ETV

[mjaasa]

nu ta ju mainis ka, et ärge valesti aru saage

[Panso]

See tal igas hispaania mängus juba.

Rahvuselt bask, b nagu banaan oli seal itaalia-hispaania mängus kah kuulda. Aga hääldus oli küll samasugune nagu minu sõnad suul kui Horvaatia viigistas Itaaliaga...

[Mõnuagent 007]

See tal igas hispaania mängus juba.

Rahvuselt bask, b nagu banaan oli seal itaalia-hispaania mängus kah kuulda. Aga hääldus oli küll samasugune nagu minu sõnad suul kui Horvaatia viigistas Itaaliaga...

Eesti keeles pole erinevust tugeva ja nõrga sulghääliku vahel. Proovige. Diivan-turban, parfüüm-banaan, kiik-geograaf. Vahet pole.

[Panso]

Mul ei ole turbanit, ei saa proovida kahjuks.



Omal ajal mäletan, et just oli vahe:

tugevalt: k, p, t
nõrgalt: g, b, d


K nagu karavan
P nagu pankrannik
T nagu tarakan

G nagu goaala
B nagu boamadu
D nagu datsun cherry

[Nahkpea]

G nagu goaala

Khm-khm, et siis misasi?

[Panso]

No näed siis....ongi ikka pask siis. P-ga.

Ei hakka mina postitusi muutma kah, ähmis siin lasin, see horvaatia viik keeras juhtme kokku.

[mel21]

Eesti keeles pole erinevust tugeva ja nõrga sulghääliku vahel. Proovige. Diivan-turban, parfüüm-banaan, kiik-geograaf. Vahet pole.

Kinnitust ei suutnud leida, aga kas vahe ei tule pigem s-tähe palatalisatsiooniga sisse. See rahvakild siis pehmemalt.

[Artur]

Vahe on nõrga ja tugeva sulghääliku puhul eesti keeles täiesti olemas, lihtsalt mõne sõna puhul kergemini tajutav. "Baski" puhul on /s/ palataliseeritud lisaks muidugi.

[Mõnuagent 007]

Vahe on nõrga ja tugeva sulghääliku puhul eesti keeles täiesti olemas, lihtsalt mõne sõna puhul kergemini tajutav. "Baski" puhul on /s/ palataliseeritud lisaks muidugi.

Ma ei mäleta, et millises ülikooli loengus, aga mingis keeleloengus räägiti, et sõna alguses olev sulghäälik ei eristu kirjapildi järgi. Ehk nõrk hääldub tugevana.

[Mõnuagent 007]

Üks mu tuttav tundis muret, et tema küsimust ei loetud ETV-s ette. Nimelt, et kas Zelinskil on tõesti Dormeo madrats kodus?

[moya]

Ma ei mäleta, et millises ülikooli loengus, aga mingis keeleloengus räägiti, et sõna alguses olev sulghäälik ei eristu kirjapildi järgi. Ehk nõrk hääldub tugevana.

täpselt, ja just selle pärast valmistabki eestlastele teatud raskusi hääldada korrektselt mõningaid nende keelte sõnu, kus tehakse vahet sõna alguse helilistel (nõrkadel) ja helitutel (tugevatel) sulghäälikutel. st kiputakse hääldama helilisi sulghäälikuid helitult.
a la "to be/pee or not to be/pee"

[eika]

ja lõppeks oleks Kalkuni mõlema mängu "väljakul on bask / üks bask vahetab teise välja" tähelepanekud jäänud tähelepanuta, kui ta poleks pidanud vajalikuks teha oma "humoorikaid" täpsustusi. kogu see neegriteema ja bask nagu banaan tähelepanekud jätavad Kalkunist üsnaüsna labase mulje.

[moya]

tegelikult Kalkunil on humoristisoont küll, aga mitte siis, kui ta püüab nalja teha, vaid ainult siis, kui mängukeeris ta nii kaasa haarab, et ta "plikalikult kilkama" (nagu keegi foorumlane seda nimetas) hakkab. oh, oleks neid hetki vaid rohkem!

[idikas]

See on puhas kuld mis sealt praegu tuleb

[Halb ründaja]

Meeeeeene(s) mitte meneeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeee.