320x50 ülemine bänner

Collapse

Teadaanne

Collapse
No announcement yet.

Reisimine

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Kustuta kõik
new posts

    Võtsin taaskord ette igasuvise automatka "hakka kuhugi poole sõitma ja poogen, et kuhu jõuad". Seekord mõjutas tugevalt suunavalikut üks tööalane ülesanne, mistõttu hakkasin ida poole liikuma. Keskpäeval välja sõites selgus, et konditsioneer ei tööta, kuna kuskil olla mingi auk. Igatahes 40 minti sõitnuna pidi keerama metsa vahele ja otsima üles suurepärase ujumisjärve Järvi pikkjärve, mille ääres oli kaks mutti, üks laps ja koer. Järv oli soe ja ujuda sai normaalselt. Mustikaid polnud.
    Seejärel toetasin väikeettevõtlust ja käisin Viitna kõrtsus söömas. Rassolnik oli aus, õlu maksis kolmekas, herilasi oli sitaks ja kõik möödunud mehed olid samasugused - lühkaritega ülekaalulised kiilakad.
    Siis võtsin suuna Kunda peale, mis oli marulahe linn. Esiteks oli seal tsemendimuusem, mis koosnes neljast toast ja mille peldik oli selline, et kui keharaskusega ust ei lükka, siis on tunne, et oled kinni jäänud. Muuseumist sai teada, et tsement pole betoon ja üleüldse on kõik ilgelt puhas. Oli ka üks tehniline lahendus, mis oli siis peeglitega varustatud telliskorsten, mis liikus ja tekitas mulje, et maailm kõigub.
    Linn ise oli muidugi väga vinge, sest seal tundusid elavat ainult veoautod. Seal viibitud kahe tunniga nägin:
    - muuseumi piletimüüja
    - meest tööriistaga
    - meest suitsuga
    - meest mootorrattaga.
    Võis olla Eesti esimene aus gay-village või siis olid transformer-veokid inimesed välja söönud. Meri tundus ka nii kaugel olevat, et keerasin tagasi maantee poole.
    Auto jäi muidugi lollil kombel päikse kätte ja nii oli taas aeg otsida uus järv. Selleks sai Uljaste järv, kus vesi oli soojem poole järve peal, põhjas olid ilged kivirahnud ja parmud ründasid kõikjalt. Muidu igati adekvaatne järv, kus rannas olevad mehed olid kõik kiilakad.
    Siis viskas veidi juba õhtusse ja keerasin Kiviõli, kus võtsin hostelitoa. Selgus, et toas pole konditsioneeri ja kui aken lahti teha, siis käisid öö otsa mööda karjuvad kohalikud ja ka seda linna valvavad veokid.
    Linn ise oli muidugi ka aus. Küsisin hostelipidajalt, kes oli küll väga sõbralik, et kus siin ka süüa saab. Tema: "Ei saa, kinni on."
    Selgus, et ongi kinni. Ainus söögikoht sulgeb uksed kell 16 ja siis vaata ise, mis juua-süüa saad. See on mõjutanud tugevalt ka linna elu, kuna pidevalt kiputakse suurtes paneelmajades üksteist ära tapma. Tuhamäed olid toredad, aga seal ei tuvastanud ühtegi liikuvust ja nii sai lihtsalt ringi kolatud. See-eest oli kohalikus minirimis soojalett, kus müüdi ainsa artiklina viineripitsat. Kõht oli tühi ja nii sai see ostetud. Pitsa koosnes põhjast, viinerist, ananassist ja juustust. Ei soovita. Hosteli külmkappi ta virelema jäigi.

    Öö möödus, nagu varem nimetatud, üsna unetult, sest oli ülipalav ja aknast tuli imelisi helisid.

