Nõmme Kalju

[eika]

Parandage, kui ma olen valesti aru saanud. Kas hetkel pole Eestis mitte nii, et suured ei saa liidult midagi ja ainult väikseid toetatkse? Ja Hollandis tegeletakse sellega (eeldusel, et telerahasid jagab liit, mida ta enamasti teeb), et väiksemad saaksid raha võrdsemalt suurtega (aga suured saavad ikka tänu telerahadele rohkem)? Või ma saan täiesti valesti aru?

[dareth]

Parandage, kui ma olen valesti aru saanud. Kas hetkel pole Eestis mitte nii, et suured ei saa liidult midagi ja ainult väikseid toetatkse? Ja Hollandis tegeletakse sellega (eeldusel, et telerahasid jagab liit, mida ta enamasti teeb), et väiksemad saaksid raha võrdsemalt suurtega (aga suured saavad ikka tänu telerahadele rohkem)? Või ma saan täiesti valesti aru?

Aga suured saavad ju Euroopast solidaarsusmehhanismiga raha - lihtsalt võistlussarjas eksisteerimise eest. Kõik teame, et järgmisel aastal Trans saab Euroopas kaks mängu pähe ja kõige kindlam viis selle kurva tõdemusega toime tulla on kihlveokontoris Transi vastu panustada. Ning kui palju nad reaalselt klubisse raha panid, et selle koha peale jõuda? Ei ole siin mingist poolest miljonist juttu, kui Prošin räägib, et "palk on natuke kõrgem kui 500 eurot".

[Kasper]

Parandage, kui ma olen valesti aru saanud. Kas hetkel pole Eestis mitte nii, et suured ei saa liidult midagi ja ainult väikseid toetatkse?

Oled valesti aru saanud.

Ja Hollandis tegeletakse sellega (eeldusel, et telerahasid jagab liit, mida ta enamasti teeb), et väiksemad saaksid raha võrdsemalt suurtega (aga suured saavad ikka tänu telerahadele rohkem)? Või ma saan täiesti valesti aru?

Hollandi näite ainus point on see, et solidaarsusmehhanismid on kasutusel ka mujal Euroopas (näiteks ju ka UEFA kasutab solidaarsumehhanisme) ja seal on klubid valmis jagama ära lausa omaenda tulu. Et üks asi on see, mida teeb liiga/liit, teine asi see, et suured klubid on ise valmis aitama väiksemaid, et nende jalka areneks.

[telekavaataja]

Hollandi näide on pädev ainult küsimuses, kas kusagil mujal seda tehakse.

Laias laastus väga erinevad olukorrad. Holland on väljakujunenud traditsioonidega ja laias laastus ka üles ehitatud jalgpallisüsteemi ja infrastruktuuriga. Lisaks on suurematel klubidel seal kindlad sissetulekud ka mängupäevalt, fännidelt üleüldiselt ja ka mängijate müügist.

Ehk siis Hollandi jalgpall ja suured Hollandi klubid on bränd. Küll on aga kohalik vutt hetkel languses ja see püüakse ergutada. Täiesti teine asi.

Mida Kalju fännid üritavad aga öelda, et kui Jalgpalliliidul on raha, siis tuleks see suunata vundamenti, mitte elegantsesse tapeedivärvi.

[Myrgel]

Mida Kalju fännid üritavad aga öelda, et kui Jalgpalliliidul on raha, siis tuleks see suunata vundamenti, mitte elegantsesse tapeedivärvi.

Täpselt 10a tagasi ütles värvikas Erki Nool oma elu mõistlikumad sõnad: "Eestis võib igal aastal sündida üks Ronaldinho, aga treenerid teevad temast ikka TVMK tasemel mängija." Nüüd 2018. aastal, samade juhtide eesvedamisel, oleme otsustanud investeerida nendesse TVMK tasemel mängijatesse.

Ärge mind valesti mõistke. Eesti klubivuti fännina oleks kindasti tore näha kui väiksemad klubid jaksaksid enda mängijatele paremaid tingimusi luua. Kas tingimata sellest ka sportlik edu saabuks või võtaksid suured ikka oma ära, seda näitab aeg. Kuid veel rohkem tahaksin näha, kuidas meie klubid lõpuks ometi pea püsti Euroopa mängudelt naaseksid ja koondised mudast välja rebiksid. Et see juhtuks, peame endale hakkama vastava tasemega mängijaid koolitama. Ja mitte üksikuid Klavaneid vaid terve koondise jagu Sigurðssonone ja Gudmundssone.

