Rahva raamatus" võõrkeelse kirjanduse osakonnas biograafiate riiulis nägin Gary Neville'i "Red". Mõtlesin juba osta, aga ei saanud, ta on ju nii munn mees ikkagi. Ostke ära keegi ja laenake mulle ka siis. Paperback ja €11

Pärast saaks foorumis kasudega maha ärida ju.

[fitti]

Üpris salaja toimub Rahvusraamatukogus täna-homme-ülehomme pisut segane duubelüritus Tallinna Raamatumess släsh Baltic Book Fair. Programm on tihe, näiteks täna teevad laivi Juur ja Kivirähk ja homme räpib Abdul Turay; aga kui see üldse ei koti, siis saab lihtsalt laadahinnaga uudiskirjandust soetada. Ja kui see ka ei koti, siis mine pargi oma traktor invakohale.

[Kaarel]

Sümpaatne või mitte, aga G.Neville'i ab oli päris hea lugemine.

[mcnamara]

"Inimhing, selgitab Schreber, elab närvides ja just nende närvide kaudu suhtleb iga (tõepoolest iga) inimene jumalaga, kes on puhtaim ja tugevaim närvienergia vorm. Elu puhtuses hoiab inimese närvid valgete ja säravatena, vääritu elu teeb need mustaks ja nüristab. Maa peal ilmutab see nähtus end üldise närvilisuse suurenemise ja kõlbelise allakäigu kaudu, mis kujuneb viimaks ohuks jumalariigile enesele. Kui suurem osa inimkonnast on kord alla käinud ja nende närvid mustad, pole jumalal muud valikut kui kutsuda esile katastroof ja alustada käputäie väljavalitud, puhaste inimestega otsast peale."
P. Blom "Pöörased aastad. Euroopa 1900-1914"

Eht kvaliteetstaff.

[Tanel]

Ei tea, kas siit läbi käinud, aga kui keegi tahab oma armastuse jalgpalli vastu ära rikkuda, siis lugeda raamatut The Fix. Väga-väga huvitav.

Declan Hill reisib mööda maailma ringi ja suhtleb salapäraste ning ohtlikke inimestega, et aru saada, kui suur probleem see tegelikult on ja kuidas need süsteemid toimivad.

[Shaq]

Kuna mingil põhjusel kooli ajal ei pidanud/lugenud Kalevipoega lugema, siis nüüd sai see ära tehtud, ning võin nüüd uhkusega öelda,et olen Kalevipoega lugenud.

[Mõnuagent 007]

Kuna mingil põhjusel kooli ajal ei pidanud/lugenud Kalevipoega lugema, siis nüüd sai see ära tehtud, ning võin nüüd uhkusega öelda,et olen Kalevipoega lugenud.

Ma ei usu. Ma arvan, et Kalevipoeg ja Hõbevalge on sellised raamatud, mida kõik teavad, aga keegi lugenud pole.

[Kasepats-Pidur]

Kalevipoeg 2.0 on palju rokkivam teos ses suhtes.

[Cule]

Kuulasin Dan Browni Inferno ära. Tavaline üsna segane ja kindlasti paljude aukudega stoory, aga nagu Dan Browni raamatudega ikka, kuratlikult sõltuvust tekitav. Hea ajaviide vähemalt.

[mcnamara]

Mis see elu ikka muud on kui süütundest ja piinlikkusest varjutatud soov, et oleks mõnus ja mugav. Lisaks veidi armastust, heatahtlikkust, lootusetust ja hirmu. Enamasti ei midagi erilist. Ja ongi parem.
Nii et loe Kiviräha "Maailma otsas" läbi ja imesta elu näilise lihtsuse üle.

[vandersell]

http://www.bookdepository.co.uk

Kas keegi on siit tellinud, omab kogemusi? Reklaamivad igatahes üleilmset tasuta kohaletoimetamist.

E: vaatasin nüüd natuke eelevaid lehekülgi ja tundub, et vähemalt Dannar on tellinud. Kas UK või US poest tellimisel mingi vahe on? Kohaletoimetamise kiirus?