    Päev 2

    Algas emotsiooniga, et tõmbaks siit jee. Nii sai ka tehtud ja nähtud järgmist superlinna Püssit. Seal jäi mulle silma kuulihaavu täis silt kohalikust noorteklubist. Et "a teeme noorteklubi, siis on neil kuskil tulistada". Või siis "oi, me oleme Püssilt, me peame kõik sildid kuule täis laskma". Mõlemad variandid on head. Nii see siis ühesõnaga läks. Hommikust süüa ei saanud, sest ainsana guuglist väljatulev Püssi söögikoht vastab ainult tellimustele ja teine äsjaavatud koht on nii underground, et väljastab ainult fb-sse menüüsid, aga kus on repo vabrikute söökla, seda ei oska kuidagi leida. Ainsad ringiliikujad tundusid olevat ratastel mutid.

    Ehk pidi minema sööma Kohtla-Järvele, mis on vaieldamatult kõige igavam peatuskoht siiamaani. Üsna o-koo linn, päris ilusate majadega ja inimestega. Mujal oli neid na vähe. Palavus küttis muidugi täiega ja söögikoha otsingul jõudsin mingisse kohta, kus pakuti sushit ja ka mingit sööki. Õlu maksis 2.50 poolekas, ma võtsin veidi välismaisema ja kolmese. Oli okei ja külm. Päevapraadiks oli praetud kana üsna mõrkja ja maitsetu keedukartuliga (ilmselt eile tehtud ja ülessoojendatud) ja nelja viiluga toorest tomatist. Baari nurga juures veetsid aega erinevas vanuses kohalikud tegijad, aga seda seepärast, et läheduses asus Araxese alkopood. Kohtla-Järve tõi mulle meelde valusaid mälestusi minevikust, kuna ma käisin kunagi järjest paari sealtpärit tüdrukuga, kes omavahel olid klassiõed ja seetõttu raksu läksid ja üleüldse oli väga halb. Tegin veel pildi tähtsast kohalikust peatuspunktist ehk Evesti piljardibaarist, mille ees üks tüüp detsembris teise ära tappis ja nii pidi jälle minema.

    Oli taas aeg ujuda, sest see kuradi auto, fakk. Igatahes jäi järgmisena ette Voka paisjärv, aga see oli nii kuradi külm, et seal sai kümne mintsaga läbi käidud.

    Omamoodi võluvam koht on Sillamäe, kus sai tehtud mitteturistikat ehk pilt promenaadilt, aga vaatega teisele poole. Siis sai nuusutatud lehkavat merd ja siis mindud kohalikku muuseumisse, mille pilet maksis kolmeka ja koosnes suuresti üsna venekeelsest sisust. Oli nukke, oli mineraale ja oli vanu grammofone. Olla olnud ka Tiit Vähi pilt, aga ilmselt oli see ka venekeelne…

    PArim intsident juhtus startides Sillamäe promenaadi mant, kui korraga saabus autoakna juurde eriti peenikest kasvu härrasmees, kes palus end viia Rimi juurde. Ma kasutasin algul kohe meetodit, et ma ei oska venekeelt, aga siis näitasin end taaskord eriti sita läbirääkijana ja võtsin ta ikka peale. Selgus, et polnudki päris narkomaan, kes mulle nuga tahab anda ja värki, vaid tal oli vaja saada töötukassasse, aga kuna ta kõndis kepi toel ja oli sitaks palav, siis vajas ta abi. Kuigi ma väitsin endiselt, et ma ei räägi venekeelt, siis rääkis ta pikalt ära oma eluloo, kuidas pole seal ikka mitte midagi teha ja vanemad läksid venemaale tagasi, aga seal olla veel sitem ja nii edasi. Pärast pakkus viiekat, aga ma viisakalt keeldusin. Las ostab pärast viina või midagi.


    Vahepeal oli küll peatükk sugulaste otsimine Vaivara kalmistult, aga seal ei juhtunud mitte midagi meeldejäävat.

    Ja nüüd siis jõudsin Narva. Hotellis on normaalne kondikas, linnas on sitaks palav ja lähed Kreenholmi otsima. Yolo!

    Kommentaar


      Tagasi minnes tee peatus ka Purtses, sealne brewery on parim. Lisaks soovitan minna Sirgalasse, elamus omaette. Sinimägedesse ka kuigi kui sa Vaivaras käisid, siis ....

