320x50 ülemine bänner

Collapse

Teadaanne

Collapse
No announcement yet.

pöff

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Kustuta kõik
new posts

    Nii-nii.
    Kes on Inglismaal käinud, see peaks ära vaatama filmi London Road. Ipswichis liikus ringi hull jobu, kes tappis prostituute. Kõik kahtlustasid kõiki ja eriti sai löögi mõrvade toimumiskoht London Roadil. Muusikaline filmitud teos näitab elanike üritust selle kõigega hakkama saada. Tom Hardy on filmis ainult korraks, teeb mõjuva etteaste, aga kogu film oli väga-väga mõnus.

    P.S. Mõnumeeter jäi updeidita. Filme 16, tisse seitsmes.

    Kommentaar


      Algselt postitas Mõnuagent 007 Vaata postitust
      Nii-nii.
      Kes on Inglismaal käinud, see peaks ära vaatama filmi London Road. Ipswichis liikus ringi hull jobu, kes tappis prostituute. Kõik kahtlustasid kõiki ja eriti sai löögi mõrvade toimumiskoht London Roadil. Muusikaline filmitud teos näitab elanike üritust selle kõigega hakkama saada. Tom Hardy on filmis ainult korraks, teeb mõjuva etteaste, aga kogu film oli väga-väga mõnus.
      http://2015.poff.ee/est/filmid/progr...am/london-road
      Nii on. Kui filmi kirjelduseks on "muusikal prostituutide tapmisest", siis seda peab nägema. Sai rahule jäädud
      308

      Kommentaar


        Lipsasin vahepeal töölt kinno pressiseansile. Ilge uni oli ja mõtlesin, et mingi kunstiline ilutsemine kõlbaks päris hästi suikumiseks. Sest mida sa ikka ootad filmist, mille reklaami on kirjutatud:
        "See poeetiline, sürreaalne ja unenäoline näitemäng sisaldab ohtralt sümboleid, nagu näiteks kuu, veri, hobune, mets ja kollane värv. Ortiz laseb neil elementidel ekraanil materialiseeruda, luues allegoorilise ja metafoorse filmiversiooni lummavalt kaunite pildiridade ja kaadritega, mis varjavad tegelikku ainest, salgamatut teekonda ja iidsete traditsioonide väge."
        Aga ootamatult oli film Pruut kuradi lummav teos. Täiesti tavaline Ladina-Euroopa tragöödia. Kus on Peigmees, Pruut ja Leonardo. Kõik olid nad nooruses suured sõbrad, aga siis tappis Leonardo mingi sugulane ära Peigmehe venna ja nüüd on perekonnad natuke tülis. Pruut on valmis Peigmehega abielluma, aga ta armastab ikka Leonardot, kes on abielus Pruudi nõoga. Ehk ilmselt teate, mis edasi juhtub. Peigmees jäetakse pulmaööl maha, Pruut paneb Leonardoga ja, noh, palju verd ja surma.
        Film oli kohutavalt aeglane ja esimese veerand tunni järel jäin korraks tukkuma, kuni ärkasin täpselt siis üles, kui tisse nägi. Ilmselt mõjus see kenasti, sest sealt edasi vaatasin kogu kulgemist edasi ja ikka kuradi ilus film oli. Pildikeel, muusika ja kõik muu. Väga vinge. Samas ei julge kellelegi soovitada, kuna eks ta üks kunstiline ilutsemine ja maruaeglane värk oli.



        Mõnumeeter: filme 17, tisse kaheksas.

        Kommentaar


          Nii, aga päev läks veel edasi.

          Pärast "Pruuti" läksin toimetusse ja kirjutasin Basketballi ühe loo valmis. Seejärel vaatasin, et mul jääb äkki aega üheks filmiks ja läksin kummalisena tundunud filmile Hedi Schneider jääb kinni. See oligi ainus variant, kuna algas õigel ajal ja lõppes ka õigel ajal. Alguses Bridget Jonesi päeviku Saksamaa variandina tundunud filmil, kus rõõmsameelsel naispeategelasel paljutki viltu läheb, aga kõik tore ja armas on, käis korraka väga järsku krõks ja toreda 30-ndates naises elust sai kliinilise depressiooni ohvriks olek. Ma polnud selliseks pöördeks valmis (kuna ma mõistagi filmi tutvustust lõpuni ei lugenud). Selline "võta naine kinno kaasa"-film. Tore ja armas.
          Filmi kulminatsiooniks olnud see laul https://www.youtube.com/watch?v=T7LPZ8I2-bI oli ka tore. Tisse nägi ka.


