Uku ammune unistus sai vist teoks. Nüüd jääb Eurovisioon ära.
320x50 ülemine bänner
Collapse
Teadaanne
Collapse
No announcement yet.
Eurovisioon
Collapse
X
-
Algselt postitas atleticomadrid Vaata postitustMa ei taha seda tunnistada Sambaz aga me võime olla õed.
Kas me oleme õed Luiged või teie olete õed Puugid ja mina Pudi - tekkis kohe nii palju küsimusi.
Kommentaar
-
Kerisin ka tagantjärgi sinna punktide andmiseni ära ja tekkis küsimus, et miks üldse neid välismaa tegijaid tüüdata kui lõpuks ei olene neist midagi. Eelmine aasta valisid nad parimaks Stefani laulu ja sarnase konseptsiooniga Holland võitis. Ei imesta kui see aasta võidab mõni mõnusa vibega jazzilik nagu Anettil ja Fredil.
Kommentaar
-
Algselt postitas Nasfal Vaata postitustKerisin ka tagantjärgi sinna punktide andmiseni ära ja tekkis küsimus, et miks üldse neid välismaa tegijaid tüüdata kui lõpuks ei olene neist midagi. Eelmine aasta valisid nad parimaks Stefani laulu ja sarnase konseptsiooniga Holland võitis. Ei imesta kui see aasta võidab mõni mõnusa vibega jazzilik nagu Anettil ja Fredil.
Kommentaar
-
Algselt postitas Mõnuagent 007 Vaata postitustNjaa, see Eesti Laul on tõesti oluline asi, mida ERR peaks pidevalt pushima. Osteti Rootsi produtsendilt sahtlis seisnud lugu, pandi slaavi biiti juurde, Uku laulis ja võitis. Eesti muusika arenes mis mühiseb ja uued artistid said ka pildile. Kuhu Tere piim see aasta jäi?the woman who hurt him must surely have trouble sleeping
because belle of st mark is a beauty extraordinaire
Kommentaar
-
Algselt postitas mcnamara Vaata postitustErameedia on kade, sest kindlasti saab err korralike vaatajanumbreid näidata nagu ka 24. veebruaril. Keegi ei vaadanud seekord politseiakadeemia kuute või mille peal see eratelevisioon elabki.
Kommentaar
-
Esiteks, McN, ma imetlen sinu enesekindlust. Kui on üks teema, mida ma siin foorumis üsna kenasti jagan, siis see on ajakirjandus ja meedia üleüldiselt. Ma olen sektoris töötanud 13 aastat, seda nii era- kui ka ERR-meedias. Ma suhtlen igapäevaselt mõlemas meediaharus olevate inimestega. Aga eks see polegi oluline, kuna sina tead ju kõike, kuna sa oled McN ja kes sinuga ei nõustu suvalisel teemal, on automaatselt blokis või talupoja mõistusega.
Aga selle asemel, et sind siiralt vittu saata, toon ma välja mõningad kohad, mis minu jaoks on küsitavad. Katsu neid veidi rahulikumalt lugeda ja äkki suudad huilgamata ja vererõhku lakke ajamata olla.
- Me olime sel aastal Eesti Laulu meediapartnerid. Ma võin sulle mitte väga suure saladuskatte all öelda, et loetavusnumbrid olid masendavad. Sama kinnitati ka ERR-st. Seda eelkõige seepärast, et artistid olid tundmatud, laulude autorid olid ka suhteliselt tundmatud. Miks?
- Seda olen ma rääkinud enda muusikutes tuttavatega, et tegelikult ei taha keegi seda tsirkust päris kaasa teha. Sa pead hakkama novembrist pihta, pidevalt rääkima igal pool ühest ja samast loost, seda pidevalt esitama. Ja kui võidad, siis saad kogu pasalasu veelgi kaela ja jätkad seda veel mitu kuud. Kui oleks asi lühem, siis öeldakse, et võiks proovida, aga praeguses formaadis tulevad kaasa ainult kahte sorti artistid – algajad ja siis need, kelle juurde ma jõuan ülejärgmises punktis.
- Miks on üritusel 24 laulu ja poolfinaalid? Sel aastal ei osanud ju rohkem kui pooled isegi laulda. Finaali jõudis Rasmus Rändvee, kes vist ei saanud ühelegi noodile pihta. Ma ei tea, kas Rasmus seda juba teab, aga samamoodi salvestati pärast tema superstaarisaate lõppu kogu tema sooloplaat salaja ümber, sest, noh, pidi. Kui Eestis reaalselt populaarsed artistid ei viitsi kogu seda trianglit kaasa lüüa, siis jääb 24 laulu jaoks asi ahtakeseks. Aga kuidagi pidi kogu ürituse VEEL suuremaks saama.
