Green Day

[Peeter I]

Kolmandast minutist eriti hea.

[Mõnuagent 007]

Ega vist midagi väga uut tabelisse ei jõudnudki. Ronson ja Cameron rokivad totaalselt.

1. Alex Cameron - Divorce
2. Mark Ronson - True Blue (feat. Angel Olsen)
3. Weyes Blood - Movies
4. Alex Lahey - Am I Doing It Right?
5. White Lies - Time To Give
6. Methyl Ethel - Post-Blue
7. Foxygen - The Thing Is
8. The Flaming Lips - How Can A Head
9. Alex Lahey - Don't Be So Hard On Yourself
10. Sharon van Etten - Seventeen
11. The Tallest Man On Earth - i'm A Stanger Now
12. The Voidz - The Eternal Tao
13. Vampire Weekend - Stranger
14. Billie Eilish - Bad Guy
15. Hekdik - Tasuta WIFI
16. ionnalee - Wipe It Off
17. Jay Som - Superbike
18. Jenny Lewis - Wasted Youth
19. The Mountain Goats - Younger
20. The National - Where Is Her Head

[Kenny's Heroes]

Pole jõudnud uuest mussist siia kribada, aga järsku hüppasid pähe paar väärt vana asja kogumikku, mis hiljuti välja antud:

A Certain Ratio - ACR:BOX, mäncide Factory indiedisko/funk grupi singlid ja veidrused mahukas boksis, täis suurepäraselt viltu ja nurgelisi tantsutamisi

Sad About The Times, tõenäoliselt suve parim kogumik, mis korjab 70te alguse obskuurseid singer-songwritereid üllatavalt hästi. Ideaalne suveks

Nigeria 70: No Wahala, selle sarja järjekordne kullakaevamiskogumik Nigeeria 70te ainult gruuvist shitist

Groove of ESSR, meie kohalik Funk Embassy pani tõelise pärli kokku! Erilised hailaidid on Marju Kuudi pala ja Vennad Urbid vs Vanemõde. Eriti see viimane.

[Montag]

Angel on ingel

[Peeter I]

Mnjah, suvel on kah ühtteist välja tulnud, aga läheks tagasi isegi aasta algusesse, Lealani "Fantastic Planet", talenti ajab üle ääre, albumit võimatu ühe trackiga kokku võtta.

[Mõnuagent 007]

Sleater-Kinney pani jõud kokku St. Vintsuga. Ja tulemus on kõige kaasaüüratavam laul sel aastal.

[Mõnuagent 007]

Lana fucking Rey tegi ilmselt selle aasta ühe tippteose. The Strongest, Venice Beach ja see pika nimega lõpulugu on eepilised.

[Kenny's Heroes]

Tema oma albumitest seni parim kindlasti

[Peeter I]

Varju jäänud muusikat, mis endale meeldib:

Siis veel mitte nii varju jäänud muusikat:

Eile toimus ka Mercury Prize gala, mis seekord sotsiaalselt palju laetum, üks näide siit (shame on you BBC):

Üldse oli sel aastal korralikum nominentide punt, eelmise aasta tekitas nurinat, võitjat ei taha suurt keegi mäletada, oli vaja muutusi. Õnne Dave'le, igati väärt album.

[Sambaz]

Hipsteri ajad tulevad meelde.

[mcnamara]

Uus Sturgill Simpson on väga äge! Lood mõnusalt kokkumiksitud ka, vähesed teevad seda tänapäeval. Make Art Not Friends on väga hea loosung.

[Peeter I]

Täna siis ilmus Angel Olseni album, mis ilmselt nkn paljudes aastalõpu edetabelites tipuosas, endal küll tõmbavad paar rohkem orkestriaalset rada veidi vaibi alla, aga kuskile top 20 sekka maandub ikka vist lõpuks.

[Peeter I]

Assa raks, kuhu see nüüd lõpuks kerib.

[Mõnuagent 007]

Assa raks, kuhu see nüüd lõpuks kerib.

Ülikõva lugu.

[Mõnuagent 007]

Ülikõva lugu.

Kerib pmst mu tabelis sellise tempoga, et isegi Lana Del Rey ei saa vastu. Tõeline pärl.