      Siis Jõhvi lähedal on asula Tammiku, mille lähedal on küle nimega Kirbulinn. Lihtsalt lahe nimi.
      Lootus sureb viimasena, ütles usk ja tappis armastuse.

      My spell checking is second to nine!

      Kommentaar


        Ateena ja sealne ümbrus. Rendikas? Paadiga saarele (tundub kirves), lennukiga saarele (tundub odav võrreldes paadiga, eriti kui aeg sisse arvestada). Kuhu minna? Soovitused? Ateenas vaatan paar katkist maja ära, mujal pole oluline. Pigem söök, rand, loodus.
        Tagasiteel päev Istanbulis - pakkumised tegevuseks?

        Kommentaar


          Algselt postitas Mõnuagent 007 Vaata postitust
          Reisijutt
          Kui see hobusega ajakirjanik kirjutaks ka nii vahvalt, siis ma isegi ostaks tolle artikli.

          Ma ei tea kui kaugele Sirgalasse sa sisse hiilida viitsid aga sealne maastik on tõesti elamus omaette.

          Ja palun ärge tuletõrje voolikuid katki sõitke!
          sigpic

          Kommentaar


            Algselt postitas sanderos Vaata postitust
            Kui see hobusega ajakirjanik kirjutaks ka nii vahvalt, siis ma isegi ostaks tolle artikli.

            Ma ei tea kui kaugele Sirgalasse sa sisse hiilida viitsid aga sealne maastik on tõesti elamus omaette.

            Ja palun ärge tuletõrje voolikuid katki sõitke!
            Ärkasin paistes põse ja jubeda tarkusehamba valuga. Seetõttu eileõhtune Narva updeit jääb veidi viibima. Aga kui ibumax ja prozecco mind üles veavad, siis lendan Sirgalasse.

            Kommentaar


              Algselt postitas Stok
              Ma miskipärast mäletan, et Mõnnaril ei olnud juhilube, nii et kui palun Sul täpsustada seda õllede ja edasisõitmise teemat, siis see oleks vist asjatu?
              Ma sõidan kõrvalistmel. Aga näitan suunda ja valin sihtkohti.

              Kommentaar


                Ühesõnaga Narvas võtsin esimese hooga suuna Kreenholmi manufaktuuri poole. Kõik olid rammestunud ja ülikõhnasid dressiinimesi väga palju ei näinud. Samas mõned siiski. Manufaktuuri juurde muidugi ei saanud, kuna ma ei suutnud välja mõelda, et kuidas ja mispidi sinna silla peale sai. Seega oli aeg tagasi kolistada, vaadata Gerassimovi klubi ja imestada, kuidas nii suur hoone nii ära lagastatud on ja siis tutvuma minna Ida-Viru parimate söögipaladega.

                Ütleme nii, et pärast umbes Jõhvit läheb Ida-Viru kulinaarne valik selliseks, et Gordon Ramsey ei karjuks, vaid niuksuks nutta. Näiteks Narva-Jõesuus on kõik söögid sitad - minu lemmik oli kunagi külmsupp okroška, milles oli lihapooliseks - trummipõrin - peeneks riivitud keeduvorst.

                Veetlevat nime kandev õllekas Old Trafford üllatas täiesti konkurentsivõimeliste hindadega ehk toit oli kallis kui Tallinnas. Minu seljankas oli mitut sorti liha - ka alati kohustuslikku "sita" seljanka koostisosi viinereid ja suvalist suitsuvorsti. Naabri mozzarellasalat sisaldas mozzarellat, mis polnud väga mozzarella moodi, kuid eks me teame kõik venekeelsele maailmale kehtestatud piiranguid, kus mozzarellat tuuakse Voronežist ja šampanjat valmistatakse Sotšis. Mis sa siis ikka loodad. Hoopis huvitavamaks näiteks oli keskealine proua, kes oli välja tulnud koos ilmselt emaga. Nende vestlus köitis kohe algul mu tähelepanu, sest see nägi välja nii, et proua muudkui vatras ja tema ema vastas sellele tugeva köhimisega. Jututeemad kätkesid endas sugulasi alates Jelenast kuni Igorini. Ja jõuti ka selleni, et proua meessõbra abikaasa on ilge tross, sest ei anna mehele lahutust, kuigi mees on ju prouaga nii õnnelik, lapsed on juba suured ja nii ei ole mees sugugi õnnelik ja kipub jooma. Selles on süüdi abikaasa. Seda kõike jäin ma teda põrnitsema, ta märkas ja naeratas siivutult. Ehmusin ära, tõmbasin Leffe-kannu tühjaks ja kooserdasin minema.