- Kes siis siia üritusele tulevad? Noh, salasõna on EAÜ ja autoritasud. Ma ei tea täpselt. Või õigemini ma ei taha öelda täpselt, et kellel tuli idee kogu üritus poolfinaalide ja pikema perioodi peale laiali vedada. Võimalik, et tema nimi algas tähega H. Asja point oli toona see, et artistid saaksid pidevalt eetriaega, kuna iga mängimise eest tuli teatud kopikas sisse. Olles töötanud ERRs, siis ma mäletan ka seda, et iga Eesti Laulu poolfinaali jõudnud artist sai iga päev mitu mängimist, kuna nad olid poolsunduslikult listis sees. Kui seda tralli teha neli kuud, siis Eesti muusikamaastikul on see korralik sissetulek. Siis oligi olukord, kus pooled laulud olid nö. euroka projektilaulud, ülejäänud pool nö. indimaailma elushoidmine. Seejärel tuli üks teine eestvedaja, indimaailma osa jäi väiksemaks. Siis tuli Tomi Rahula ja ta kaotas igasugu arusaama, et kuidas seda asja händlida. Lõpptulemus oli see, et mingi suvaline djüüd, kes lihtsalt kopeeris neli Avicii laulu, on korraga kõige rohkem autoritasusid teeniv autor. Enam polegi oluline Stig Rästa ja muu kamba jaoks võit, vaid just see, et saada neljaks kuuks ERRi eetrisse, sest nemad ei huija autoritasudega ja erinevalt eraraadiokanalitest ei pea seal Danel P. kombel endale eetriaega ostma.
- Jah, võib öelda, et igal artistil ja lauluautoril on see justkui võimalus enda headust tõestada. Stig Rästa suutis end mingi suurema plaadikompanii palgale tõmmata, mistõttu on ta hetkel üks Eesti rohkem teenivamaid meelelahutajaid. Ta jäi mingite lauludega silma ja kirjutab variautorina suurematele artistidele laule. Ta sai enda soovitu kätte.
- Mis me sellelt Eesti laulult saime? Terve hunniku artistihakatisi, kellest pooled laulsid mööda ja ilmselt mitte kunagi ei tule enam suurde pilti. Mingi koguse lauluautoreid, kes said nelja kuu eest EAÜ-st korraliku kopika. Ja terve koguse ERRi eetriaega, mis läks selle ürituse promomiseks.
- Poolfinaali viimases helistusvoorus oli umbes 8000 hääletajat. Tartus oli saal tegelikult üsna tühi. Kaameraga osatakse näidata kenasti esimest nelja rida, aga seal tagapool polnud kedagi. Kui sa jälgisid tähelepanelikult eilset laivi, siis seal oli samamoodi kümmekond rida ees ja tagapool tühjus. ERR ei teeni sellest üritusest mitte midagi, sest nad müüvad kogu ürituse rõõmsalt Saku Suurhallile maha, nemad lihtsalt „promovad maineüritust“. Finaali telefoninumbrid olid korralikud, aga samas mitte parimate päevade tasemel.
- Võitjaks osutus Rootsi muusikatootjalt ostetud lauluviis, mis tuuniti Venemaal ja esitati lihtsalt Uku Suviste poolt. Eesti muusikamaastikule annab selline kombo umbes 0 kasutegurit – ei uut autorit, ei uusi sidemeid Eesti autorile, ei uut artisti ega uut produktsiooni. See, et võitis Uku ja tema suurim konkurent oli tegelikult täiesti tundmatu Jaagup Tuisk ja finaali viimane ots ei saanud ühelegi noodile pihta, pigem näitab, et kuskil on toimunud lahknemine „päris artistid“ ja siis need tüübid, kes ilmuvad välja umbes eurolauluks. Ja ka see nimekiri on jäänud üha napimaks.
Ehk erameedia väljaanne kutsuks praegu kokku kriisikoosoleku, kuna:
- miks ei võta asjast osa populaarsed ja tuntud artistid
- Miks on saalid tühjad?
- Kuidas kogu olukorda veidi rahaliselt ära katta?
