pöff

[ericbana]

Mingil põhjusel otsustasin täna natuke varem kinno minna ja võtta pilet täiesti suvalisele seansile. Selleks sai prantslaste film Belle and Sebastien. Lastefilm orvupoisist Sebastienist, kes sõbruneb suure koeravolaskiga. Saal oli mingeid mürgeldavaid lapsi täis, aga keda ei olnud, oli dubleerija Hans Kaldoja. Noh, igatahes ta saabus nii umbes pool tundi hiljem ja nii ta istus minust paar rida eespool ja vuristas mahehäälel terve filmi jooksul ekraanile ilmunud teksti ette. Kuna pöffil on subtiitrid enamjaolt jumala tahtsi ekraanil, siis pani ka herr Kaldoja vahepeal jummala segast. Film oli üsna mittemidagiütlev ilusate looduskaadritega värk..

Hahahaha. See oli nii epic filmikogemus. Mul oli täpselt sama lugu. Mõtlesin hommikul täiesti huupi, et võiks midagi vaatama minna. Kuna muud kohustused olid õhtupoole, siis tingis see, et ostsime sõbraga sellele 14.30 algama pidanud filmile piletid. Absoluutselt täiesti süvenemata, kuhu alaprogrammi film kuulub, mis sihtgrupile see on, mis keeles see on ja millest üldse jutt peaks olema. Ainus asi, mida teadsime oli see, et vist on mingid kaadrid Alpidest.

Esimene üllatus oli siis, kui saalile lähenema hakkasime. Seal oli massiliselt mingeid lasteaia/algkoolilapsi ja nende MILF-idest emasid. Kusjuures põhiline jututeema emadel oli näiteks see, kuidas ta laps möödunud nädalal kehalises esimese nelja sai, sest tal puudutas poomiharjutuses jalg korraks maad. Nojah. Mõtlesime, et okei, äkki migi muu film hakkab samal ajal kõrvalsaalis. Siiski lendas kogu see mass samasse saali. Saime aru, et olime ostnud piletid JUST Filmi programmis linastuvale filmile. Kuna nägime, et saalis ka veidi tavapublikut, siis mõtlesime, et päris pühapäevahommikune ETV lastekas ikka ei ole.

Järgmine üllatus tabas, kui öeldi, et mingi näitleja hilineb ning seanss lükkub 15 mintsa edasi. Mis kuradi näitleja, mõtlesime?!? Lõpuks lükkus mingi 25-30 mintsa muidugi. Siis saime aru, et seanss on veel pealekauba dubleeringuga. Okei. Ja siis 20 mintsa hiljem jookseb lõõtsutades trepist üles Hans Kaldoja.

Nagu Dannar ka kirjeldas, siis Kaldoja pani ikka totaalselt mööda vahepeal. Lastel polnud sellest muidugi sooja ega külma, sest 75% neist vist filmi ei vaadanudki. Alguses Kaldoja vähemalt püüdis eri karakterite puhul mingeid hääleerinevusi välja mängida, aga kui ta oli järjest mitmeid ridu tekstist lihtsalt vahele jätnud, siis loobus sellest ja vuristas ülejäänud filmi ühe hääletooniga lõpuni sisuliselt.

Filmi sisu oli meh. Pildikeel oli muidugi kena. Aga noh, Alpides filmides võib olla filmi sisu ükskõik milline, ikka on ilus vaadata.

Ja kaks wtf momenti filmis, mida Dannar mõistab: *koera imeline puhastumine mägijões *laviini tekkimine Saksa sõduri karjatusest.

Järgmine kord vist ikka tasub vaadata, millele pileteid osta.

[Martin]

Käisin ka PÖFFil, filmiks oli "Fööniks", mis vist rääkis Stockholmi sündroomiga naisest, kes pääses läbi ime juudilaagrist, ja tema (endisest) abikaasast, kes oli sõja ajal tõenäoliselt saanud mingisuguse peatrauma, sest tegemist oli ohmuga, kes naist ära ei tundnud.

Mees pani naise vahepeal keldrisse luku taha, et too naise moodi käituma hakkaks. See oli kergelt naljakas.

Ei hakka lahendust ette rääkima, kuid õnneks oli suht lühike linateos.

Ahjaaa, kui teil on mingid pildid ja mingi tegelase peale on ring ümber tõmmatud (nagu Facebook teeb), siis see on nats. Kui on rist, siis see on surnud.

[Mõnuagent 007]

Pöff on tegelikult alla käinud. Kui nullindatel oli igas pöffi filmid põrkuvad tissid ja vehklevad peenised, siis nüüd olen 9 filmi ära näinud, aga tisse pole ühtegi olnud... Kuradi pereväärtuste eest võitlejad on ka filmid ära rikkunud?

[Wingback]

Välja müüdud, välja müüdud, välja müüdud, oeh

[mcnamara]

Välja müüdud, välja müüdud, välja müüdud, oeh

Iga aastaga on inimestel rohkem aega, jaksu ja raha. Minul küll ei ole. Midagi vaatan ka seekord, aga mahus tuleb järele anda.