Kuid selliste treenerite motiveerimine ja koolitamine, kes oleksid võimelised treenima tuleviku pallivõlureid, ei ole lihtne. Vutimaailm areneb tohutu tempoga. Mängija kes täna nagu soe sai heasse liigasse ära rebitaks, võib homme olla Norras pingipoiss. Ja mis veel olulisem - vundamenti investeerimine on ajamahukas protsess. Tulemusi näed ehk 10-15 aasta pärast. Juu siis pole mahti nii pikalt oodata ja tarvis on nüüd-ja-kohe lahendust, mida solidaarsusmehanism kahtlemata on.

P.S. Kas keegi on kursis, kas solidaarsusmehanismi alusel on plaanis palka hakata maksma ka laenuga tulnud mängijatele?

P.P.S. Iga kord üritan lühidalt kirjutada, aga harva tuleb midagi välja. Sorry romaani eest.

[Nahkpea]

Laias laastus väga erinevad olukorrad.

Ongi väga erinevad olukorrad. Eesti klubijalgpalli häda pole mitte see, et siinsed tippklubid on liiga rikkad, vaid et ülejäänud seltskond on liiga vaene.

Mis vundamenti puudutab, siis vundamendi ladumine algab ikkagi iga klubi igapäeva tööst. Huvitav, kust need "terve koondise jagu Sigurdssone ja Gudmundssone" siis küll tuleb? EJL tõmbab kaabust neid välja? EJL saab siinkohal vaid toetav mehhanism olla. Ma olen seda rääkinud, aga Kalju leer on alati sellele tuliselt vastu vaielnud, et Eesti jalgpalli tulevik tervikuna peab olema iga Eesti klubi südameasi. Me oleme niivõrd väikesed ja meid on globaalselt võttes vaid käputäis, et meil polegi teist teed kui me tahame kuhugigi jõuda.

[Suvaline Jope]

Ongi väga erinevad olukorrad. Eesti klubijalgpalli häda pole mitte see, et siinsed tippklubid on liiga rikkad, vaid et ülejäänud seltskond on liiga vaene.

Mis vundamenti puudutab, siis vundamendi ladumine algab ikkagi iga klubi igapäeva tööst. Huvitav, kust need "terve koondise jagu Sigurdssone ja Gudmundssone" siis küll tuleb? EJL tõmbab kaabust neid välja? EJL saab siinkohal vaid toetav mehhanism olla. Ma olen seda rääkinud, aga Kalju leer on alati sellele tuliselt vastu vaielnud, et Eesti jalgpalli tulevik tervikuna peab olema iga Eesti klubi südameasi. Me oleme niivõrd väikesed ja meid on globaalselt võttes vaid käputäis, et meil polegi teist teed kui me tahame kuhugigi jõuda.

Loomulikult tulevad Sigurdssonid ja Gudmundssonid klubidest. Eesti probleem on aga, et pea kõik klubid on liiga vaesed, et mingeid tõsisemaid investeeringuid ja samme edasi teha. EJL tuge vundamenti (infra) oleks vaja rohkem. Sellest käib jutt.

[Tofoa]

Loomulikult tulevad Sigurdssonid ja Gudmundssonid klubidest. Eesti probleem on aga, et pea kõik klubid on liiga vaesed, et mingeid tõsisemaid investeeringuid ja samme edasi teha. EJL tuge vundamenti (infra) oleks vaja rohkem. Sellest käib jutt.

Nendes edukates riikides ei ole kohalik JL see, kes infrasse investeerib. Selleks on olemas ikkagi KOVid ja riik.

[Silver]

Nendes edukates riikides ei ole kohalik JL see, kes infrasse investeerib. Selleks on olemas ikkagi KOVid ja riik.