                Sellega sai teine päev ja 20 000 sammu läbi. Kuna ma läbisin seda brasiilia lipuvärvides plätudes, siis tantsukingad lõid pilli. Hotellis oli õnneks kondekas, oli jahe, autod mööda ei sõitnud. Huvitaval kombel oli tubadel numbrite asemel nimed. Näiteks minu sviidi nimi oli Silja! Aga nahh sa mäletad täispeaga, et kas sa pead Silja, Reeda või Mari juurde minema. Väga confusing. Lisaks oli hotellitoas voodi koosnemas kahest kokkulükatavast kušetist, mis tähendanuks, et kui keegi tahaks seal bängida, siis oleks see üsna ebamugav. Lihtsalt hoiatuseks.

                Hommikul ärkasin mõnusa hambavaluga ja kuigi pool suud ei liikunud, siis vähemalt hommikusöök oli selline tore "olen vene vanatädil külas". Esimese hooga tuuakse lauale terve hunnik võileibu, siis topitakse kõik tassid eri substantse täis ja lõpuks saabub suur hommikupraad! Kodujuustutäidisega lihapallid, praemuna ja kurki-tomatit. Mingil põhjusel oli igas Ida-Viru söögikohas tegu toorete tomatitega. Terve Eesti upub küpsetesse tomatitesse, aga Ida-Virumaalt on need vist vastiku valitsuse poolt ära võetud. Ühesõnaga täielik ebaõiglus.

                Sillamäele sõites enam midagi huvitavat ette ei tulnud. Kui välja jätta see, et 11.50 sinna jõudes oli kohvik Marilyn veel kinni ja kohvik Brodvei oli lahti, kuid seal ei saanud kaardiga maksta. Vähemalt avati seepeale ka kohvik Marylin, mille kanapuljong munaga sisaldas päris (sic!) kana.

                Ja siis sai sisse löödud Sirgala ja sinnasuunas ka mindud. Muidugi on väike probleem sellega, et Ida-Viru külad on üsna tinglikud suurused. Esmalt juhtis guuglemaps mingisse väiksemasse ahervaremete seltskonda. See asus otse Viivikonna külje all, mis oli selle reisi kõige toredam koht. Elanikke 40, linn ise üsna progressiivne. Ehk stalinistlikud majad, kus pool maja on täiesti lagunenud ja siis umbes ühes korteris elab üks inimene. Elektrikilbid on muidugi heas korras ja kohtas ka rõõmsat prouat, kes teatas, et ta on kogu elu seal elanud ja tema majas elab veel tütar koos mehega. Kõik olla aga väga õudne ja Eesti riik ja shit.

                Helistasin seepeale futboliidile ja küsisin, et kus see kaevandus olla võiks. Võin öelda, et me seda ei leidnud, aga mis seal ikka. Metsavahel oli piisavalt naljakaid kohti ja lõpuks jõudsime suvalisse asustatud punkti, mille bussipeatus ütles - Sirgala. See oli ka kena kant, tühjad paneelelamud ja üleüldse. Korraga tabas mind arusaam, et peaks ju vaatama satellite viewi, et leida karjääre. Esmalt muidugi osutus üks koht Eesti Energia karjääriks, kuhu ligi ei saanud. Siis järgmine oli tore koht, mille ees oli kuuliaukudega silt "Sirgala harjutusväli". Ühesõnaga taas big nope. Aga mingis kohas nimega Konju oli täitsa nagu karjäärimoodi asju!

