Green Day

[Siim]

Tänavusi Ekspressi ja Postimehe aasta toppe sirvides imestasin, et keegi polnud maininud veebruaris ilmunud Field Musicu kauamängivat Plumb. Ka Mercury auhinnale kandideerinud taies on selline, kust ma ei viitsiks eriti ühtegi lugu niisama kuulata, aga albumina lihtsalt suurepärane! Kuna muusikaterminoloogias on minust targemaid, siis kuhugi klassifitseerima ei hakkaks, aga mõelgem korraks Paul McCartney Pink Floydi liikmeks ning suund on lähedane.

Aasta top 5 albumid:

1. Field Music - Plumb
2. Vaiko Eplik - 6: Varielu
3. Miike Snow - Happy To You
4. DIIV - Oshin
5. Ans. Andur - Kõverad

[Mõnuagent 007]

Ma ei saa taas sellest Epliku kuuenda vaimustusest aru. Ei saanud varem ka viienda ja neljanda vaimustusest aru. Fakk.

P.S.
Aga panen ka isikliku top5-e
1. Grimes - Visions
2. Beach House - Bloom
3. Spiritualized - Huh?
4. Cloud Nothings - Attack on Memory
5. Django Django - Django Django

[Kenny's Heroes]

Ei saanud samuti Epliku eelmiste vaimustustest aru, aga sellest uuest Variuelust isegi saan, siiani tema parim igatahes.

aasta tops ka siis, mitte mingis kindlast järjekorras
Paul Weller - Sonik Kicks
Bob Dylan - Tempest
Tame Impala - Lonerism
Allah-Las - Allah-Las
Spiritualized - Huh
ja eriliselt peaks mainima vanameister Scott Walkeri uut Bisch Bosh, sest see on lihtsalt nii diip ja nii raju

parim reissue: (eelmine aasta oli nende poolest väga rikas) Velvet Underground & Nico

ja parim vaadatav: Rolling Stones - Charlie Is My Darling, ei mingeid 30,000lisi gigakontserte, koomas Keithi, täispuhutud lendavaid peeniseid jms, vaid puhas rock'n'roll oma ausas, kohmakas noores alguses kuuekümnendatel tuuritamas.

[mcnamara]

Minul sedamoodi see 2012. Järjestus on juhuslik.
Aasta albumid:
The Shins - Port Of Morrow
Father John Misty - Fear Fun
Heartless Bastards - Arrow
The Killers - Battle Born

Top 25 laulud:
Richard Hawley - Seek It
Admiral Fallow - The Paper Trench
Calexico - Splitter
First Aid Kit - To A Poet
The Ragbirds - Six Wheels
Dawes - How Far We've Become
Deirdre & The Dark - Classic Girl
Jukebox The Ghost - Somebody
Band Of Horses - Electric Music
The Deep Dark Woods - Sugar Mama
Little Brutes - Do It All Again
fun. - One Foot
The Trews - The Power of Positive Drinking
Aimee Mann - Charmer
JD McPherson - Signs & Signifiers
The Temper Trap - Need Your Love
Rah Rah - Prairie Girl
School of Seven Bells - Kiss Them For Me
Bonnie Raitt - Down To You
Great Lake Swimmers - Easy Come Easy Go
Alabama Shakes - Hold On
Bob Dylan - Duquesne Whistle
Winchester - Field Day
Andrew Bird - Danse Caribe
Gary Clark jr - Ain't Messin' Round

Äramärkimist vajavad:
Regina Spektor - Don't Leave Me
Pomplamoose - Don't Stop Lovin' Me
Joe Walsh - Band Played On
The Maccabees - Pelican
Dr. Dog - Warrior Man
Madison Violet - Fallen By The Wayside
King Charles - Mississippi Isabel
Tennis - Dreaming
Nada Surf - Waiting For Something
Alberta Cross - Magnolia
Dum Dum Girls - Lord Knows
Mystery Jets - The Hale Bop
Lord Huron - Last Ride (Brother)
AC Newman - Hostages
Jukebox The Ghost - Adulthood
Strangejuice - The Picnic
The Gaslight Anthem - Mae
The Ragbirds - The Race
Iris DeMent - There's A Whole Lotta Heaven
The Avett Brothers - Live And Die
Ian Hunter - Wild Bunch
Little Feat - Salome
Chuck Prophet - White Night, Big City
Neon Trees - Mad Love
Edward Sharpe & The Magnetic Zeros - Man On Fire
First Aid Kit - Emmylou
Ben Kweller - Free
Great Lake Swimmers - New Wild Everywhere

Lisaks toon välja Rolling Stonesi megakogumiku Grrrr!, mis on jah nende umbes kümnes samalaadne üllitis, aga juhatas mind tagasi bändi juurde, kellest olin pikki aastaid eemal.