          Seejärel sõitsin Lasnamäele, et teha Zeniidi-Valencia mängu, aga otsustasin ühe filmi veel ära vaadata. Nii ostsingi pileti 21.30 algama pidanud filmile Vaistlik viha. Printisin just pileti välja, kui tuli tehnik ja teatas, et pärast mängu on vaja ka tipphetked teha. Need pidanuks algama 2105 ja see tähendas automaatset filmile hilinemist. Kui bussis veel röökis mingi suvaline vene vanamees ka, siis ajas juhtme ikka täiesti kokku. Filmile jäin hiljaks nii umbes 10 minutit. Aga film oli tore - noormees saab teada, et tal on onu. Onul on kolm blondi tütart. Koos üritatakse aru saada, et miks nende isad omavahel ei räägi. Film teeb paar toredat käiku, mis viib lõpptulemuse parajaks mürgliks. Perekondlik "lepitus"-õhtusöök on selle kõige juures väga-väga naljakas stseen. Parem rohkem ei räägi, kuna see spoiliks, aga ääretult meeldiv elamus taaskord. Paljaid rindu ka, jei!


          Mõnumeeter: f19, t10.

          Kommentaar


            Laviin (2015)
            7.5


            Iraani filmidele omaselt rõhuv ja kurb film. Alguses oli küll veidi sisutu, ent teema edasi arenedes muutus arvamus filmist aina paremaks. Näitlejatöö üle ei saa nuriseda. Selline tõsisem ja rahulik film, tänapäeval tavalises kinos enam selliseid eriti ei näe. Tõlge oli aga kohati kehvapoolne. Tegelikult jäi mulje, nagu oldaks tõlgitud inglise subtiitreid, mitte farsi keelt.
            Üldiselt aga täitsa korralik film ja täitsa soovitaks.

            Kommentaar


              Eilne pöffipäev lõppes rõõmsalt kesköö paiku ja magama sain mingi üks läbi. Hommikul hakkas kõrvaltoas laps jaurama, mis tähendas, et tea mitmes öö oli üsna poolik. Aga pole häda. Hommikul teatas lapse ema, et talle tuleb sõbranna külla ja ega ma ei võiks kusagil mujal öösel olla. Rõõm oli minupoolne. Aga enne seda mõtlesin käia ka filmil. Valisin välja brittide filmi Norfolk, mis pidi olema vägivaldne ja kuri ja kõike muud sellist. Hing aimas halba juba siis, kui filmisaalis nägin mitut Eesti tuntud filmikriitikut. Üldiselt on nad sellised rõõmsad seljapatsutajad, kes naudivad väga valusat filmi, millest keegi teine midagi aru ei saa. Publikut palju polnud, kerisin end rõõmsalt kerra ja film hakkas. Vist jõudsin viis minutit ära vaadata, kui korraga kadus kõik mõnusasse vatti. Ärkasin, kui filmist oli alles pool tundi. Seal jooksis kuri mees, tema kummaline poeg (kes oli tema peale veidi pahane), siis mingi siilikaga naine (kes oli poega armunud), siis mingi pahane vanapaar, siis veel mingi pahane vend. Löödi üksteist veriseks, kusagil vehkles rannapall ja üleüldse oli mingi arusaamatu shit.
              Variante on kaks:
              - magasin midagi olulist maha
              - filmikriitikud tulid jälle jubedust vaatama ja sain ennast vähemalt välja puhatud (natuke).
              Tisse ka vist ei näinud. Ühesõnaga hea film!

              Mõnumeeter: filme 20, tisse 10

              Kommentaar


                Joujou.
                Eilne päev oli taas üsna passiivne. Jõudsin töökohustuste tõttu kõigest ühele filmile, aga see oli see-eest väga korralik teos. Eepiline Korea film Troon 18. sajandi valitsejast, kes enda poja ära tappis. Esialgu tundus selline korralik äktsion, siis tundus korralik kättemaksudraama, siis korralik ajaloodraama ja lõpuks oli film hoopis, noh, veidi millestki muust. Minu lemmikhetkeks oli filmile eelnev vestlus kõrvalpingis:
                Kinos.
                Tundub, et noormees on neiu kinno kutsunud.
                Noormees: Ma tahtsin seda vaadata, kuna see on ainus Jaapani film.
                Neiu: Aga see oli ju Korea film?
                Noormees: Aa, oli vist ka. Huvitav kas Lõuna- või Põhja-Korea?

