Laskesuusatamine

[JuriM]

http://sport.delfi.ee/news/suusatamine/laskesuusatamine/miks-vuhiseb-laura-dahlmeier-rivi-ees-ja-andekad-eesti-neiud-on-pildilt-kadunud?id=77404422&com=1&reg=0&no=0&s=1

Üks täitsa hea artikkel ja sai isegi targemaks. Kahju, et need tasulised on.. Paljud ei vaevu seda eurokest välja käima, et asi läbi lugeda.

[mcnamara]

Tiril suutis ometi kord puhtalt lasta. Loodetavasti on OM-i eel hea enne.

[telekavaataja]

Dorin ei saanudki finišeerida. Halb hakkas.

[lorenzo]

http://sport.delfi.ee/news/suusatami...reg=0&no=0&s=1
Üks täitsa hea artikkel ja sai isegi targemaks. Kahju, et need tasulised on.. Paljud ei vaevu seda eurokest välja käima, et asi läbi lugeda.

a pane artikkel siia üles

[norsk]

Laskesuusatamise võtmeküsimus: miks suudame sportlased poodiumile viia noortevõistlustel, kuid täiskasvanute hulgas jääb loodetud areng nägemata?

Aasta 2012, noorte ja juunioride MM Kontiolahtis. Grete Gaim tuleb jälitussõidus noorte hulgas maailmameistriks. Sama vana sakslanna Laura Dahlmeier võistleb hoopis juunioride hulgas, leppides sprindis 37. ja jälitussõidus 34. kohaga. Mõlemal distantsil kaotab meie Daria Jurlovale üle minuti.

Aasta 2017, täiskasvanute MM Hochfilzenis. 23-aastane Dahlmeier on viie kulla ja ühe hõbedaga MM-i kuninganna. Alavormis Gaim Eesti koondisse ei mahu, Jurlova on kahe aasta eest tippspordist lahkunud. Austrias ei mahu pilti teisedki Eesti naised.

Võrdlust maailma parima laskesuusatajaga ei tasu võtta liiga tõsiselt. Tõenäoliselt segas Dahlmeierit Kontiolahtis mingi mure, sest aasta varem oli ta juba juunioride hulgas poodiumil ja tegi noorte olümpiapäevadel puhta vuugi. Ilmselt polegi Eesti neidude talent Dahlmeieriga võrreldav. Kahjuks ei saa me kunagi vastust küsimusele, kas sakslanna oleks meie süsteemis arenedes maailmameistriks tulnud ja kui kõrgele jõudnuks andekad Eesti piigad

Teadmised, meditsiin, raha

Küll aga tuleb tõsiselt otsida vastust küsimusele, miks noorteklassis ilusaid tulemusi ja häid emotsioone pakkuvate sportlaste areng täiskasvanute hulgas soovitud moel ei jätku. Kui Eveli Saue 2012. aastal spordist lahkus, kiitis ta põhjusega järelkasvu. Praeguseks on üks nimi tulnud nimekirjast maha tõmmata, teiste taha on siginenud küsimärgid. MK-sarjas pole eestlannad sel hooajal hankinud ainsatki punkti ehk keegi pole jõudnud kordagi 40 sekka. Ka rahvuste karika arvestuses on naiskonna lootus 20 sekka jõuda muutunud imeväikeseks, Pyeongchangi olümpial tuleb ilmselt leppida kahe stardikohaga.

Pilt on troostitu. Kes vaevub lähemalt vaatama, näeb ka põhjuseid. Kes ei vaevu, see pritsibki diivanil istudes tuld ja tõrva, kirjutab ilkuvaid internetikommentaare ning süüdistab sportlasi ja treenereid laiskuses. Tegelikkus on märksa mitmetahulisem.

„Sakslastel olid mõned aastad tagasi Magdalena Neuner, enne Kati Wilhelm ja Uschi Disl. Suured riigid teavad, kuidas toota järgmine staar. Talendid leitakse üles, kogu süsteem toetab arengut,” nendib endine laskesuusataja Margus Ader. „Meil on edulugusid olnud vähe. Kahjuks puudub tippu jõudmiseks nägemus, tugisüsteem ja treenerid, kes täpselt teaksid, miks sportlased ei lähe edasi.”

Ader rõhutab, et Eesti treenerid teevad võimalusi arvestades väga head tööd. Paraku napib täiskasvanute hulgas tipptasemel läbilöögiks oskusteavet. Tema arvates tuleks parima know-how’ga toetada just üleminekueas sportlasi, mitte täiskasvanuid. „Tagada tuleks kiire arstiabi, et muredele kohe jaole saada. Kui lähed täiskasvanute klassi, tõusevad mahud oluliselt. Kui tervisemurega kohe abi ei saa, jääbki areng toppama,” toob Grete Gaimi endine juhendaja Ants Orasson välja teise olulise probleemi – operatiivne ja pädev meditsiiniline tugi. Koondisel on olnud Pii Mülleri näol kahel viimasel hooajal oma tohter, aga seegi on pool rehkendust. Võistlustel ta koondisega ei käi, ka analüüse saab teha rahaliste vahendite

Grete probleemid

MK-etappidel tihti rivi lõppu jäänud Grete Gaim on sattunud irvhammaste pilgete sihtmärgiks. Tegelikult on asi naljast kaugel ja on imetlusväärne, et neiu jätkab tagasilööke trotsides visalt treeninguid. Juba noorte maailmameistriks tulles võitles ta toitumishäiretega. Soov paremaks saamise nimel kaalu langetada muutus kinnisideeks. Tulemuseks spordianoreksia ja buliimia. „Kevadeks 2016 olin sellest enam-vähem üle saanud. Samas ei toimu muutused üleöö, ma ei väida, et käesoleval hooajal on lihtne olnud,” valgustab Gaim tundlikku teemat.

Pärast Sotši olümpiat otsustas Gaim minna harjutama Norrasse. Suvel rassis kõvasti, kuid seejärel langes musta auku. „Harjutasin innukalt. Jutt, et sealne treener põletas mu läbi, pole õige. Tegin tegelikult ise õigele plaanile lisa,” raputab Gaim endale tuhka pähe.

Üle-eelmine ja eelmine talv läksid mononukleoosi nahka, nagu tagantjärele targana võib nentida. Tänavu on näidud korras olnud, kuid haigusest väljatulek võtab aega. „Kes on selle haiguse läbi põdenud, see teab. Isegi trepist üles minek on raske,” lausub Grete, kes kõigele krooniks murdis 2015. aastal suvel rattaga kukkudes randmeluu.

„Tal on ebaõnne palju olnud,” tõdeb Orasson. „Neid pauke on ikka tulnud. Aga Grete ise ütleb: ma pole nii nõrk, et peaksin ära lõpetama – tahan näidata, et olen keegi!”

Daria väsis

Narvast pärit Daria Jurlova tuli juunioride MM-il kuuendaks ja sai 19-aastaselt täiskasvanute MM-il 44. koha. Paraku loodetud arengut ei järgnenud ning lõpuks väsis ta kõigest – koondise treenerite pidevast vahetumisest, terviseprobleemidele vastuste otsimisest, minimaalse eelarve kokku klapitamisest ja pidevast ebakindlusest. Oli ta ju nagu orav rattas. Nüüd elab noor naine hoopis teistsugust elu. On abielus, perenimeks Lissovskaja ja põhitegevuseks kolmekuuse pisitütre Vlada eest hoolitsemine. Peale selle omandab ta Narva kolledžis kõrgharidust. Elu on ilus ja Lissovsjaka ei kahetse loobumist, ehkki võimed jäid ilmselt täiel määral avamata.

„Jah, olime ühel hetkel Dahlmeieriga üsna võrdsed,” tõdeb Lissovskaja. „Mina väsisin vaimselt kogu sellest karussellist. Raske öelda, milline mu tegelik potentsiaal oli. Peamine murekoht on juunioride hulgast üleminek täiskasvanute hulka. Jungad on päris head olnud – Rene Zahkna, Tuuli Tomingas, Johanna Talihärm, Grete Gaim, mina. Aga ülemineku eas lähevad meil asjad kuidagi paigast ära. Eks mõjub seegi, et peatreener ja süsteem on pidevalt muutunud.”

Johanna maksab lõivu

Noorteklassis samuti silma torganud Johanna Talihärm õpib ja harjutab juba teist hooaega USA-s Montana ülikoolis. „Minu sporditee oleks muidu olnud sarnane Daria omaga, tunnistab Talihärm, kes oli Hochfilzeni MM-il 57. kohaga edukaim eestlanna. „Kaua sa jaksad spordile peale maksta, hullult pingutada ning selle eest Eesti rahvalt iga päev sõimata saada?”

Aus küsimus. Teda kurvastab kaasmaalaste negatiivne suhtumine, pahatihti lihtsalt ei teata tausta. „Suurtel riikidel on hooldetiimidel rekkad ja kümme meest, meil kolm inimest ja igas kohas uus treiler. Asjade iga kord kokku ja lahti pakkimine võtab niigi väikesel tiimil kõvasti aega,” toob Talihärm ühe konkreetse võrdluse. Ja jätkab: „Pärast Sotši olümpiat olin 20-aastane kolm aastat MK-sarjas olnud „kogenud” sportlane, treenisin suuresti üksi ja kirjutasin iseendale plaane. Finantspoolegi eest vastutasin ise ja kuigi nüüd on koondise tugi treenerite ja taustajõudude ning toetamise osas suurem, on EOK-st miinimumtoetuse saamiseks siiski tarvis tiitlivõistlustel esikümnes olla, aga sinna jõudmiseks on jällegi vaja vahendeid. Tahaks kunagi näha seda maksumaksja raha, mille kulutamises meid süüdistatakse.” USA-sse õppima minek võimaldab tal jätkata sporditeed, treenida korralikes tingimustes ja kindlustada haridust omandades tulevikku. Ent selle eest tuleb paratamatult maksta lõivu: „Euroopa võistlustele ei saa tulla varem kohale, koolist ei kannata nii kaua puududa. Koolipinge väsitab, eriti praegu – olen võtnud peaaegu pooleteise kordse koormuse, et olümpiahooajal oleks lihtsam.”

Pealkirjas püstitatud küsimusele vastab Talihärm nõnda: „Noorte seas on kõikidel sellised „lihtsad” tingimused ja me suudame olla lähedasel tasemel. Täiskasvanute klassis läheb konkurents järsult tihedamaks ja sellest suuremad käärid eri riikide vahel. Oleme väikeriik ega saa kunagi suurte riikide rahapadade otsa istuma, mistõttu peame endale aru andma, et iga väike edu on suur kordaminek ja peame oskama sellest rõõmu tunda.”

[telekavaataja]

Mulle meenub, et mingi aeg (äkki 2009-2010) hakkasid nagu suurt arengut Hiina laskesuusatajad näitama. Olid seal päris kõrgetel kohtadel MK Etappides (võin muidugi ka valesti mäletada). Aga mis sellest Hiina programmist on saanud? Põrusid dopinguga? Või olid tookord üksikud sähvatused?

[Mask]

Mulle meenub, et mingi aeg (äkki 2009-2010) hakkasid nagu suurt arengut Hiina laskesuusatajad näitama. Olid seal päris kõrgetel kohtadel MK Etappides (võin muidugi ka valesti mäletada). Aga mis sellest Hiina programmist on saanud? Põrusid dopinguga? Või olid tookord üksikud sähvatused?

Olid. Sähvatasid. Kadusid.

MM-i medalist: https://en.m.wikipedia.org/wiki/Sun_...0%2C7641607667
MM-i medalist: https://en.m.wikipedia.org/wiki/Liu_...0%2C5484240650

MK etapivõitja: https://en.m.wikipedia.org/wiki/Wang...0%2C5989800662

Seda ei oska öelda, miks nad nii kiiresti ära kadusid.

[norsk]

Mulle meenub, et mingi aeg (äkki 2009-2010) hakkasid nagu suurt arengut Hiina laskesuusatajad näitama. Olid seal päris kõrgetel kohtadel MK Etappides (võin muidugi ka valesti mäletada). Aga mis sellest Hiina programmist on saanud? Põrusid dopinguga? Või olid tookord üksikud sähvatused?

Ei olnud seal mingit eriti suurt arengut, pigem üksikud ja peamiselt täpse laskmisega seotud sähvatused. Tiitlivõistlustel on ka hiljem pikal distantsil korralikke tulemusi näidatud, kuigi päris tippu pole enam jõutud. Hiljuti lõppenud MM-il sai Yan Zhang individuaalis ühe trahviga 19. koha, nulliga oleks olnud esikümnes.

Eilses naiste sprindis juhtus selline huvitav asi, et õed Gasparinid jõudsid kõik kolmekesi punktikohale. Kontrollida ei viitsi, aga olen üsna kindel, et varem pole sellist asja MK-sarjas juhtunud.

[lorenzo]

tundub et Korea on importinud Vene laskesuusatajaid oma lipu alla

[telekavaataja]

Lõpuks suutis Laukkanen nulliga ära lasta ja näe kohe võidu konkurentsis.

[JuriM]

Ja meie naistel siis Olümpiale asja pole.. Tundub hetkel nii.

[norsk]

Olümpia on muidugi tore ja värki, aga tegelikult on tulevikku silmas pidades tähtsam hoopis see, et MK-l 3 stardikohta alles jäid.

[karl54]

Väga liigutav lõpp pikale hooajale. Hea töö Laukkanen, võttis lausa silma märjaks.

[telekavaataja]

Koukalova jätab ilmselt hooaja esimese poole vahele- küsimärgi all ka olümpiamängud. Probleemid tervisega.

[Nasfal]

Koukalova jätab ilmselt hooaja esimese poole vahele- küsimärgi all ka olümpiamängud. Probleemid tervisega.

Dahlmeier lõpetas ka karjääri ära ehk siis tuleb Domracheva-Haberti-Mäkeräineni trio domineerimine see hooaeg? Eelmise hooaja põhjal, kes võiks neile konkurentsi pakkuda? Wierer? Eckhoff? või tõuseb tuleb mõni must hobune Laukkanen/Chevalier. Kahju muidugi