Algselt postitas mazz
Cassano samas näiteks on jäänud üldsuse silmis eelmiste aastate varju, aga samas on ta kuuldavasti andnud lausa lademetes väravasööte. Kuna tänapäeval ei ole ründajate ainus ülesanne enam kollide tagumine, vaid ka võimaluste loomine teistele ja kohati ehk ka kaitsetöö, siis ei saa ju teha otsust vaid statistika põhjal, kuna see väljendab vaid kitsast osa mängija ülesannetest. Rääkimata siis veel kaitsjatest või väravavahist.
Peaks üheks olulisemaks teguriks mõjuvõimu ehk just seda mängija omadust, mis suudab ärgitada kaasmängijaid endast parima. Näiteks sel hooajal pandi Fiorentina eest algkoosseisu legendaarne tüüp Angelo \"Soldatino\" DiLivio just sel põhjusel, et mehel on huippu kogemust ning oskab sundida meeskonda ennast nö tagant piitsutama. Kuna tema tase enam väga tugev pole, ei ole tema koht paraku enam esimeses line-up\'is üldjuhul pole.
Kahjuks pole sel hooajal vähemasti Fiorentina rivistuses meest, kes tiitlile liiga parim mängija võistelda võiks. Tõsiseim kanditaat Miccoli paraku mitmeid kordi vigastusega kimpus olnud ning ega tema vormi aasta läbi tipus pole olnud.

Aga samas, kui ründaja realiseerimisprotsent on parimatest parim, siis hoolimata sellest et söötu ei tule, võiks parima mängija tiitel nö taskus olla. Minu teada peetakse Shevat selle protsendi osas maailmas üheks parimaks. Siinkohal hea näide Fiorentina-Milan mängust, kus kogu mängu jooksul (väidetavalt) oli sisuliselt kaks rünnakut, mis Sheva sajaprotsendiliselt vormistas. Ise olen ainult highlighte näinud, seega ei kinnita seda väidet, aga see kahe rünnaku kommentaar on isikutelt, kes mängu täies ulatuses vaadanud.