[Mõnuagent 007]

Eile vaatasin Poola filmi Kodanik, mis oli selline Maie-Valdurilik jant, kus peaosas oli ainult Valdur. Kohal oli ka lavastaja, stsenarist ja näitleja, kes oli muhe mees ja üleüldse oli filmis ka mõned toredad naljad. Lisaks nägi koguni nelja naise tisse, mis avas ka minu selle aasta PÖFFi-skoori. Film oli tore meelelahutus, ei miskit pretentsioonikat ja lõpuks jäi ka lõpp tabamatuks, aga vähemalt on see, et poolakad ise teevad enda purgisuppide üle nalja, alati tore.

[billy t]

Escobar. Kadunud Paradiis .Meespeaosaline häiris lõpuni välja.

ikzäktli! see kandilise peaga djuud oli väga ebaveenev ja häiriv, aga Benicio "ostan vinge teleskoobi ja valvan ise jumala üle" Escobari tõttu soovitaks filmi iga kell.

[Mõnuagent 007]

ikzäktli! see kandilise peaga djuud oli väga ebaveenev ja häiriv, aga Benicio "ostan vinge teleskoobi ja valvan ise jumala üle" Escobari tõttu soovitaks filmi iga kell.

Vahepeal olen tuvastanud, et selle näitleja kõige tuntum (või õigemini ainus tuntud) roll on Näljamängudest mingi tegelane. Ehk, noh, tase.

[piimamees]

Välja müüdud, välja müüdud, välja müüdud, oeh

Aitäh tähelepanu juhtimast! Oli plaan proua laupäeval "Relatos salvajes"-it vaatama viia, kuid ei osanud karta, et piletite saamisega juba teisipäeval probleeme tekib, mis oli rumalalt naiivne minust. Tund tagasi oli saadaval veel üksikud kohad esireas... Saab lõbus olema.

Senistest PÖFFi elamustest aplaus filmidele "20 000 Days on Earth" ja "'71

[Saarlane]

Mina vaatasin pühapäeval soomlaste filmi Muudatus. Rääkis somaallastest vs natsidest soomlastest ja mõni kaader oli täitsa äge. Muidu vau-efekti ei tekitanud, aga mööda külgi maa ei jookse.

Teisena vaatasin Parandusklassi ära, mis millegipärast Tartuffil nägemata jäi. Film oli karm ja lõpustseen, kus ema põrandat nühib ja monoloogi peab, oli võimas. Päris "Klass" ei ole, aga loo poolest on veidi sarnane küll. Soovitan ära vaadata.

[Mõnuagent 007]

Nüüd sai siis käidud siiani kõige kummalisemal filmil. Nimeks oli Vererakud. Ma jäin filmile umbes neli minutit hiljaks ja seepärast ei saanud ma mitte munnigi aru. Aga tänu sisututvustele kataloogist, sain teada, et seal oli tegu kunagise farmeriga, kelle talu hävis suu- ja sõrataudis ja seepeale tegeles tüüp 10 aastat enesepõletamisega. Nüüd hakkas aga vennanaine sünnitama ja seepärast läks ta endiste tuttavate juurde. Ja nii ta siis kohtus inimestega, jõi õlut, vahel olid segased flashbackid ja üleüldse oli mingi kummaline värk. Ei soovita.

[Mõnuagent 007]

Eile oli esimeseks ülesandeks ära vaadata film Võiduvärav, mis rääkis Ameerika Samoa jalkavõistkonnast, keda pikalt tituleeriti maailma kõige halvemaks jalgpallivõistkonnaks. Ühesõnaga oli tegu nende ebatõenäolise eduloost tehtud dokumentaaliga, mis oli soe ja tore film, kus sai ka naerda. Kohati tundus ekraanil kõik nii tore, et tuli meelde aeg, mil jalgpall tunduski selline tore ja kompromissitu võitlus paremuse nimel. Oeh, ilusad ajad. Soovitan väga.

Järgmisena tuli aga kohe film Bornholmi tänav, mis sisututvustuse põhjal kõlas justkui film pingelisest ööst Ida-Saksa piiripunktis vahetult enne müüri langetamist. Kõlas sellise põneva ja pingelise draamana, aga kui film hakkas sellega, et piirivalveülem istub vetsus ja vaevaliselt peeretab, siis sain aru, et midagi on nüüd viltu läinud. Ühesõnaga toimus mingi Kreisiraadio ning Eesti telefilmi 1991 (see, kus halbades riietes dublandid mängisid kümnekesi rahvamassi, kes teletorni kaitseb) ristsugutis. Mõned korrad sai naerda, kohati oli üsna piinlik, aga lõpuks sai film kiirelt läbi ja mingeid jäävaid kahjustusi ei kaasnenud. Ehk selline enamvähem ajaviide.

