Näidatakse tulemusi 2 881 kuni 2 900, kokku 3149
-
11.09.20, 00:17 #2881
- Liitus foorumiga
- Jun 2013
- Postitusi
- 744
-
11.09.20, 00:53 #2882
https://sport.delfi.ee/news/jalgpall...da?id=91011681
Järjest tuleb nüüd neid artikleid.
-
11.09.20, 10:47 #2883
Täiesti tühi artikkel, seal on ainult üks fakt, et 2006 käis 3 nädalat Hollandis koolitusel, mille pidi ise kinni maksma ja palgata puhkuse ka veel võtma. Ülejäänu on selline keskmise Eesti kalevitütre mull, et Eesti on nii nõme, eesti mehed on nii nõmedad, vot siin välismaal on kõik palju parem!
Liverpool are champions of the Premier League. ̶A̶n̶d̶ ̶E̶u̶r̶o̶p̶e̶.̶ And the f**king world.
-
11.09.20, 11:13 #2884
-
11.09.20, 14:01 #2885
EJL maksis Flora võla kinni.
Kas loete ainult pealkirju ja esimese asjana foorumi?
Või olen mina millestki aru saanud valesti? Mis seos on Hiiu staadionil ja Flora võlal? Artiklis ju ka kirjas ka, et
Täpsemalt peab EJL investeerima Hiiu staadioni arendamiseks 650 000 eurot. Teiseks peab EJL lepingu järgi investeerima vähemalt 946 000 eurot hiljemalt 2025. aasta maikuuks Tallinna linnale kuuluva jalgpallilitaristu ehitustöödesse või mõnel muul jalgpallitaristu arendamisega seotud moel.
Nagu näha kõik saavad raha. Raha siia raha sinna. EJL seda jagubReal Madrid is currently 100% best club in the world. No doubt
-
11.09.20, 14:33 #2886
Flora on linnale võlgu, kuid EJL maksab selle ise , arendades siis linnale kuuluvaid taristuid
-
11.09.20, 20:49 #2887
-
11.09.20, 22:17 #2888
Kus on soccerenti uuriv ajakirjandus? Mis mõttes jalgpalliliit maksab flora võlga???
-
11.09.20, 23:28 #2889
Tundub, et koondise kriisi ja kehvade euromängude taustal loodeti skeem läbi viia ilma suuremat tähelepanu püüdmata
Rohkem ei kommenteerigi. Arulage privileeg ikka ühel klubil.
-
12.09.20, 04:12 #2890
Vahepeal on EJL pressiesindaja sulest ilmunud selline artikkel: https://leht.postimees.ee/7059721/ku...llikoondislane
Lugesin ja kohe üldse ei taha vait olla.
Kui see 28-aastane jalgpallur teismeikka jõudis, siis milline oli Eesti noortekoondiste korraldus? 2000. aastate keskel ei olnud jalgpalliliidul talenditreeninguid ega akadeemiat, puudus eliitliiga. Kui see jalgpallur oleks väravavaht või ründaja, saaks ta praegu osaleda spetsiaalses programmis, kus oma valdkonna tipud õpetavad positsioonipõhiseid nõkse.
Noortekoondiste ettevalmistusse investeeriti tol ajal palju vähem kui praegu, mil standardiks on kõrge kvalifikatsiooniga treenerid, rohkem meditsiinilist tuge, videoanalüüs ja füüsilise ettevalmistuse treener, ka spordipsühholoog.
Millal üldse puutus see 28-aastane jalgpallur esimest korda kokku füüsilise ettevalmistuse treeneriga? Alles 2015. aastal, mil rootslasest meestekoondise peatreener Magnus Pehrsson tõi endaga kaasa tunnustatud spetsialisti, kaasmaalase Jimmy Högbergi, kelle tähtsus peitus muuhulgas selles, et ta oli esimene, kes õpetas Eestis jalgpallispetsiifilist füüsilist ettevalmistust.
Mis sai sellest 28-aastasest jalgpallurist, kui ta lõpetas noorteklassi ja tahtis siirduda meeste tasemele? Tal oli võimalik konkureerida mõnekümnele profijalgpalluri töökohale, mis toona Eestis pakkuda oli. Tal polnud võimalust kandideerida noortele mõeldud jalgpalliliidu stipendiumile või palgatoetusele, mis mõlemad on praegu reaalsus.
Sõltuvalt keskkonnast võis toona olla arengus ka oluline takistus: enne klubis treenitud mängija reegli kehtestamist pöörasid paljud klubid liiga vähe tähelepanu oma kasvandike arendamisele ja nende toomisele esindusvõistkonda, tihti ei antud neile võimalustki.