Mida annaks KOVi ja riigi poolt teha, et sealt hakkaks reaalselt ka mingit suuremat nutsu liikuma? Pearahad praegu on, aga suuremat sponni või toetust saada. Pigem ei saa ja see on päris suur probleem. Lahendusi ka väga pole. Minu teada näiteks Nõmme KOV ei toeta Kaljut küll väga lisarahaga. Jah, staadioni osas said diilile + linn maksab pearahasid, aga KOV eraldi küll toetust ei jaga. Kuigi meistritiitel võideti, Nõmmele tehti kõvasti promo..

[Gallacher]

Mida annaks KOVi ja riigi poolt teha, et sealt hakkaks reaalselt ka mingit suuremat nutsu liikuma? Pearahad praegu on, aga suuremat sponni või toetust saada. Pigem ei saa ja see on päris suur probleem. Lahendusi ka väga pole. Minu teada näiteks Nõmme KOV ei toeta Kaljut küll väga lisarahaga. Jah, staadioni osas said diilile + linn maksab pearahasid, aga KOV eraldi küll toetust ei jaga. Kuigi meistritiitel võideti, Nõmmele tehti kõvasti promo..

KOV saaks aidata infrastruktuuriga, riik ehk laiemalt spordipoliitiliste muutustega. Jalgpallureid nemad otseselt tõesti kasvatada ei saa.
Mida saaks EJL koostöös teiste organisatsionideega teha paremini, on üritada perspektiivikamaid noormängijaid koondada ühte või soovitavalt mitmesse nö akadeemia-laadsesse keskustesse, kus tingimused oleks paremad kui on klubidel praegu. Olen varem ka öelnud aga minu teada on Audenteses kossu-, võrgu- ja käsipalliosakond aga pole jalkaosakonda. Miks? See on lihtsalt üks näide.

[asdf]

Kaks teemat, mis on erinevates postitustes jutuks olnud - noortesse investeerimine ja infrastruktuur.

Tallinnas asuva ja Premium liigas mängiva klubi noortetöö on hästi finantseeritud - kõige kõrgem KOV toetus läbi pearaha, Premium liiga noorte pearaha, kõige kõrgemad treeningmaksud, riiklik pearaha, riiklik treenerite palgatoetus. Noorte valdkond on just selline, kus arendamise majanduslikud eeldused olemas ja Tallinna kolmel suurel klubil paremad kui teistel. Küll aga oleks tarvis, et noorte jaoks mõeldud raha kasutataks sihipäraselt. Süsteemi, mis on plussis ja kus on rahaline loogika olemas, aga kus raha pole sihipäraselt kasutatud, ei ole tark juurde investeerida.

Infrastruktuuri osas on liidul nii üldine jooksvate toetuste kui ka investeeringute süsteem tippklubidele. Kalju näitel: jooksvalt ehitas liit välja Hiiu staadioni valgustuse; investeeringute poolelt on Kaljule liidu poolt eraldatud 10 miljonit krooni (ehk siis ca 640 000 eurot) veel siis, kui see vääring kasutusel oli, see raha ootab endiselt kasutamist.

[Myrgel]

Kui meil on noortetöö nii hästi rahastatud, siis kus on selle viljad? Miks me jätkuvalt naabrite käest tappa saame? Miks Reim laiuatab käsi, et poistel platsil individuaalsetest oskustest puudu jääb? Okei, Kalju on paha paha ja ei kasuta rahasid õigesti, aga meil on kümneid ja kümneid eelkõige noortele keskendunud klubisid. Kas siis nemad ka kõik ei oska raha õigesti kasutada? Või oleks ikka vahendeid juurde vaja?

P.S. Ei ole jätkuvalt saanud vastust sellele küsimusele, et kas solidaarsusmehanismi rahadega võib palgata ka laenumängijaid.

[asdf]

Kui meil on noortetöö nii hästi rahastatud, siis kus on selle viljad? Miks me jätkuvalt naabrite käest tappa saame? Miks Reim laiuatab käsi, et poistel platsil individuaalsetest oskustest puudu jääb? Okei, Kalju on paha paha ja ei kasuta rahasid õigesti, aga meil on kümneid ja kümneid eelkõige noortele keskendunud klubisid. Kas siis nemad ka kõik ei oska raha õigesti kasutada? Või oleks ikka vahendeid juurde vaja?