- Kuidas tuua Euroopa muusikatööstuse ette meie noori ja andekaid laulukirjutajaid?
- Kuidas vältida muude riikide muusikatööstusest ostetavate laulude kasutamist?
- Kuidas teha nii, et reaalselt taaskord see üritus inimesi kotiks?
Aga, noh, ERR ei pea seda tegema. Raha nad ei loe, nad tegelevad missiooniga, kuna McN teab kõike kõige paremini.
Kommentaar
-
Algselt postitas Mõnuagent 007 Vaata postitustEsiteks, McN, ma imetlen sinu enesekindlust. Kui on üks teema, mida ma siin foorumis üsna kenasti jagan, siis see on ajakirjandus ja meedia üleüldiselt. Ma olen sektoris töötanud 13 aastat, seda nii era- kui ka ERR-meedias. Ma suhtlen igapäevaselt mõlemas meediaharus olevate inimestega. Aga eks see polegi oluline, kuna sina tead ju kõike, kuna sa oled McN ja kes sinuga ei nõustu suvalisel teemal, on automaatselt blokis või talupoja mõistusega.
Aga selle asemel, et sind siiralt vittu saata, toon ma välja mõningad kohad, mis minu jaoks on küsitavad. Katsu neid veidi rahulikumalt lugeda ja äkki suudad huilgamata ja vererõhku lakke ajamata olla.
- Me olime sel aastal Eesti Laulu meediapartnerid. Ma võin sulle mitte väga suure saladuskatte all öelda, et loetavusnumbrid olid masendavad. Sama kinnitati ka ERR-st. Seda eelkõige seepärast, et artistid olid tundmatud, laulude autorid olid ka suhteliselt tundmatud. Miks?
- Seda olen ma rääkinud enda muusikutes tuttavatega, et tegelikult ei taha keegi seda tsirkust päris kaasa teha. Sa pead hakkama novembrist pihta, pidevalt rääkima igal pool ühest ja samast loost, seda pidevalt esitama. Ja kui võidad, siis saad kogu pasalasu veelgi kaela ja jätkad seda veel mitu kuud. Kui oleks asi lühem, siis öeldakse, et võiks proovida, aga praeguses formaadis tulevad kaasa ainult kahte sorti artistid – algajad ja siis need, kelle juurde ma jõuan ülejärgmises punktis.
- Miks on üritusel 24 laulu ja poolfinaalid? Sel aastal ei osanud ju rohkem kui pooled isegi laulda. Finaali jõudis Rasmus Rändvee, kes vist ei saanud ühelegi noodile pihta. Ma ei tea, kas Rasmus seda juba teab, aga samamoodi salvestati pärast tema superstaarisaate lõppu kogu tema sooloplaat salaja ümber, sest, noh, pidi. Kui Eestis reaalselt populaarsed artistid ei viitsi kogu seda trianglit kaasa lüüa, siis jääb 24 laulu jaoks asi ahtakeseks. Aga kuidagi pidi kogu ürituse VEEL suuremaks saama.
- Kes siis siia üritusele tulevad? Noh, salasõna on EAS ja autoritasud. Ma ei tea täpselt. Või õigemini ma ei taha öelda täpselt, et kellel tuli idee kogu üritus poolfinaalide ja pikema perioodi peale laiali vedada. Võimalik, et tema nimi algas tähega H. Asja point oli toona see, et artistid saaksid pidevalt eetriaega, kuna iga mängimise eest tuli teatud kopikas sisse. Olles töötanud ERRs, siis ma mäletan ka seda, et iga Eesti Laulu poolfinaali jõudnud artist sai iga päev mitu mängimist, kuna nad olid poolsunduslikult listis sees. Kui seda tralli teha neli kuud, siis Eesti muusikamaastikul on see korralik sissetulek. Siis oligi olukord, kus pooled laulud olid nö. euroka projektilaulud, ülejäänud pool nö. indimaailma elushoidmine. Seejärel tuli üks teine eestvedaja, indimaailma osa jäi väiksemaks. Siis tuli Tomi Rahula ja ta kaotas igasugu arusaama, et kuidas seda asja händlida. Lõpptulemus oli see, et mingi suvaline djüüd, kes lihtsalt kopeeris neli Avicii laulu, on korraga kõige rohkem autoritasusid teeniv autor. Enam polegi oluline Stig Rästa ja muu kamba jaoks võit, vaid just see, et saada neljaks kuuks ERRi eetrisse, sest nemad ei huija autoritasudega ja erinevalt eraraadiokanalitest ei pea seal Danel P. kombel endale eetriaega ostma.