KTM reeglil oleks ehk mingi mõte kui KTM asendataks ETMiga(Eestis Treenitud Mängija). Sel juhul saaksime me rääkida kohaliku jalgpalli hüvanguks tegutsemisest. Samas ma oleks ka selles osas üpris skeptiline. Korvpallis ei ole mingeid sarnaseid reegleid ning peaaegu mitte ükski koondisetasemele jõudnud korvpallur ei ole pidanud korralikus mängijaeas Eesti klubide pinki soojendama. Üksikuid erandeid ehk leidub(kunagi Kurbas Cramos nt.), kuid nemad on koondises olnud pigem episoodiliselt ning ei olegi otseselt rahvusvahelise tasemega mängijad. Lisaks ei ole see kaasa toonud mingit viiendajärguliste jugode diversiooni Eestisse nagu Pohlaku sõnul juhtuks kui liigast KTM reegel ära kaotada.
Tahan eelnevaga öelda, et praegune meestekoondise seis annab vastuse sellele, milline oli meie koolitussüsteem või organisatoorne tase paarkümmend aastat tagasi, mitte praegu. Me ei saa väita, et viimase kümnendi koolitus on olnud vale, sest neid vilju näeme alles järgmise kümnendi jooksul.
-
12.09.20, 11:02 #2891
- Liitus foorumiga
- Sep 2002
- Postitusi
- 1 098
Treeneritetiimis on nii jagatud, et peatreener ja abitreener (tavaliselt kaks) tegelevad teiste positsiooniga. Poolkaitsjatele ja kaitsjatele on ka tehtud treeningpäevi (peast ütlen, et Lindpere ja Piiroja olid juhendajad), progamm "Tuleviku number 1" sai algus väravavahtidest ja laienes ründajatele neli aastat tagasi, nii et pakun, et Operi esimene vanus, keda ta juhendanud on, peaks olema 2003/2004.
Vahe noortekoondisel ja meeste koondisel on see, et noortega (kuni U19 vanuseni) on rohkem treeningpäevi (meeste koondisel ja U21 ainult FIFA koondiste aknad) ehk aega, mil mängijatega tööd teha. Loogika oli selline, et tuua esmalt sisse U17 tasemele (finaalturniiri koondis) spordipsühholoog, et valmistada mängijad selleks ette. Magnus Pehrsson tõi sisse spordipsühholoogia (tema abitreener Jesper oli psühholoogi haridusega), aga mängijate reaktsioon oli valdavalt valuline. Sellest ka valik, et esmalt tulla sellega uutele põlvkondadele. Küsimus pole ainult eraldi inimeses koondise personalis, vaid metoodikas, mida treenerid kasutavad (kuidas häälestamine käib, kuidas suheldakse jne). Ma arvan, et spordipsühholoogi on enamikele mängijatele väga vaja.
On vahe, kas teed lihtsalt jõu- ja kiiruse arendamiseks harjutusi või on need spordialaspetsiifilised. Vähemalt nii mõtleb kogu jalgpallimaailm. Rootslased tõid esmakordselt siia jalgpallispetsiifilise kehalise ettevalmistuse teadmise ja koolitasid välja Eesti treenereid (näiteks Andrei Veis, endine Eesti kõrgliiga tasemel mängija, praegu ametis naiste koondise juures ja Paides). See ei tähenda, et jõudu ja kiirust ei saanud enne arendada, lihtsalt esimesed selleteemalised koolitused toimusid rootslaste ajal ehk alles mõned aastad tagasi.
Stipendium on mõeldud vanuse mõttes gümnaasiumi viimastel aastatel olevale mängijale, kes on andekas ja klubi jaoks huvitav (üldjuhul esindusmeeskonnas või selle piiril). Klubi valib mängijad välja (6 tk maksimaalselt), mängija saab kolm aastat tuge, et areneda ja näha, kas ta tiivad kannavad või mitte. Selle meetme üks mõte on see, et andekas noor ei loobuks liiga kergekäeliselt edasi pürgimast (valik on tihti, kas ülikool/töö või jalgpall, stipendiumiga saab mängija võimaluse proovida jalgpalli). Hiljuti sai esimesel lennul mängijatel kolmeaastane stipendium läbi ja nendest 12 teenis profilepingu.
Paide oli KTMiga hädas sellepärast, et nende noortetöö oli ühel hetkel katkendlik (Jaanus oskab kindlasti täpsustada, kui kuidagi eksisin) ja see andis tunda. Paide pole küll kuidagi kiuslik olnud.
