Lehekülg 24, kokku 24 EsimeneEsimene ... 142021222324
Näidatakse tulemusi 461 kuni 466, kokku 466

Teema: pöff

  1. #461
    Bradolf Pitler Kasutaja Mõnuagent 007 avatar
    Liitus foorumiga
    Jan 2004
    Postitusi
    25 536

    Algupärane

    SILDIMAALIJA – LÄTI
    https://poff.ee/film/sildimaalija/

    Lõpuks tehakse Baltimaades üks II maailmasõja film ka selline, kus pole (väga) palju sõda, sest sel ajal elasid meil ka inimesi, kes polnud vaprad sõdurid või siis lahked daamid, kes kohe kõigile sõdalastele kätte andsid. Selle võrdkujuks on sildimaalija Ansis, kes on väga iseloomutu inimene. Kui vahetuvad võimud, siis tal pole suurt vahet, ta maalib tänava- ja majasilte. Kui teda tahavad eri naised voodisse tõmmata, siis ta ei suuda valida, et kellega minna, vaid maalib muudkui silte.

    Kohati üsna naljakas, kohati väga traagiline, aga üldiselt tore film inimestest, kes üritavad kõigest sihikindla jõena läbi ujuda. Inimesed surevad, põgenevad ja nii edasi, aga mõned on niisama. Ja maalivad muudkui silte. Ilmselt seni parim II maailmasõja film Baltimaades.

    Mõnumeeter: kaks ilusat daami paljastavad end Ansisele. Ühega ei oska ta midagi peale hakata, teisest teeb maali, kus rinnad on tehtud kubistlikus stiilis.
    Valumeeter: sõda on, noh, inimesi lastakse maha.
    Ajumeeter: nalja saab, mõelda saab ka natuke. Aga muus osas lihtne.

    RATTUR – IIRIMAA, BELGIA ja LUKSEMBURG
    https://poff.ee/film/rattur/

    Mul oli keskkoolis klassivend Ants, kes oli toona üks vingemaid noori rattureid Eestis. Ühe klassi ajal oli ta kuid Prantsusmaal laagris, kuskohast ta tagasi tuli ja teatas, et talle aitab, sest ta ei taha endast mingit robotit teha lasta. Olid sellised ajad lihtsalt. Rattur räägib 98. aasta Tour de France’st, kus esimesed etapid peeti Iirimaal.
    Peategelane on suure staari lahtivedaja ja dopingut paneb kogu tiim ja mõnuga. Ilmselt olid toonasel ajal ainsad, kes dopingust midagi ei kuulnud ega näinud Eesti suured velosangarid.

    Näidatakse:
    * veredopingu manustamist
    * öösel paanikas ärkamist, sest veri on nii paks, et süda ei taha enam lüüa
    * nälgimist ja buliimiat
    * hirmu enda tuleviku üle
    * enesepiinamist

    Ehk tõeliselt tore film, mida näidata lapsele, kellel tõesti tuleb mõte hakata rattaga sõitma. Samal ajal on film tehtud armsalt odavalt, sest velotonis sõidab filmi Touril mõnikümmend sõitjat. Publikut on ka raja ääres üsna napilt. Film kulgeb nagu rattasõit, trass on ees ja sellest mööda ei minda.

    Mõnumeeter: peategelasel on romanss tuuriarstiga, midagi ei näe.
    Valumeeter: süstitakse, kukutakse, kakeldakse.
    Ajumeeter: kuidas küll meie velosangarid mitte millestki endiselt ei tea?

    SOOVIDE NIMEKIRI – HISPAANIA
    https://poff.ee/film/soovide-nimekiri/

    Kuna eelmised õhtud kulgesid karmi piinamise ja koleduste tähe all (filmilinal ikka), siis üsna täidetud Coca Cola Plaza saalis tuli linale päikeseline naistekomöödia Hispaaniast, mille peategelased olid küll vähihaiged (kaks kolmest), kuid muidu lubati helget ja rõõmsat filmi.

    Ma ei olnud absoluutselt valmis selleks, mis järgnema hakkas. Samamoodi hämmastas mind kobarkino kokamasin, kus tavajooki tundus eriti vingelt lahjendatult olevat. Aga selle korvamiseks olid hispaanlased vindi NIIIIIII üle keeranud.
    Õnnetud vähihaiged läksid furgooniga reisile nagu naksitrallid. Välja arvatud, et need naksitrallid olid vingelt rikkad, sest muidugi on Lääne filmides halvad asjad alati rikastel inimestel. Tehti tobedaid romantilisi asju, suudeldi suvalises linnas suvalist inimest, kes osutus järgmises linnas musklis surfiõpetajaks. Siis leiti suvaline kelner, kellesse ära armuti. Pahad korrumpeerunud politseinikud olid tegelikult head politseinikud ja lõpp oli ka filmil nii roosamanna, et kui uskusin, et enam roosamaks minna ei saa, siis siin filmis saadi ja mindi veel rohkem roosaks. Saal oli naisi täis, neile vist meeldis.

    Mõnumeeter: mm, pigem ei.
    Valumeeter: ühele rassistist naisele kukkus veinipudel pähe. Läbiti keemiaravi.
    Ajumeeter: kui te olete harjunud Mika muusikaga ja romantiliste komöödiatega, siis ei juhtu midagi. Muus osas võib kõrbema hakata.

    SÕNA SÕNA VASTU – PORTUGAL
    https://poff.ee/film/sona-sona-vastu/

    Ibeeria poolsaare väherõõmsam riik Portugal keeras vindi kohe tõsisemaks ja võttis luubi alla abielusisese vägistamise. Kohe filmi alguses põgeneb naine kodust ja algatab enda mehe vastu vägistamissüüdistuse. Mees on muidugi peaprokuröri poeg, mistõttu kõik tundub lootusetu. Film on kaks tundi pikk, millest viimane tund sisaldab kohtuvaidlust, mis kulgeb samas väga kiirelt. Lõpuni ei saa täpselt aru, et kellel nüüd õigus on ja kas ja kellele nüüd liiga tehakse.
    Lõpptõdemusena peab mainima, et abiellumine on halb ja üleüldse hoidke vastassugupoolest eemale.

    Mõnumeeter: näeb rindu! See pole vägistamisstseen, seda stseeni filmis polegi.
    Valumeeter: kohtuistungil räägitakse vägistamisest.
    Ajumeeter: miks inimesed üldse abielluvad!?

    HÜVASTI, NSVL – EESTI
    https://poff.ee/film/huevasti-nsvl/

    Järgmisel nädalal esilinastub ka see Eesti film, mille tegevuses on venekeelne ingerisoomlane Eestist, kes kannab pioneerirätti ja ei saa väga hästi aru, mis tuuled 80ndate lõpus Eestis valitsevad. Teda huvitab pigem naabritüdruk, selline võimekas tšetšeenineiu. Esimese hooga ei saagi aru, et kas tegu on väikest ajumahtu nõudva sotsromantikaga stiilis „Sangarid“ või mitte.
    Õige vastus on, et mitte, vaid lihtne ja armas lugu esimesest armastusest. Ka kohati väga naljakas lugu. Ilmselt väga palju vaatajaid ei teeni, aga Pääru ja Tõnu Oja on väga priimad.

    Mõnumeeter: armastusest küll, aga väga viisakas.
    Valumeeter: neiul lastakse kogemata üks silm pimedaks. Muus osas ka kakeldakse.
    Ajumeeter: esialgu on segadus, siis on kõik hästi.

    HIRM – BULGAARIA
    https://poff.ee/film/hirm/

    See on vist esimene põhiprogrammi film, mida ma vaatasin? Ühesõnaga filmi eel tuli kohe Q ja A voor, mille puhul ma suurt midagi aru ei saanud, sest filmi produtsent pani roppu aktsenti ja ma mängisid Angry Birdsi. Filmi peategelane on daam Slavka, kes on selline Bulgaaria Frances McDormand, kelle mees on surnud, kes elab trööstitus väikelinnas, kus kellelgi pole tööd ja üleüldse on kõik paha.
    Aga neil on vähemalt kedagi süüdistada, sest vahepeal jooksevad sealt läbi mõned Saksamaale suunduvad pagulased. Linnas pole nagunii kellelgi raha, aga kui pagulane läbi jookseb, siis saab kohalik poliitik öelda, et „Meil pole endalgi süüa, aga nüüd tulevad nemad ja söövad meid paljaks!“

    Slavka elu läheb täiesti pea peale, kui ta läheb metsa jänesejahile, aga tabab sealt neegri. Sa vaata pilti! Selgub, et Malist pärit põgenik polegi mingi saadanasigitis, vaid oskab tööd ja on muidu ka tore mees. Aga muidugi ülejäänud õnnetu linn ei saa sellest aru, sest muidugi on nende vaesuses süüdi just seesama must mees. Ja mis kõige hullem – algul võtsid nad meilt töö, aga nüüd hakkavad meie naisi ka veel panema! Varsti tulevad ja panevad meid ennast ka.

    Film on väga-väga naljakas. Kohas, kus öeldi „in restroom there is a shit, but that comes from our heart“ ajas saali kõverasse. Muidugi oli filmi juurest puudu konservatiivide kommentaar, et kuidas selline pagulaspropaganda meid paljaks teeb.

    Mõnumeeter: Slavka seisis paljalt kaamera poole. Seljaga.
    Valumeeter: keegi viskab Slavkale kiviga vastu pead. Veidi kakeldakse ka.
    Ajumeeter: hehee, naljakas film oli. Hea ka.

  2. #462
    Põrandaalune panustaja Kasutaja telekavaataja avatar
    Liitus foorumiga
    Mar 2004
    Postitusi
    16 295

    Algupärane

    Tsitaat Algselt postitas Mõnuagent 007 Vaata postitust

    SOOVIDE NIMEKIRI – HISPAANIA
    https://poff.ee/film/soovide-nimekiri/

    Kuna eelmised õhtud kulgesid karmi piinamise ja koleduste tähe all (filmilinal ikka), siis üsna täidetud Coca Cola Plaza saalis tuli linale päikeseline naistekomöödia Hispaaniast, mille peategelased olid küll vähihaiged (kaks kolmest), kuid muidu lubati helget ja rõõmsat filmi.

    Ma ei olnud absoluutselt valmis selleks, mis järgnema hakkas. Samamoodi hämmastas mind kobarkino kokamasin, kus tavajooki tundus eriti vingelt lahjendatult olevat. Aga selle korvamiseks olid hispaanlased vindi NIIIIIII üle keeranud.
    Õnnetud vähihaiged läksid furgooniga reisile nagu naksitrallid. Välja arvatud, et need naksitrallid olid vingelt rikkad, sest muidugi on Lääne filmides halvad asjad alati rikastel inimestel. Tehti tobedaid romantilisi asju, suudeldi suvalises linnas suvalist inimest, kes osutus järgmises linnas musklis surfiõpetajaks. Siis leiti suvaline kelner, kellesse ära armuti. Pahad korrumpeerunud politseinikud olid tegelikult head politseinikud ja lõpp oli ka filmil nii roosamanna, et kui uskusin, et enam roosamaks minna ei saa, siis siin filmis saadi ja mindi veel rohkem roosaks. Saal oli naisi täis, neile vist meeldis.

    Mõnumeeter: mm, pigem ei.
    Valumeeter: ühele rassistist naisele kukkus veinipudel pähe. Läbiti keemiaravi.
    Ajumeeter: kui te olete harjunud Mika muusikaga ja romantiliste komöödiatega, siis ei juhtu midagi. Muus osas võib kõrbema hakata.
    Käisin seda filmi tööpäeva hilisõhtul vaatamas ja üllataval kombel läks mulle see peale. Ilmselt mingit naiivset positiivsust oli mul tol hetkel väga vaja. Muidugi sisu poolest mitte midagi erilist.

    Tsitaat Algselt postitas Mõnuagent 007 Vaata postitust


    HIRM – BULGAARIA
    https://poff.ee/film/hirm/

    See on vist esimene põhiprogrammi film, mida ma vaatasin? Ühesõnaga filmi eel tuli kohe Q ja A voor, mille puhul ma suurt midagi aru ei saanud, sest filmi produtsent pani roppu aktsenti ja ma mängisid Angry Birdsi. Filmi peategelane on daam Slavka, kes on selline Bulgaaria Frances McDormand, kelle mees on surnud, kes elab trööstitus väikelinnas, kus kellelgi pole tööd ja üleüldse on kõik paha.
    Aga neil on vähemalt kedagi süüdistada, sest vahepeal jooksevad sealt läbi mõned Saksamaale suunduvad pagulased. Linnas pole nagunii kellelgi raha, aga kui pagulane läbi jookseb, siis saab kohalik poliitik öelda, et „Meil pole endalgi süüa, aga nüüd tulevad nemad ja söövad meid paljaks!“

    Slavka elu läheb täiesti pea peale, kui ta läheb metsa jänesejahile, aga tabab sealt neegri. Sa vaata pilti! Selgub, et Malist pärit põgenik polegi mingi saadanasigitis, vaid oskab tööd ja on muidu ka tore mees. Aga muidugi ülejäänud õnnetu linn ei saa sellest aru, sest muidugi on nende vaesuses süüdi just seesama must mees. Ja mis kõige hullem – algul võtsid nad meilt töö, aga nüüd hakkavad meie naisi ka veel panema! Varsti tulevad ja panevad meid ennast ka.

    Film on väga-väga naljakas. Kohas, kus öeldi „in restroom there is a shit, but that comes from our heart“ ajas saali kõverasse. Muidugi oli filmi juurest puudu konservatiivide kommentaar, et kuidas selline pagulaspropaganda meid paljaks teeb.

    Mõnumeeter: Slavka seisis paljalt kaamera poole. Seljaga.
    Valumeeter: keegi viskab Slavkale kiviga vastu pead. Veidi kakeldakse ka.
    Ajumeeter: hehee, naljakas film oli. Hea ka.
    Seda käisin vaatamas eile. Minu meelest väga hea film.

  3. #463
    Möirgav mölder Kasutaja mcnamara avatar
    Liitus foorumiga
    Nov 2001
    Postitusi
    23 196

    Algupärane

    Endiselt pöffi veebiga maadeldes vaatasin filmi "Havel", mis räägib Vaclav Haveli elust enne kui ta presidendiks sai. Soovitan kindlasti, kes selle vägeva mehe teekonnaga ülemäära tuttav pole.
    'Cause I know
    For all my ruminations I can't change a thing
    Still I hope
    There's others out there who are listening

  4. #464
    Bradolf Pitler Kasutaja Mõnuagent 007 avatar
    Liitus foorumiga
    Jan 2004
    Postitusi
    25 536

    Algupärane

    PUURILINNUD - Šveits, Saksamaa
    https://poff.ee/film/puurilinnud/
    Kui vaadata viimase aja Saksamaa filme, siis oli 70ndatel Lääne-Saksamaa sisuliselt äärmusparempoolne riik, kus peksti üliõpilasi, kes tahtsid niisama elada, neid topiti vangi ja üleüldse. Puurilinnud näitavad, et täpselt samasugune oli ka 70ndate lõpu Šveits, kus vanglas olid vaprad lindpriid, kes tahtsid vendlust, vaprust ja vaba armastust, mille eest said nad kumminuute ja pisargaasi.
    Kui The Baader Meinhof Complex üritas inimlikuks muuta Lääne-Saksa kommarterroriste RAFist (ja seda täitsa edukalt, sest film oli vinge), siis Puurlinnud võtab palju lihtsama ülesande – kunagi oli Šveitsis tore noormees, kellele meeldis vanglast põgeneda. Ta oli justkui Robin Hood, keda asub kaitsma (ja vaikselt armastama) tõsiste terviseprobleemide käes olev advokaat Barbara.
    Robin Hood põgeneb muudkui vanglast, satub kokku erinevate idealistidest äpudega ja kukub jälle kinni. Nii mitu korda. Kui lõpuks mees täitsa vabaks saab, siis on ta jälle õnnetu, kuna kui kuskilt põgeneda pole, siis on ka ju igav. Film on suhteliselt pikk, aga vähemalt karjutakse vähem ja vahepeal on põnev ka.

    Mõnumeeter: näeb paljast naist, seksitakse ka. Samas Saksa filmi kohta suhteliselt vähe.
    Valumeeter: pahad politseinikud peksavad hipinoori, näljastreikivale vangile surutakse toitu kurku ja muud väiksemad probleemid.
    Ajumeeter: miks meie vanad dissidendid ka uuel ajal dissidendid kipuvad olema? Kas nad muudmoodi ei oska?


    MÕRU ARMASTUS (Rootsi, Soome, Poola)
    https://poff.ee/film/moru-armastus/
    Vapralt Saksamaa film vaadatud, sai võetud ette õnnetute venelaste elu. Ja need venelased on tõesti õnnetud, sest nad otsivad armastust. Armastuseotsijad on ikka toredad ja naljakad, veidi haledadki. Vaadake kasvõi Rannamaja Raju reedet. Ehk kui sa pead otsima armastust kuskilt erilistelt üritustelt, siis on midagi sinu endaga viga ja ega sa sealt seda väga ei leia. Vähemalt nii võiks mingis vanuses inimesed juba aru saada.
    Aga ei, venelased lähevad suure kambaga Volgale (see on jõgi, mitte auto) kruiisima ja siis üritavad omavahel suhtlust sõlmida. See pole muidugi nii lihtne, sest küll kipub üks mees laulma uuele potentsiaalsele naisele kurbi laule vanast naisest (uuele naisele see muidugi ei meeldi); küll kipub vanem daam sõimama täitsa normaalset meest, sest ta ei taha habet ära ajada (parim armastuse leidmise nipp – sõima, vingu, armasta); küll keegi leiab meeldiva mehe küll, aga, neetud, see on pleiboi.
    Inimesed on suhteliselt kained ja keegi kellega otseselt kaamera ees ei seksi, ses osas jääb Rannamajale alla, aga inimesed on kohati täitsa targad, tsiteerivad kirjandusklassikuid ja üleüldse on kõik vildakalt sümpaatne.

    Mõnumeeter: kõik on viisakalt riides.
    Valumeeter: kui sul on empaatiavõimet, siis kohati hakkab päris kurbvalus.
    Ajumeeter: oh, kodus on hea ja lihtne õpetada!


    AED (Island, Poola)
    https://poff.ee/film/aed/
    Siis tuli teade, et Mailis Reps astus tagasi ja Õhtuleht saab ilmselt Bonnieri. Õhtusest filmikavast valisin välja Iraani filmi „Päikeselapsed“, kuna Iraani filmid on alati head ja läksin enne seda jalutama. Kui jalutuskäigult tagasi tulin, siis ei olnud enam kinnomineku tuju. Lisaks tahtis naisisik midagi lõbusat vaadata ja kuna üks sinine päevaleht oli kiitnud Islandi filmi „Aed“, siis läks Iraani filmi asemel reis edasi Islandile.
    Noh, et pidavat lõbus olema ja puha. Peategelane on tüüpiline keskeapluss daam, kellele jääb kõik võõras ette ja kes vingub kõige üle. Tema poeg on selle all kannatav töll. Naaber on haige daam, kes kohtub paar korda aastas meremehega, kes teda robustselt bängib. Ja naabrid, raisad, on üsna edukad vietnamlased. Ühesõnaga peategelase elu on kohutav, sest tema ise on kohutav. Kõlab justkui äraspidine Trailer Park Boys, aga päris pole. Stseenid on pikad ja teaterlikud, lõbusat filmi tahtnud naisisik jõi pool pudelit veini ära ja jäi üleüldse magama.
    Lõpuks nalja ei saanud, lõbus ka polnud ja üleüldse.

    Mõnumeeter: vist ei olnud midagi.
    Valumeeter: keegi tapeti ära
    Ajumeeter: kuhu nali jäi?


    Mooniväli (Rumeenia)
    https://poff.ee/film/moonivaeli/
    Selle filmi tegevus võinuks toimuda ka Pärnus, sest seal on targad inimesed, kes käivad filmiseansside eel lärmamas, et mingi geivärk. Seekord on tegu siis Rumeeniaga, kus olukorda läheb veidi käest ära, sest näidatakse lesbifilmi, mille peale lendavad da haussi ikoonide ja siltidega lärmakad inimesed.
    Kogu melu saabub lahendama politseiüksus, kus on ka üks kapihomo, kelle tunneb üks filmikülastaja ära. Kõlab nagu hakkaks jube melu ja möll pihta, kuid tegelikult räägitakse vaikselt ja mõtiskletakse. Filmis ongi kolm tegevuskohta – mehe korter, kino ja siis parkimisplats. Muidu tore, aga tegevust pole pea üldse.

    Mõnumeeter: vist oli paljaid mehi.
    Valumeeter: üks homo saab molli
    Ajumeeter: lihtne film.


    Laul armastusele 1980 (Hiina)
    https://poff.ee/film/laul-armastusele-1980/
    Kunagi ei saanud ma aru neist inimestest, kes käisid Aasia filmil ja siis kurtsid, et nad ei saanud aru, kuna kõik oli sama nägu. Nüüd tekkis mul sama keiss, sest peategelase vend uppus ära ja siis ta siblis kolme erineva naisega, kellega justkui magati (vist kõigiga), siis joodi, aga kõigil oli kõigi teistega ka suhted.
    Kõik oli väga ilus, aga kes ja kellega ja miks käis, ei saanud ma üldse aru. Muus osas tore film.

    Mõnumeeter: Hiina tisse ei näita.
    Valumeeter: üks mees upub ära.
    Ajumeeter: no kes on kes? Miks?


    Luhtunud pulmaöö (Iisrael)
    https://poff.ee/film/luhtunud-pulmaoeoe/
    Kuna naisisik tahtis ikka nalja näha, siis küsisin PÖFFilt järgi, et mis on naljakas. Noh, lubati, et see on. Sinise päevalehe ajakirjanik ka lubas. Iisraelis pulmi pidanud noorpaar läheb raksu, sest bängimise asemel leiab pruut peiu taskust sõrmuse, mille kinkis talle ekspruut.
    Et ikka asi oleks tobe, siis hakkab naine jaurama, mees on lontu ja nii käiakse mööda linna ringi ja otsitakse asjaosalisi. Mingi lõpu eel sain ma aru, et kõik tegevused on metafoorid, millega tuleb abielus hakkama saada –eksid, noored kosilased, vormis panomehed, hullud vanemad ja hullud naised.
    Veidi lõbusam, kui see Islandi film.

    Mõnumeeter: viisakalt riides.
    Valumeeter: mehed lähevad kaklema
    Ajumeeter: nagu Coelho, võid teha näo, et oli marutark asi.


    25 aastat süütuna (Poola)
    https://poff.ee/film/25-aastat-sueuetuna/
    Vahepeal ei pea filmis tegema midagi uut, et saada täitsa vaadatav teos. Veidi lihtsameelne autopesija sattus Poolas kohtuhammasrataste vahele, kuna oli vaja kuidagi keegi süüdi mõista vägistatud neiu mõrvamise eest. Noh, nii siis taotigi erinevate asjadega tunnistus välja ja saadeti noormees 25 aastaks vangi.
    Umbes 18 aasta pärast hakkas üks igavlev politseinik vaatama, et õu, vägistamised käivad edasi. Ja järgnes tõestusretk vaese lihtsameelse mehe päästmiseks. Lõpp hea, kõik hea. Poola võimupartei muidugi hakkas juhtumit kohe ära kasutama, et kõik kohtunikud välja vahetada. Priimägi-noorem kurtis, et film on liiga stereotüüpne. Eks ta olegi, aga tore ikka.

    Mõnumeeter: näeb rindu, aga vägistamisstseenis, mis pole lahe.
    Valumeeter: lihtsameelset noorukit pekstakse kongis ja politseis.
    Ajumeeter: lihtne.


    Päikese lapsed (Iraan)
    https://poff.ee/film/paeikese-lapsed/
    Maailma TOP3 kurjadest riikidest ehk Iraan teeb ikka sigahäid filme. Eelmisel aastal oli neid mitu ja nüüd on ka vähemalt üks. Tegu siis filmiga, mis potentsiaalse toimetuse Bonnieri pärast Islandi Aiaga asendatud sai. Ja nii toredat filmi pole veel PÖFFil olnud.
    Teherani tänavalapsed saadetakse kohaliku autoriteedi poolt tänavalaste kooli, kuna mingi asi on kooli keldri lähistel peidus. Poisid uuristavad tunnelit, et jõuda lubatud aardeni, aga saavad samal ajal ka koolitunde.
    Filmi point pole aardejaht, vaid hariduse tähtsuse tähistamine julmas ja kurjas maailmas. Lõpp pole seejuures teab mis õnnelik. Film pole pikk ka. Kui seda veel on, siis minge vaatama.

    Mõnumeeter: see on Iraani film, kämoon!
    Valumeeter: ühel politseinikul lüüakse ninaluu puruks, lapsed kaklevad.
    Ajumeeter: ilus ja tore.


    Armugan (Hispaania)
    https://poff.ee/film/armugan/
    Habemik, kes näeb välja kui Antonio Banderas, haarab lastehalvatuse käigus kängu jäänud mehe kukile ja veab teda vanade inimeste juurde. Kui seljas olev Armugan kohale saabub, siis surevad vanainimesed rahulikult.
    Vahepeal kasvatatakse lambaid ja elatakse oma elu. Errorisse läheb asi, kui Armuganil palutakse aidata teise ilma minna noorel poisil. See ajab Armugani ja tema habemikust Banderase tülli.
    Kõlab maruigavalt ja aeglaselt, kuid õige on ainult aeglane. Ilus film, mõtlemapanev ka. Et kas ja kuidas kedagi lihtsalt kehalise peetuse tõttu elamisväärtusetuks pidada.

    Mõnumeeter: ei
    Valumeeter: inimesed surevad rahulikult enda voodis
    Ajumeeter: kogu elu mõte ongi ainult elu, vist.


    Lola (Belgia)
    https://poff.ee/film/lola/
    Kuna mul oli antud päeval ainult üks võimalik film kavas, siis nägin ära ka Justfilmi transsooliste loo. Lionel tahab saada Lolaks, milles toetab teda ainult ema, kuid ema sureb ära ja nii peab ta suhtlema enda isaga, kes pole väga rõõmus, et Lionel tahab saada Lolaks. Koos peavad nad viima ema tuha lapsepõlvekodusse.
    Ülejäänu on täiesti loogilist rada kulgev lugu, kus algul kakeldakse, pärast lepitakse. Isegi Antony and The Johnsonsi „Bird Gerhl“ on helireaks välja otsitud. Saalis oli üks väga ilus neiu, kuid ma ei oska enam kindel olla, kas ta oli neiu.
    Mõnumeeter: Lionel käis duši all ja talle olid hormoonid juba mõikama hakanud.

    Valumeeter: Lionel annab isale molli.
    Ajumeeter: ilmselt kõige lihtsam film PÖFFil.

  5. #465
    Bradolf Pitler Kasutaja Mõnuagent 007 avatar
    Liitus foorumiga
    Jan 2004
    Postitusi
    25 536

    Algupärane

    Kaugel eemal – Lõuna-Korea

    https://poff.ee/film/kaugel-eemal/
    Põhiprogrammi filmide eel räägib alati mingi tore manbuniga mees inglise keeles filmidest. See on seepärast tore, et tal on nii oossom aktsent, et suurt midagi aru ei saa. See aga omakorra aitab kaasa sellele, et filmile võib mõõdukalt hilineda. Seetõttu jõudsin tööpäeva lõpus veel selle aasta esimesele Korea filmile, millest on iseenesest kahju, kuna Korea teeb alati häid filme.
    Seekord oli tegu sisuliselt Korea Brokeback Mountainiga, kus peategelane on noormees, kes elab lambafarmis ja talle tuleb külla tore noormees. Peretütar on muidugi mehesse armunud, teeb koguaeg viiteid, et tonksa mind, aga mees ei võta vedu. Ikka seepärast, et tema tonksab selle uue mehega.
    Korea on siiski pereväärtuslik riik ja kui see avalikuks tuleb, siis on veidi pahasti. Filmis ei keerata tundneid üle käte, keegi ei hüsteeritse (väga), inimesed ei nuta ennastsalgavalt, vaid on lihtsalt kurvad, et kuskil kahele homole väga kohta pole. Armas ja tore film, PÖFFi lõpupäevil sisendas see jõudu, et äkki saan veel 30 filmi kätte!

    Mõnumeeter: Aasia filmid on viisakad.
    Valumeeter: Lammas sai südari ja suri ära.
    Ajumeeter: Korea ühiskondlikud probleemid on välja toodud. Väga targaks saab! Sellega rannamajas lööks!


    Koidik – Horvaatia

    https://poff.ee/film/koidik/
    Kõik energia, mis Korea filmist sai, läks järgmise filmiga täiesti pekki. Igal pöffil on ikka üks selline „labidaga pähe“-film, kus karjub igalt poolt näkku, et „Õõu, djüüd, saad aru, me teeme kunsti!!!“
    No ja see siis nüüd oli. Kohe esimeses kaadris on paljas naine, keda bängib mees, lapsed piiluvad ukse tagant. Kõik naabrid tahavad ära kolida, mees mõtleb ka. Korraga ilmub uus mees, kes ehitab vastaskünkale samasuguse maja ja ütleb, et tema on pere uus isa. Naine ja lapsed kolivadki uue isa juurde. Seal kakeldakse, karjutakse. Tuleb telgiga naine, kes ütleb, et tema on uus isa ja naine ja lapsed kolivad sinna.
    Lõpuks põgenevad nad kõigi eest, kuna kuskilt tulevad uued inimesed, kelleks on lõpuks noored reivihuvilised. Et siis noor põlvkond hävitab vanad väärtused või? Või mis? Ah, mida? See kestis üle kahe tunni ja mitte ükski film pole mind nii ära väsitanud ja nii palju kella vaatama pannud. Viimane veerand tundi korrutasin omaette „palun saa läbi, palun saa läbi.“ Aga ei saanud ega saanud. Fakk off, noh.

    Mõnumeeter: nägi korduvalt tisse.
    Valumeeter: Peksti ja karjuti.
    Ajumeeter: minge pers**e.

  6. #466
    Bradolf Pitler Kasutaja Mõnuagent 007 avatar
    Liitus foorumiga
    Jan 2004
    Postitusi
    25 536

    Algupärane

    Tohoh, märkasin, et enda viimast PÖFFi filmi polegi siia kirja pannud. Anthony Hopkinsi ja Olivia Colmani meistriklass The Father sai koroonaarengu tõusulainel täissaalis ära kaedud. Segadust tekitav film dementsusesse langevast vanahärrast, kes ei saa enam mingil hetkel üldse aru, mis toimub. Vaataja ei saa ka aru, et mis toimub. Ja kui ootad, et lõpuks langevad kõik pusletükid kokku, siis eksid, sest dementsus ongi selline, kus enam mitte midagi aru ei saa.
    Ilmselt pole film igaühele, kuid Hopkins ja Colman saavad vähemalt oskarinominatsiooni kätte. Tisse ei näidatud, ilmselt tuleb varsti kinno ka.

 
 

Järjehoidjad

Postitamise reeglid

  • Sa ei tohi postitada uusi teemasid
  • Sa ei tohi postitada vastuseid
  • Sa ei tohi postitada manuseid
  • Sa ei tohi muuta oma postitusi
  •  
  • BB kood on Sisse lülitatud
  • Emotikonid on Sisse lülitatud
  • [IMG] kood on Sisse lülitatud
  • [VIDEO] code is Sisse lülitatud
  • HTML-kood on Välja lülitatud