P.S. Ei ole jätkuvalt saanud vastust sellele küsimusele, et kas solidaarsusmehanismi rahadega võib palgata ka laenumängijaid.

Probleem on pigem selles, kuidas noortetööd tehakse ja selles, kuidas ja kas üldse andekad noormängijad liiguvad noorteklassist edasi täiskasvanute hulka (selleks tehti üks eraldi solidaarsusmehhanism, millega finantseeritakse aastal 2019 korraga rohkem kui 120 sellist Premium liiga, Esiliiga ja Esiliiga B noormängijat). Selleks, et seda taset tõsta, rakendub aastast 2021 solidaarsusmehhanismide kolmas aste, millega Premium liiga klubidele palgatakse spordidirektorid ja noortetöö juhid/skaudid analoogselt kogukonnajuhtidele. Mis tähendab, et kaetakse nende palgakulu ja luuakse koolituste ja monitooringu süsteem, millega tagatakse, et need inimesed saavad täielikult pühenduda ainult oma tööle. Spordidirektorid klubipõhise mänguviisi väljatöötamisele ja kinnistamisele ning esindusmeeskonna järjepidevale toimimisele. Noortetöö juhid/skaudid noortetöö taseme tõstmisele klubis ja nii oma kui ka kasvatajaklubide mängijate hindamisele. On olemas ka plaan, kuidas see asi mõjuks klubipüramiidi pidi allapoole.

Aastal 2020 käivituva solidaarsusmehhanismide teise etapi (elukutseliste mängijate palkamine) raha kasutamise põhimõtteid (sh kas ja kui mitu laenumängijat võivad liiga tagumise otsa klubid selle raha eest palgata) arutatakse klubidega kevadel 2019 toimuvatel dialoogkohtumistel.

[Gallacher]

Probleem on pigem selles, kuidas noortetööd tehakse ja selles, kuidas ja kas üldse andekad noormängijad liiguvad noorteklassist edasi täiskasvanute hulka

Hmm, nüüd pean justkui teise paati minema, pidades silmas su lause esimest poolt, kuigi vastasid teisele.
Tundub, et kui Kalju seltskond välja jätta, siis keegi ei kahtlegi, et üleminek noorte seast täiskasvanute klassi on keeruline, kui just megatalent ei ole ja selles mõttes on solidaarsusmehhanismid kahtlemata õigustatud. Aga see on ainult osa probleemist ja on seotud pigem üldise liigataseme tõusu kui tippmängijate kasvatamisega.
Aga sa oma üsna pikas postituses ei vastanud, miks ka vanuses, ütleme 16-19, pole viimasel ajal mingit arengut näha, tegelikult isegi vastupidi. Kuigi kandepind justkui suureneb, treenereid väidetavalt koolitatakse. Kui erinevate vanuste noortekoondised saavad järjest tappa, siis ei saa pugeda ka sinna taha, et "selles vanuses pole orienteerunud tulemusele vaid arengule" jne.

[asdf]

KOV saaks aidata infrastruktuuriga, riik ehk laiemalt spordipoliitiliste muutustega. Jalgpallureid nemad otseselt tõesti kasvatada ei saa.
Mida saaks EJL koostöös teiste organisatsionideega teha paremini, on üritada perspektiivikamaid noormängijaid koondada ühte või soovitavalt mitmesse nö akadeemia-laadsesse keskustesse, kus tingimused oleks paremad kui on klubidel praegu. Olen varem ka öelnud aga minu teada on Audenteses kossu-, võrgu- ja käsipalliosakond aga pole jalkaosakonda. Miks? See on lihtsalt üks näide.

Alates 1. septembrist 2018 alustas EJL Arte akadeemia. Akadeemia 8. klassi asusid õppima ja treenima 22 mängijat 11 klubist. Täpselt see, mida kirjutasid - mitmed treenerid, parimad treeningtingimused, füsio, arst, õpiabi, transport jms.
Presentatsioonist saab rohkem infot: http://www.jalgpall.ee/docs/EJL_akadeemia.pdf
Uudis: http://jalgpall.ee/ejl/uudised/piltu...vaaktus-n14504

Loomulikult tahaks siia ka riigi rahastust nagu Audentesel. Sellest on räägitud ja räägitakse veel.