[rohelineKonn]

Eesti muusika. Eesti artistidelt ostsin sel aastal neli plaati - Tolmunud mesipuu, Väljasõit rohelisse, Epliku ja Chalice-i omad. Pluss midagi vanemat Maria Minervalt, aga jätaks selle vaatluse alt välja. Tolmunud mesipuu on vist samuti mullune. Ostmata jäi Marten Kuningas, kes mulle kunagi TTÜ fuajees kümnele kainele inimesele Bowiet lauldes väga meeldis. Kuulasin ta plaati mitu korda ja no ei. Schillingul oli ka igav.
Hinnang: Chalice, keda ma ostan pimesi, mulle seekord eriti hinge ei läinud, aga ülejäänud ostetud plaadid olid tegelikult väga head. Hoolimata sellest, et Dannarit häirib Epliku puhul asjaolu, et see kõigile meeldib, on ikkagi tegu väga hea plaadiga. Poodiumi kõrgeimale astmele tõstaksin kodumaisest loomingust Väljasõit rohelisse - Külastus.

Välismaise muusika osas ei olnud ma väga aktiivne otsija, aga miskit ikka kuulasin. Ja oli ikka sitt aasta. Ilmselt ei olnudki tegelikult aasta sitt, vaid ma ei saanud muusika-aastaga lihtsalt head kontakti, nagu ütleks viisakas inimene. Või siis on kaks-kolm varasemat aastat lihtsalt palju paremad olnud. Kui karm "sitt" pikemalt lahti kirjutada, siis võiks aasta märksõna olla "pettumuste aasta minu lemmikutelt". Lati alt hüppasid läbi Ariel Pink, Black Keys (eriti sügav althüpe), xx, Antony, Animal Collective ja vist oli veel keegi. Oligi - Jack White (Black Keysist oluliselt parem althüpe). Loodan, et järgmisel aastal sama asja Nick Cave-i kohta kirjutama ei pea.

Aasta albumi tiitli annan ilma igasuguse konkurentsita Scott Walkerile ja ülejäänud kohad jätan sootuks välja andmata. R2 aastahiti valimisel märkisin kah kolm Scott Walkeri lugu. Ülejäänud proovigu järgmisel aastal paremini.

Parim kontserdielamus oli Väljasõit rohelisse Schillingul. Läti festivalil oli väga hea Talbot ja tegelikult ei olnud midagi häda ka Tallinnat väisanud Kalifornia rokipeerudel. Kodus siiski kuulata ei viitsiks.

[Mõnuagent 007]

Eriti lihtsustatud väide, et mulle ei meeldi ta, kuna kõigile meeldib. Esimesed kolm plaati olid minu jaoks kõige paremad plaadid igal vastaval aastal. Lihtsalt isiklik maitse on kuidagi täiesti tema muusikast eemale kaldunud ja lihtsalt ei paku need plaadid mitte midagi.

[Kenny's Heroes]

mcn mainis Stoneside GRRRi - tõesti, üleliiane kogumik nende kõigi otsa, samas eks ta tehti promo-raha- ja kahe uue loo saadavuse eesmärgil. Soovitaks siinkohal vanemat A ja B poolte kogumikku The London Years Singles Collection.

[rohelineKonn]

Eriti lihtsustatud väide, et mulle ei meeldi ta, kuna kõigile meeldib. Esimesed kolm plaati olid minu jaoks kõige paremad plaadid igal vastaval aastal. Lihtsalt isiklik maitse on kuidagi täiesti tema muusikast eemale kaldunud ja lihtsalt ei paku need plaadid mitte midagi.

arusaadavalt ütlesin ma seda lihtsalt niisama. iga korraliku foorumipostituse kohustuslik element

[Solfice]

Selle aasta lemmikud. Periphery parim, ülejäänud lambi järjekorras.

Periphery II: This Time It's Personal
Deftones - Koi No Yokan
Gojira - L'Enfant Sauvage
Parkway Drive - Atlas
While She Sleeps - This Is The Six
Devin Townsend Project - Epicloud

[mcnamara]

mcn mainis Stoneside GRRRi - tõesti, üleliiane kogumik nende kõigi otsa, samas eks ta tehti promo-raha- ja kahe uue loo saadavuse eesmärgil. Soovitaks siinkohal vanemat A ja B poolte kogumikku The London Years Singles Collection.

Nojah, aga see superluks versioon viiest seedeest sisaldab toredalt palju seitsmekümnedate kraami, mis mulle ekstra meele järgi.

