320x50 ülemine bänner

Collapse

Teadaanne

Collapse
No announcement yet.

Green Day

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Kustuta kõik
new posts

    Algselt postitas j6u1uv4n4 Vaata postitust
    Spotify algoritm (Bergmani playlistist):

    Jaa, Saulti mõlemad eelmise aasta kauamängivad, ehk isegi 2020 parim üllatus.
    ★★★★★★

    Kommentaar


      tasub ka saulti 2019 aasta plaate nimedega 5 ja 7 samuti kuulata. tutske kamp.
      buy the ticket, take the ride.

      Kommentaar


        Kommentaar




          Eks teen ka paari päeva pärast esimese kvartali kokkuvõtte (väga midagi tarka pole, siit sealt midagi), aga viimased päevad on möllanud see lugu. Kuidagi ei sattunud mul see üldse 2018 käima, ilmselt ei jõudnud isegi korralikult kuulata. Aga, noh, fucking oossom.

          Kommentaar


            Kiidan ka siinkohal noorema põlvkonna pealetulekut ehk Peetrit. Aga panen ka veidike endapoolseid tänavuse aasta laule.

            Pearl Charles on 30aastane lauljanna LA-st, kes laenab muusikas väga tugevalt 60-70ndate popmuusikast. Üheöösuhtest rääkiv Only For Tonight on teatud hetkedel väga ABBA ja väga eurolaululik, aga samas neetult catchy.


            Lana Del Rey ei vaja tutvustamist ja ta on hakanud nüüd eriti produktiivselt muusikat välja andma. Sisuliselt nagu Taylor Swift, noh. Chemtrails Over The Country Clubi nimilaul on väga kõva, samuti Dark But Just A Game, aga kõige paeluvam on plaadi avalaul White Dress, kus Lana laulab kuidagi eriti õrna häälega aegadest, mil asjad olid lihtsamad, ta ise rõõmsameelsem ja üleüldse taevas sinisem, mätas siidisem.
            Chemtrails - https://www.youtube.com/watch?v=vBHi...LanaDelReyVEVO
            Dark But Just A Game - https://www.youtube.com/watch?v=_l0N...LanaDelReyVEVO


            Brooklyni indikad The Antlers andis uue plaadi Green To Gold välja sel nädalal, kuid tutvustav singel Solstice tuli välja juba jaanuaris. Üliõrn ja delikaatne indipoplaul, kus lauldakse keset talve suvest. Armas lumesajulaul või kuidagi nii.


            Falsetiga laulev Brooklyni soulilaulja Aaron Frazer andis keset sügavat talve välja plaadi Introducing, mis oli üleni õrnailmeline meeleolumuusika. Mulle jäi kõige pikemaks pleilisti pretensioonitu jalutamislaul Lover Girl.


            Koroonaajal istusid muusikud ka omaette kinni ja Deb Never tegi siis muusikat. Sellist vaikselt kulgevat ja armsat. See kukkus üsna kenasti välja ja kui daam sai natukeseks ajaks kodust välja suuremate nuppudega stuudiosse, siis järgnes laul Someone Else.


            Kunagi Tallinnas elanud briti räpitar Ashnikko on feministliku sõnumiga noor daam, kes laulab vastikutest meestest ja nende sõbrannade tuttide lakkumisest. Noh, veidi graafilisemalt, kui see eelmine lause. Aga näiteks eelmisel sügisel välja antud singlil Daisy on meeletult haakuv refrään. Samamoodi on listi sattunud kellegi Princess Nokiaga tehtud Slumber Party.


            Midnight Sister on pärit LA-st ja kasutatakse mingit kontseptuaalset lähenemist enda väljanägemisele ja kasutatakse filmilikke alter egosid videotes. Foxes meenutab helilt veidi Foxygeni, aga minu puhul on see alati positiivne.

            Kommentaar


              Kõike oli mahe kuulata lõhet praadides v.a Ashnikko kes oli selle muusika jaoks liiga valge.

              Kommentaar


                Lisan veel natuke. Kiwi Jr. on Kanada indie-bänd, mis teeb sellist lõngusemuusikat. Lihtsad kitarririffid ja hipstervokaalid.



                Rootsi post-rock tegelinskid eriti ebanaljaka nimega Viagra Boys andsid hästi aasta algul uue plaadi välja ja seal jäid eelkõige kõrva instrumentaalne mürgeldusmuusika 6 Shooter ja Ain't Nice. Neist teine on parem laul, aga esimene on väga tore jalutuslaul.




                Tennessee lauljatar Julien Baker andis kriitikute üsna üksmeelse kiituse all välja kolmanda plaadi Little Oblivions. Selle avalugu Hardline räägib sellest, kui suhe on perses, aga ikka mingi värk tõmbab või nii.



                Õrna häälega indilauljataridega jätkates - IAN SWEET andis plaadi välja märtsi alguses.



                Kõigi hipsterite tõeline love/hate bänd Weezer teeb plaate tempos sitt-sitt-hea-sitt-sitt-hea. Äkki siis seekord on hea. Taustaks on võetud 38-liikmeline orkester ja avasingel All My Favourite Songs teatab, et kõik Rivers Cuomo lemmiklaulud on kurvad, ise on ta veidi ebard ja depressiivne tüüp. Noh, et siis nagu keskmine hipster ikka.



                Sajandi esimese kümnendi vaibiga kanadalased Death From Above 1979 plaadi teine laul One+One on muus osas nagu Klaxonsi B-poole lugu, aga loo keskel toimuv helistikuvahetus haagib kohe kõrva.



                Plaate väljastasid ka nö. Mõnu vanad lemmikud. Cloud Nothings, mis nullindate esimeses pooles andis välja täiesti eepilisi 10+ minuteid kestnud moshimislaule, on kuidagi maha rahunenud ja nii on ka Nothing Without You nende tavalisest kvaliteedist kaugel. Lihtsalt enamvähem tore kitarrirokk. Samas mingi ebamäärase naisvokaali kaasamine on armas.



                Kunagi kümme aastat tagasi andis USA loojutustajad The Hold Steady välja laulu Chillout Tent, mis on minu jaoks endiselt üks armsaid mälestusi toredast lookirjutusest. Nüüd nad enam nii popid pole, varsti saab 20 aastat neil tegutsemist täis, aga The Feelersis on ka Chillout Tentilik vaib sees.

                she had the aura of an angel, but she had a couple of problems/ I guess the big one is that she’s someone else’s wife

                Kommentaar


                  Taas naisvokaalide manu, Brooklyni kolmik Slothrust võtab synth-bassi, korraliku põhjaga vokalisti ja laulavad Craniumis sellest, et nagu võiks armastada, aga väga ei tea, et kuidas ja koguaeg läheb pekki.



                  Ei saa ilma ka tänapäevastest teemadest ehk kliimakatastroofist ja üldiselt. Esimese hooga üsna koolibändi vaibis minev Goat Girl avaneb laulus Badibaba refräänis, kus lauldakse Badibaba ja badibababaa



                  Genesis Owusu võtsin ette, kui Peeter selle siia pani. Minul jäi sealt listi kõige cheesym lugu No Looking Back, mis on selline kerglane ja rõõmsameelne võrreldes muu plaadiga. Selline suitsune jazzbaari vaib.



                  Biitlite vaibiga The Moonsi laul Here I Am pärineb küll eelmise aasta sügisest, kuid omas vanamoelises armsuses läks ka mingil hetkel listi.



                  Korralikku indipoppi tuleb ka vanalt tuttavalt Cherry Glazerrilt, mis mul ikka aasta tabelites vahel sisse mahtunud. Rabbit Hole on korralik synth-pop tantsukas, kus saab eestlaslikult jalalt jalale tammuda.


                  Texase hardcore punki tegelased nime taga Portrayal Of Guilt andsid välja loo It's Already Over ja kogu senise melanhoolse indimuusika sisse on see väga värskendav laks vastu põske. Noh, vahepeal on vist vaja meenutada lapsepõlve, kus selline kõripõhjast tuleb korisemine oligi see õige muusika.

                  Video on koos mingi teise looga.



                  Mingi mõned päevad tagasi tukastasin keset tööpäeva ja muusika mängis. Mingil hetkel nägin unes, et vaatan Terevisiooni ja sealt tuleb mingi megalahe laul. Tahtsin ruttu töövestlusesse kirjutada, et lõpuks tehakse ka Eestis ausat indimuusikat. Noh, nagu unes ikka, ei tule kirjutamine vapsee välja, mille peale ärkasin üles ja kuulasin mitu korda hoopis mitte Eesti laulu, vaid Šotimaa põhjaosa kummalise vokaali, harfi ja kaasalaulmisfaktoriga bändi Hen Ogledd ja nende lugu Trouble. Mõnusalt kulgev värk.



                  Aga selle aasta kõige olulisem lugu tuleb sootuks post-emo bändilt Glass Beach, mis andis välja kaveri Car Seat Headresti omaaegsest eeposest Beach Life On Death, mida linkisin mõned postitused varem.



                  Kolme osaline lugu räägib ebakindla geinoore armumistest ja kapist väljatuleku probleemidest.



                  Originaal on aga way-way parem, mistap mul on viimased päevad täielik Car Seat Headresti vaimustus, millega jõudsin lauluni Boxing Day, mis on ka korralik ja pikk kitarrimõnu. CSH oleks peaaegu eelmine aasta paari looga ka tabelisse jõudnud, aga nüüd võtan kogu diskograafiat läbi ja meenutab väga mu ühte suurimat ühe hittplaadi lemmikut The Unicorns.



                  Uued lood ilmuvad kõik siia listi: https://open.spotify.com/playlist/3o...fb53e61c954e6b

                  Kommentaar


                    Uus Field Music mulle hirmsasti meeldib. Tekitab sellise meeleolu nagu vanad ausad rokkarid Yes, Rush, Deep Purple või Pink Floyd - siis kui nad veel elu ja tervise juures olid.
                    the woman who hurt him must surely have trouble sleeping
                    because belle of st mark is a beauty extraordinaire

                    Kommentaar


                      Uus The Chemical Brothers ei lähe inimestele peale, et pole jagatud veel?

                      Kommentaar


                        Iceage uus album väljas. Kõva album, aga avalugu ja singel on eriti kõva
                        ★★★★★★

                        Kommentaar


                          St. Vincent andis uue plaadi välja ja kõige esimese kuulamise järel lendas kõrva see laul. Kui kaaslane tahab last, aga ise tahaks päev läbi kitarri mängida.

                          Viimase 1,5 kuu jooksul on üldse häid lugusid, et see list on päris palju täienenud. https://open.spotify.com/playlist/3o...obgSq4JubutOCx

                          Kommentaar


                            Jumala tšill album, mõnusad instrumentaalid vahepeal:

                            Kommentaar


                              Üks oodatud album ilmunud, ei petnud ka seniste singlite põhjal kuidagi ootusi, Babii, juba tuntud maaväline ja AI sound, mis muude elementidega kokku segatult pole eemalepelatav ning on kaunilt kõlama pandud.


                              EDIT: aa, mingi aasta süntelektroonika album ka ilmunud:

                              Kommentaar


                                Jehhuu! Uue Blackberry Smoke'i kolm esimest lugu on võrratu seitsmekümnendate stiilis southern rock. Uskumatult head lood kõik kolm. Edasi läheb album allamäge nagu plaatidega tihti juhtub, aga see alustav trio on kuulamist väärt.
                                the woman who hurt him must surely have trouble sleeping
                                because belle of st mark is a beauty extraordinaire

                                Kommentaar

                                Working...
                                X