                Vahepeal jäi kõrvale mingi järv, mis reageeris nimele Mustanina tiik. Selle ääres oli džiibiga keskealine vene paar, kus mees oli juba riides, aga naine vehkis paljaste tissidega. Õnneks märkasid nad mu ehmunud nägu ja lahkusid. Vesi oli tore, põhi isegi enamvähem liivane. Selgus, et tegu on vana kaevandustranžeega, ehk tehniliselt olin leidnud kaevanduse!

                Konjusse muidugi ei jõudnud, sest mingi hetk läks tee Citroen C4-le riskantseks läbida ja nii tuligi tagasi sõita. Väike peatus veel Jõhvis ja jõudsin täiesti rampväsinuna kell 20 õhtul koju. Selleks aastaks aitab.

                Kommentaar


                  Enesekaitseks võin öelda, et saatsin Google maps pildi. Edasi oli tema seiklus ja saamatus levi augus mitte riske võtta. What is the worst that can happen?
                  Lootus sureb viimasena, ütles usk ja tappis armastuse.

                  My spell checking is second to nine!

                  Kommentaar


                    Algselt postitas futbolidipaul Vaata postitust
                    Enesekaitseks võin öelda, et saatsin Google maps pildi. Edasi oli tema seiklus ja saamatus levi augus mitte riske võtta. What is the worst that can happen?
                    Puugid!

                    Kommentaar


                      Algselt postitas Fc.
                      Miskipärast meenusid sellised read.

                      Ojah..
                      Ma käisin sünnipäeval,
                      ning mu keha on pisut nõrk.
                      Aga praegu istun ma oma mersu tagaistmel,
                      ja diiselmootor laulab mulle vaikset laulukest.
                      Hea et sain kupatada rooli taha eide,
                      kellega ma ka vahekorras olin.
                      Ma kiikan õhtupimeduses tähti taevas,
                      ning nüüd teel koju on kõike aeg meenutada.
                      Härrad, autojuhiks on siiski viisakalt abielus olev naisterahvas. Sellised viited on kohatud.

                      Kommentaar


                        Algselt postitas Mõnuagent 007 Vaata postitust
                        Lisaks oli hotellitoas voodi koosnemas kahest kokkulükatavast kušetist, mis tähendanuks, et kui keegi tahaks seal bängida, siis oleks see üsna ebamugav. Lihtsalt hoiatuseks.
                        mul tuli meelde sellega, et mul on juhtunud selline keiss, küll mitte narvas, vaid ühes väikses eesti linnas, ühes odavama poolses ööbimises, kus samuti esimene õhtu olles kippus üritus juba tragikoomiliseks minema, nii et teise öö jaoks tõin autost koormarihma ja tõmbasin need kuradi kušetid omavahel korralikult kokku.

                        Kommentaar


                          Aa, mis veel meenus ja kirja pandud ei saanud. Astri kaubanduskeskuses tuli mu autojuhi juurde turvamees ja teatas, et ta ei hoiaks oma käekotti niimoodi. Ehk siis üleõla ja kott ise selja taga. Ütles, et nii tehakse see tühjaks.

                          Kommentaar


                            Algselt postitas Mõnuagent 007 Vaata postitust
                            Aa, mis veel meenus ja kirja pandud ei saanud. Astri kaubanduskeskuses tuli mu autojuhi juurde turvamees ja teatas, et ta ei hoiaks oma käekotti niimoodi. Ehk siis üleõla ja kott ise selja taga. Ütles, et nii tehakse see tühjaks.
                            Et nagu on oodata varsti Õhtulehte arvamuslugu" Mina ja Narva" ?

                            Kommentaar


                              Algselt postitas Sambaz Vaata postitust
                              Et nagu on oodata varsti Õhtulehte arvamuslugu" Mina ja Narva" ?
                              Ma olen puhkusel siiski!

                              Kommentaar


                                Algselt postitas Mõnuagent 007 Vaata postitust
                                Ma olen puhkusel siiski!
                                Siis tasub kindlasti Tinderisse check in teha. Narva kiisud on väga maiasmokad pealinna meeste järgi.

                                Kommentaar

                                Working...
                                X