                Aga soovitan väga soojalt.
                Tisse polnud.
                Mõnumeeter: filme 21, tisse 10

                Kommentaar


                  Heil!

                  Sai siis veidi filmidega hullatud. Esmalt kirjutan filmist Eksperimenteerija. Räägib Milgrami eksperimendist ja selle läbiviinud psühholoogist. Ühesõnaga sellest, et kas inimene võib teatud tingimustel kellegi teise käsu all ise seda tahtmata kellelegi haiget teha. Film näeb välja nagu videoloeng, filmikeel on veidi kummaline, aga kogu temaatika on piisavalt põnev, et ilma vilede ja pasunatetagi oli tegu väga hea ja sisuka filmielamusega.
                  Tissi nõu.


                  Seejärel läksin vaatama filmi Kuumalaine, mille puhul olin pikalt kahtlev, sest ka piletit võttes oli väga vähe kohti võetud. Aga kui teile meeldib Midsomeri Mõrvad, siis meeleolult oli üsna sarnane ülesehitus. Väike küla, seal on üks kerge alaarenguga djüüd, kelle kaela kõike välja elatakse ja ajatakse, kes samas ise on ka paras ohmoon. Siis tuleb mõrv ja üleüldse. Rohkem igaks juhuks ei ütle, kuna äkki keegi vaatab ka. Ent ausalt soovitan selliseks toredaks laupäevaõhtuseks meelelahutuseks. Olin meeldivalt üllatunud.
                  Tissi nõu.


                  Kolmandaks vaatasin ära 3000 ööd.
                  - kõik juudid on suurte ninadega sadistid
                  - kõik palestiina naised on õnnetult juudi vanglas.
                  - juudid peksavad palestiinlasi
                  - mehed on munnid
                  - kõik on õudne
                  - vangla on ka õudne
                  - laps sünnib vanglasse, ikka on kõik õudne
                  - blääblää
                  - tisse nõu
                  - ei soovita.


                  Mõnumeeter: filme 24, tisse 10

                  Kommentaar


                    Minu pöff on seevastu tänavu jama. Aina jamam. Ühest küljest ei viitsi eriti, teisalt teen kummalisi valikuid. Olid Vanuatu veemuusikaneiud, mis tundus huvitav, aga osutus puhtaks antropoloogiaks. Oli hiphopimoe ajalugu, mis tundus huvitav, aga osutus CNN-i dokumentaalikaks. Ja täna oli mingi Serbia noorteflikk, mis tundus huvitav, aga osutus sisutuks ja halbade näitlejatega juraks. Seksi ja tisse ju oli, aga sellest halva filmi puhul ei piisa.
                    the woman who hurt him must surely have trouble sleeping
                    because belle of st mark is a beauty extraordinaire

                    Kommentaar


                      Algselt postitas mcnamara Vaata postitust
                      Minu pöff on seevastu tänavu jama. Aina jamam. Ühest küljest ei viitsi eriti, teisalt teen kummalisi valikuid. Olid Vanuatu veemuusikaneiud, mis tundus huvitav, aga osutus puhtaks antropoloogiaks. Oli hiphopimoe ajalugu, mis tundus huvitav, aga osutus CNN-i dokumentaalikaks. Ja täna oli mingi Serbia noorteflikk, mis tundus huvitav, aga osutus sisutuks ja halbade näitlejatega juraks. Seksi ja tisse ju oli, aga sellest halva filmi puhul ei piisa.
                      Ma lähen üsna kindlapeale välja viimasel ajal. Mingi 2009-10 oli veel see aeg, kui sai lampi Singapuri, Mongoolia ja Kurdistani filmikunsti nautima mindud ja siis seal piinades maadeldud. Homme võtan ühe sellise siiski ette - Bangladeshi filmikunst, here i come!

                      Kommentaar


                        Projekt Mõnukino jätkub.

                        Täna alustasin varakult ehk kell 13.00. Otsustasin lõpuks võtta ette ka ühe hardcore-pöffifilmi ja selleks osutus Bangladeshi kinokunsti ilus näide Minu jalgratas. Vaene mees saabub kodukülla ilma palgata, aga tal on see-eest jalgratas. See on külas täiesti uus nähe ja nii hakkab ta pidama väikestviisi taksoteenust. Naine saab kuldehteid, mees saab isegi keppi ja naine enam ei mölise koguaeg. Aga siis saavad mõned kaagid pahased ja kogu ilu on läbi. Sisuliselt on tegu justkui armsa koduteatri etenduse või siis pika anekdoodiga, kus lõpp on tõesti naljakas. Kestis napi tunni ja kõik oli jee.