[Mõnuagent 007]

Nii.
Eilne esimene film oli Eeden, kus mängiti mürtsuvat häuss-muusikat (ja hunnikus Daft Punki) ja näidati tegijat Prantsusmaa DJ-d, kes üritas saada uueks Daft Punkiks, kuid sai lõpuks pulma-DJ ja kui kõik eksnaised hakkasid paljunema ka, siis oli mehel nutt lahti ja üleüldse kurb meel. Film venis suhteliselt korralikult ja vahel tundusid lihtsalt mingite etüüdide kogum olevat, aga lõppeks oli isegi DJ allakäiku tore vaadata. Ehk kui oled ise enda arvates lahe DJ olnud või hauss-meeste järgi tantsulkat teinud, siis mine vaata, muidu jää koju.

Teine film oli justfilmi kavas Neli Nurka. LAV-i getomürgel võtab natuke snitti Cidade De Deusist (kuigi nii võib vist iga getofilmi kohta öelda). Kaks suurt gängi kaklevad omavahel, mingi tüüp tahab malet mängida ja mitte gängides mürgeldada, kusagil on pervost sarimõrvar ja käib korralik andmine. Kummalisel kombel oli filmile (kuna see on justfilmi kavas) saabunud ka mitmeid väga noori lapsi ja hoolimata sellest, et inimestele lasti seal kuule lähivaates pähe, nad ära ka ei läinud. Ja siis vingutakse, onju, GTA5-e üle, et seal on liiga palju vägivalda...

[Mõnuagent 007]

Äsja sai tuldud Korea filmilt Mereudu, mis räägib väidetavalt tõestisündinud loo ainetel kalalaeva meeskonnast, kes otsustas rahapuudusel hakata illegaale sisse vedama. Algul totra komöödiana algav film keerab üsna ruttu väga-väga süngeks ja mängib ideega, et "naine laevas, laev persses", kuna kõik mida illegaalide hulgas olev naine teeb, omab väga otsest tagajärge meeskonna ja kaasillegaalide elus. Ühesõnaga palju verd, vägivalda ja surma. Väga oossom film.

[Mõnuagent 007]

Käisin nüüd hommikul Alekokksviidis pressiseansil vaatamas Sloveenia filmi Põrgu, mis rääkis traditsioonilisest perekonnast (isa-ema, kaks last), kes olid jäänud töötuks. Elekter oli välja lülitatud, tuba soojendati küünaldega. Toitu polnud, gaasi ka polnud. Tööd polnud. Naine üritas mingil kaubikujuhil viieka eest suhu võtta. Seejärel pani end naine põlema, kuna neid taheti välja tõsta ja üleüldse oli kõik marukehvasti ja läks lõpuni üha kehvemaks. Saalis olid mingid saksa ajakirjanikud, kes naersid pidevalt ja pärast rääkisid "kuidas see on ju Ida-Euroopa rikkaim riik" ja täiesti ausalt sobis see žanrilt sotsiaal-õudus vist pigem Tallinna TV kanalile. Samas kui võtta asja natuke huumoriga, siis oli üsna lõbus film. Vist.

[Mõnuagent 007]

Eelmisest jäi väheks ja nii lendasin uljalt vaatama Itaalia animatsiooni Õnnelikkuse kunst, mis rääkis loo Napoli taksojuhist, kelle autosse maandub korraga nuttev naine, kes palub niisama ringi sõita ja minna kohtadesse, kus on mehe enda mälestused. See viib taksojuhi mõtisklema enda surnud venna peale, kellega kunagi sai koos musitseeritud. Mingi hetk purskab vulkaan, koguaeg sajab vihma, vanamutt teeb suitsu ja lõpuks oli filmi mõte vist järgida enda unistusi ja midagi veel sellist. Ehk selle aasta esimene "trakustehtikunsti, rsk"-emotsioon.

[Mõnuagent 007]

Ja õhtu lõpetuseks oli Korea film Pekkis päev. Ema matustelt tulev politseinik ajab kogemata maffiooso alla ja üritab seda enda ema kirstu matta. Seejärel hakkab aga keegi teine teda välja pressima. Ehk natuke nagu "ma tean, keda sa keppisid eelmisel suvel"-saaga. Aga naljakam, teravam ja nutikam. Mitte, et see võrreldes eelmainituga väga raske oleks. Aga naljakas oli ikkagi. Järjekordne soe soovitus.

[Tofoa]

Mõnnar, palun pane järgmistel kordadel filmide juurde ka originaal- või inglisekeelne pealkiri. Ideaalis ka IMDB link.

[Mõnuagent 007]

Mõnnar, palun pane järgmistel kordadel filmide juurde ka originaal- või inglisekeelne pealkiri. Ideaalis ka IMDB link.

Pöffi kavast leiab eestikeelsega üles ka.

[Tofoa]

Pöffi kavast leiab eestikeelsega üles ka.

Mul ei pruugi olla võimalik neid filme PÖFFile vaatama minna. Paneksin need filmid hea meelega oma IMDB watchlisti. Aga noh, kui sa ei viitsi, siis ei viitsi, ega ma ju sundida ei saa