Milline on viimase 10 aasta koolitussüsteemi tase olnud, me alles näeme. Küll on tõsi see, et kui koolitussüteem loodi 2000. aastate alguses (2008 jõuti PRO litsentsini), siis pärast hollandlaste lahkumist (Jelle oli 2004–2007 koondise peatreener ja enam koolitusega eriti ei tegelenud) ei olnud mõnda aega koolitus heas seisus.
-
12.09.20, 14:10 #2892
Reitel kritiseerib eelkõige ju klubides toimuvat. poisist tehakse jalgpallur ju ikka klubis, mitte koondises. fakt on et kusagil pannakse täiesti mööda, eriti mis puudutab tehnikat ja füüsilist vastupidavust. arvatavasti on siin küsimus ka ambitsioonis, ja seda nii mängijate kui ka treenerite osas. palju on meil mängijaid, kes tõsimeeli tahavadki maailma parimaks saada ja kusagil maailma tippklubis miljoneid teenida? samamoodi treenerid.
Catalunya is not Spain!
-
12.09.20, 15:54 #2893
-
12.09.20, 16:14 #2894
Omaette küsimus on noorte meditsiiniline abi. Üks preemiumliiga mängija sai trauma (Nimesid ei nimeta. Kuid tean neid.) Klubist arvati, et ei midagi hullu. MRT ka nagu midagi ei näidanud. Poleks vanemad arsti "otsinud"! oleks ta tänapäeval jalgpalli maastikult kadunud. Opil tulid välja tõsised probleemid ja kõik sai korda. Nüüd on ta välisklubis. Samuti noorteliigade kohtunikud. Lõid palli minema ja peale seda tugeva löögi vastu põlve! Kohtunik tuleb küsima: kes sind lõi?!Mille jaoks on ta väljakul? Mängija ütleb vastasmängija numbri. Pärast protokollis on teine number. Kiirabi viis Keskhaiglasse. Tagajärg: põlve ristsidemete osaline rebend. Ravi! Otsi ise! Väravavaht püüab palli. Vastasmängija lööb jalaga näkku. Pall lendab väravasse. Värav on "määrustepärane". Mis siis, et nägu on verine.
-
12.09.20, 23:27 #2895
-
13.09.20, 00:10 #2896
-
13.09.20, 00:22 #2897
Süst on mõeldud valu leevenadamiseks, mitte raviks. See süst on tegelikult vaga ohtlik.
-
25.09.20, 10:43 #2898"Mõistagi oli selliseks arenguks vaja Kalju nõusolekut ja linna tahet olla kaasinvestoriks, mis tähendab, et antud kokkuleppest võidavad toodud näitel kõik osapooled: linn – sest nende omandis olev infrastruktuur saab rahasüsti väljapoolt; Nõmme Kalju – sest nende käsutuses olev infrastruktuur saab suurema investeeeringu; jalgpall – sest jalgpalliline infrastruktuur paraneb; kusjuures ühtlasi lahendatakse ära ka FC Flora järel lohisenud probleem."
Aga suurt pilti vaadates jääb minu meelest see maik juurde, et üks klubi saab väga tugeva konkurentsieelise. Sisuliselt võimendatakse praegu ju ühe klubi finantsseisu selle võrra, et tema bilansist kaob ära Eesti jalgpalli mõistes märkimisväärselt suur kohustus, mida tavaolukorras pidanuks klubi iseseisvalt klattima, ei? Ning selle kohustuse kadumise arvelt on võimalik tulevikus raha mujale suunata ning teha muid investeeringuid, mis lõppkokkuvõttes meeskonda tugevdab.
Või ongi nüüdsest see pretsedent loodud, et kui näiteks ka Levadia jääks tulevikus linnale poolteist miljonit eurot võlgu, siis on ka neil õigustatud ootus, et EJL tuleb ja tasaarveldab selle võla nende eest ära?Coraje, corazón y cojones.
-
25.09.20, 11:20 #2899
Iga isa tõttab ju hädas pojale appi, Aivar kasutas selleks lihtsalt EJL rahakotti.
Mind ennast häirib see kõik võitsid jutt. Tallinna jalgpalli infra võitis, Flora võitis, Kalju võitis aga ülejäänud Eesti jalgpalli jaoks on ju sisuliselt EJL finantsidest suur hulk raha lihtsalt kadunud ning nagu sa ütled ühel klubil suur konkurentsieelis veel lisaks.
-
25.09.20, 12:00 #2900
- Liitus foorumiga
- Feb 2020
- Postitusi
- 183
Järjehoidjad