                        Mõnumeeter: filme 25, tisse 10.

                        Seejärel käisin korra kodus ja saabusin järgmisele filmile, mis kandis Troonide mängu moodi pealkirja Jää ja taevas. "Pingviinide marsi" autori dokumentaalne teos kliimasoojenemisest, mis keskendub vanale glatsieroloogile, kes räägib enda vanadest otsingutest ja lõpuks leitud tõestusest, et me keerame kliima ikka putsi küll. Ilusad ja lumised kaadrid, peale oleks võinud lugeda Lembitu Kuuse. Kestis vähe aega ja oli tore. Rindu mõistagi ei näinud.

                        MMeeter: filme 26, tisse 10.

                        Kommentaar


                          Nii, veel üks.
                          Frankofoonia oli selline kuradi kunst, et anna olla. Iseenesest oli film kavalalt ja huvitavalt tehtud, aga ma hakkasin juba pärast veerand tundi pead vastu tooli tagama. Kõrval istus veel mingi lahe vene härra, kes jõi põuest piina ja haises piirituse järgi. Film ise rääkis põhisisuna Louvre'i väärtuste päästmisest teise maailmasõja aegu, aga põhihala seisnes selles, et kui teie seal enda kuradi majakest päästsite, siis meie siin Leningradis sõime lapsi ja Ermitaaž lasti ka sodiks. Saal oli venelasi täis, õnneks film lõppes kiirelt ja ehkki mõte ja kõik oli hea ja huvitav, siis oli kogu asi ikka väga vaevaline. Eriti päeva kolmandaks filmiks.

                          Meeter: filme 27, tisse 10.

                          Kommentaar


                            Päeva lõpetasin siis filmiga skandaalist, mis andis South Parkile inspiratsiooni suurepärasteks osadeks nagu "Red Hot Catholic Love" või "Cartman joins NAMBLA". Päevavalgele on film ühe ajalehe uurimustööst, mis viis paljastuseni, et suurele osale katoliku preestritest meeldib enda vinkut toppida laste kehaõnarustesse. Ajakirjanikud on filmis kujutatud (nagu alati filmides) hüperaktiivsete kiimsurrogaatidena, kirikuõpetajad on trossid ja kohalik kogukond on ka väga kuri. Film kestis üle kahe tunni, aga neljanda linateosena päeva jooksul vedas hästi välja ja igav ei hakanud. Kindlasti selle pöffi üks toredamaid ja kergemini seeditavaid elamusi.


                            Filme 28, tisse 10.

                            Täna on kaks filmi veel kavas. 30 tuleb täis!e

                            Kommentaar


                              Et 30 täis saada, siis läksin kohe hommikul kinno ja tutvusin Singapuri filmikunstiga. Filmis Lõppkokkuvõttes õnnelik oli kaks tegelast - paks muslimimammi ja peenike tava-asiaadi-noormees. Noormees tuleb naisele ukse taha ja hakkab rääkima, et naise abikaasa Ismail toppis talle enda asju kurku ja oli muidu ilge pedokaru. Film käib üsna edasi-tagasi, kus arutluse all on see, et kui hästi keegi mdiagi mäletab, kuidas tahavad inimesed midagi ära unustada ja kuidas lõpuks selline trauma inimeste elu mõjutab. Suhteliselt hea case-study, aga midagi väga meeldejäävat sellest filmist ei ole. Ehk üks film veel jäänud!

                              Mõnumeeter: filme 29, tisse 10.

                              Kommentaar


                                Nii, viimane sai ka vaadatud. LOTR meets Avatar meets Game of Thrones sans boobs meets India muusikaline möllufilm. Baahupali: Algus oli eriti ebaterve mürgel (võimalikust) kuningapojast, kellele tehti liiga ja kes hakkab enda päritolu otsima ja kõigile kätte maksma. Võistlusstseenid olid übernaljakad, veel naljakamad laulustseenid jäid filmi algusesse ja kõigil oli lõpuks hea tuju.
                                Sellega lõpetan.
                                Lõplik mõnumeeter: 30 filmi, 10 tisse.

                                Kommentaar

                                Working...
                                X