- Jah, võib öelda, et igal artistil ja lauluautoril on see justkui võimalus enda headust tõestada. Stig Rästa suutis end mingi suurema plaadikompanii palgale tõmmata, mistõttu on ta hetkel üks Eesti rohkem teenivamaid meelelahutajaid. Ta jäi mingite lauludega silma ja kirjutab variautorina suurematele artistidele laule. Ta sai enda soovitu kätte.
- Mis me sellelt Eesti laulult saime? Terve hunniku artistihakatisi, kellest pooled laulsid mööda ja ilmselt mitte kunagi ei tule enam suurde pilti. Mingi koguse lauluautoreid, kes said nelja kuu eest EAÜ-st korraliku kopika. Ja terve koguse ERRi eetriaega, mis läks selle ürituse promomiseks.
- Poolfinaali viimases helistusvoorus oli umbes 8000 hääletajat. Tartus oli saal tegelikult üsna tühi. Kaameraga osatakse näidata kenasti esimest nelja rida, aga seal tagapool polnud kedagi. Kui sa jälgisid tähelepanelikult eilset laivi, siis seal oli samamoodi kümmekond rida ees ja tagapool tühjus. ERR ei teeni sellest üritusest mitte midagi, sest nad müüvad kogu ürituse rõõmsalt Saku Suurhallile maha, nemad lihtsalt „promovad maineüritust“. Finaali telefoninumbrid olid korralikud, aga samas mitte parimate päevade tasemel.
- Võitjaks osutus Rootsi muusikatootjalt ostetud lauluviis, mis tuuniti Venemaal ja esitati lihtsalt Uku Suviste poolt. Eesti muusikamaastikule annab selline kombo umbes 0 kasutegurit – ei uut autorit, ei uusi sidemeid Eesti autorile, ei uut artisti ega uut produktsiooni. See, et võitis Uku ja tema suurim konkurent oli tegelikult täiesti tundmatu Jaagup Tuisk ja finaali viimane ots ei saanud ühelegi noodile pihta, pigem näitab, et kuskil on toimunud lahknemine „päris artistid“ ja siis need tüübid, kes ilmuvad välja umbes eurolauluks. Ja ka see nimekiri on jäänud üha napimaks.
Ehk erameedia väljaanne kutsuks praegu kokku kriisikoosoleku, kuna:
- miks ei võta asjast osa populaarsed ja tuntud artistid
- Miks on saalid tühjad?
- Kuidas kogu olukorda veidi rahaliselt ära katta?
- Kuidas tuua Euroopa muusikatööstuse ette meie noori ja andekaid laulukirjutajaid?
- Kuidas vältida muude riikide muusikatööstusest ostetavate laulude kasutamist?
- Kuidas teha nii, et reaalselt taaskord see üritus inimesi kotiks?
Aga, noh, ERR ei pea seda tegema. Raha nad ei loe, nad tegelevad missiooniga, kuna McN teab kõike kõige paremini.Lootus sureb viimasena, ütles usk ja tappis armastuse.
My spell checking is second to nine!
Kommentaar
-
Algselt postitas Mõnuagent 007 Vaata postitustKuidas tuua euroopa muusikatööstuse ette meie noori ja andekaid laulukirjutajaid
Kommentaar
-
Algselt postitas Mõnuagent 007 Vaata postitust- Seda olen ma rääkinud enda muusikutes tuttavatega, et tegelikult ei taha keegi seda tsirkust päris kaasa teha. Sa pead hakkama novembrist pihta, pidevalt rääkima igal pool ühest ja samast loost, seda pidevalt esitama. Ja kui võidad, siis saad kogu pasalasu veelgi kaela ja jätkad seda veel mitu kuud. Kui oleks asi lühem, siis öeldakse, et võiks proovida, aga praeguses formaadis tulevad kaasa ainult kahte sorti artistid – algajad ja siis need, kelle juurde ma jõuan ülejärgmises punktis.
Kommentaar
-
Algselt postitas rahvaspordipäev Vaata postitust?? Eesti muusikaartistid, kes ei taha 6 kuud pidevalt meedia huviorbiidil olla???
Aga eurolaulu võitjad ei peagi marukuulsaks saama. See on pigem laulukirjutajate show, kus edu korral võid mingi suurema firma alltööjõuks saada.
Kommentaar
Bottom 300x250
Collapse
Kommentaar