Ja kui korra ka omalt poolt eestlasi mainida, siis selles osas oli aasta tavapäraselt tagasihoidlik. Meenub vaid paar Kõrsikute üliarmsat ja sõbralikku kontserti ning ainus eestlaste väljalase aastal 2012, mille ostsin. Tartu Popi ja Roki Instituudi "Biidermeier-psühhedeelia". Mis oli vahva.

[H.M Murdock]

mõned asjad, mis minu boat'i float'sid.

kodumaist - eplik/6 -soorebased, põhjakonn ja varielu on kohesed klassikud
elephants from neptune/omanimeline - plaadi saund on sitt, aga fiil see-eest väga muhe, eriti lives
badass yuki/cherry tree bonanza(ep) - veits pettumus, aga poisid toodavad ja see on ainult heailusjamõnus.
vsjo.
kuninga foobiast pole veel üle saand, chalice tundus liiga lõdva (või vastupidi, üle-kõva) munniga tehtud ja nevesis (olgugi, et kuulduste kohaselt väga ägeda debüütplaadiga) pole siiamaani kottima hakanud.

välkast - mark lanegan band/blues funeral - väga äge depressiivroki kogum, mida on ka popijumalannad natuke lakkunud, aga aint keeleotsaga. soovitan mcnamarale, ausalt.
mars volta/nocturniquet - endiselt nendelikult julge, aga veits vähem skiso. ei teagi, kas see on hea või halb asi, aga meeldib. üldse jääb minu jaoks 2012 omar rodriguez-lopez'i aastaks. lihtsalt rets mees. (soovitan kuulata frusciantega tehtud ühisalbumit. ainult kidramäng)
swans/the seer - korralik konseptuaal värk ja üle tunni pikk, seega on, millest läbi närida, aga vaeva väärt. või noh, see vaev ei olegi vaev.
banks/banks - soliidne nagu ülikond.
john frusciante/lotus lefr(ep) ja pbx funicular intaglio zone(lp) - peale empyreani, mis on sõnukirjeldamatult hea, on need veits ehmatavad ja esiti pettumust valmistavad, aga lähemal vaatlusel selgub, et john on seal ikkagi väga sees ja tal on tegelt pohhui, kui meile ei meeldi.

pole siiani black keysi ree peale saand ja jacki blunderbussi pole miski pärast kätte võtnud, aga freedom at 21 video ja lugu on ülukhuulid.
muidu sellega nõus, et 011 oli palju ägedam mussiaasta. loodame, et 013 aitab põuast üle.

[Mõnuagent 007]

Ei ole sellel aastal ka midagi viga olnud. Tegu on olnud eelkõige popmuusika paranemisega ehk popmuusikasse on jõudnud asju, mida varem sealt väga ei leidnud. Võtame näiteks Grimesi plaadi, mis on otsast otsani täielik kuld. Kui vaadata lause "oli ikaldus sel aastal"-inimeste lemmikplaate, siis koosnevad need enamasti juba nö. välja kujunenud artistidest. Ehk loota muusika-skeenet raputavat plaati Antonylt või Jack White't või John Frusciantelt on ikka väga optimistlik, kuna tegu on juba väga väljakujunenud muusikastiiliga artistidega, kelle põhiliseks mureks on vältida täielikuks enesekordamiseks muutumist. Nad pole enam artistid, kes oleksid kusagil muusika-skeene nurgas ja liiguks korraga täiesti uues suunas, mis seda maailma laiemaks muudab, kuna nad on seda korra juba teinud, kogu seesama skeene neile järgi-ümber liikunud ja sealt taas kogu ruumi suurendavalt välja murda on sisuliselt võimatu.

P.S. Antony plaadil oli siiski üks täiesti müstiline koht. Nimelt I Fell In Love With A Dead Boy laulus oli ligi 15 sekundit kestev vaikus, mille lõpp võttis mul küll esimese korraga kananaha ihule.

[Martin]

Kõik normaalsed laulud avaldati eelmisel aastal. Seega peab nendega leppima.

Kanye West – Clique

Vanuritele tõlge kah: http://rapgenius.com/Kanye-west-clique-lyrics

Swedish House Mafia – Greyhound

Special mention: Swedish House Mafia – Don't You Worry Child

Adele - Skyfall

Eelmisest aastast, kuid suva: Oleg Kosjugin – Curacao

Special mention Oleg Kosjugin "Über Cola", sest seal on sõnad: "Pumppüss paugub ja kasvab mu äri, pikisilmi ootan, millal vabaks saab Tauno Veri." Elagu jalgpall!

[Tofoa]

Kas Martinile meeldib click-click-click laul seoses töökohustustega?

[Martin]

Kas Martinile meeldib click-click-click laul seoses töökohustustega?