Film

[Mõnuagent 007]

Jah, sest Jaak Allik vaatas seda ajaloolase pilguga. Ma valmistasin ennast paar nädalat ette, et eirata ajalool ja fakti vigu

Ja filmi ei teinud üldse ameeriklased ehk vaatame jälle detailidele niimoodi nagu meile sobib.

[kyps]

Käisin "Süngeimat tundi" vaatamas osalt tänu "Rahva oma kaitse" reklaamile. Nimelt tundis härra Juur, et Churchill tarbis filmi jooksul nii palju alkohoolseid jooke, et ta oli peale kinoseansi lõppu tongis. Ma sarnast efekti ei täheldanud, aga mõnus vaatamine sellegi poolest. Suhteliselt lühikese ajaakna sees juba teine film, kus Dunkirki sündmused tähtsal kohal.

[Mõnuagent 007]

Mina vaatasin "Vee puudutuse" ära. Hea meel, et Del Toro on igasugu Hell Boyd ja Rimminguvideod üle elanud ja läinud taas poolmüstilise-religioosse-antiautoriteetliku ilutsemise peale. Silm märg, aasta ilusaim armastusstseen ja kõik tehnilised oskarid võib ka talle juba ära visata. Parimat filmi ja näitlejaid mõistagi ei saa. Kui, siis parim lavastaja karmimatest valikutest.

[2mSööt3mMööda]

Dannar, kas pressikaardiga saab tasuta kinno?

[Mõnuagent 007]

Dannar, kas pressikaardiga saab tasuta kinno?

Ei saa.

[cabron]

Jaak Allik läheb otsima ette-teada poolkomöödiast ajalootõde, tule taevas appi

[Kalp]

Lugupeetud Ahto Vesmesed,Tristan Priimägid ja Karlo Fungid!
Tekkis küsimus,et kas Läti-Leedu suunalt viimasel ajal ka midagi vaadatavat on kinolinale jõudnud?

[Mõnuagent 007]

Ma olen nüüd täiesti segaduses. Netflix toodab väga häid sarju, aga nende filmidega on veidi keerulisemad lood. Cloverfieldi uus "episood" tuli, mina olin "jee-jee-jee" ja lõpuks oli õudne pettumus, kuna seos Cloverfieldiga oli väga-väga napp.
No nüüd tuli siis minu teise dekaaditaguse lemmikfilmi Mooni uusarendus Mute välja. Noh, olin keskeltläbi erutunud, kuna Moon on isegi pärast Warcrafte endiselt Duncan Jonesi firmamärk ja oli lootus, et äkki on see vähemalt veidi rohkem eelkäijaga seotud.
Noh, seosed Mooniga:
- Lunari tankla
- korraks on näha telekast kohtuprotsessi, kus kloon-Bell üritab päris-Belliga vaielda
ja see on kõik.
Film ise räägib veidi vägivaldsest tummast amishilaadsest mehest, kellel on siniste juustega pruut. Mees on baarmen, naine ettekandja. Tegevus toimub veidi trööstitus neoonvalguses Berliinis aastal umbes mõnekümne pärast.
Algab film kenasti, siis kaob neiu ära. Mees on kurb ja hakkab teda otsima. Ja siis saabuvad mingid teised teemaarendused ja tegelased, kõik venib, mees otsib, teised seiklevad ka niisama ja lõpus tuleb siis suur kokkupõrge. Film on ise viide Blade Runnerile, kuid üldiselt liiga veniv, liiga arusaamatu kohati ja üritab liiga paljut kokku panna. Filmi kulminatsioon on veidi kokkupakitud, mistõttu kõige suurem draama pole Mooniga võrreldav ja seejärel tuleb veel mingi arusaamatu "post-orgasmic chill", mis on eriti pikk ja mõttetu (ehk põhimöll on ära peetud, siis tuleb veel väiksem ka ära teha).
Ühesõnaga üsna ilus, aga samas liiga pikk ja seos Mooniga on umbes sama, et "õu, teeme Viimsele Reliikviale järje", aga siis on see järg selline, et filmi 14. minutil ütleb üks tegelane, et minu kauged sugulased olid Agnes ja Gabriel.
Tisse nägi, verd oli ka, lõpp oli arusaadav, aga vahepeal läks asi veidi käest ära ja siis sai kõvasti haigutada.

[Mõnuagent 007]

Täna vaatasin ära võõrfilmi oskarile kandideeriva filmi Solvang, mis on siis Liibanoni teos. Tore lugu, kuidas kristlasel on katkine toru, kuid ta ei taha seda palestiinlasel parandada, kes parandab selle seejärel ise, misjärel kristlane lõhub toru uuesti ära ja seepeale ütleb palestiinlane talle "tõbras". Algab nagu islandlaste "Puu all", aga kui seal ei osanud lihtsalt inimesed omavahel normaalselt suhelda, siis siin on kõige taga ammused tülid ja traumad, mis annavad aluse usulistele pingetele, kuni saabuvad kohale ka odavat populaarsust ootavad poliitikud, ekstremistid ja jumal teab kes veel. Esialgsetest tülitsejatest saavad kõrvaltvaatajad, kes ei saa ise ka aru, et mida fakki praegu lahti läks.
Eurooplasele on veidi võõrastav kohtudraamaks mineva filmi kohtustseenid, mis on väga emotsionaalsed ja kus ei räägita seaduskeeles, vaid vaieldakse selle üle, kes ikkagi kelle kunagi mitukümmend aastat tagasi ära tappis ja kes siis kelle peale pahane peaks olema. Lähis-Ida püssirohutünni peegeldusena igati hästi õnnestunud teos. Üle kahe tunni pikk ja mitte kordagi igav ei hakka (ausalt).
Ilmselt võidab Oskari ka (kui just venelased lõpuks seda ei saa).
Mõnumeeter: nope
Valumeeter: sisse lüüakse paar ribi
Ajumeeter: tore.

[Mõnuagent 007]

Süngeim tund meeldis ikkagi eelkõige Gary Oldmani pärast. Enne filmi olin veidi skeptiline, kuna kuulsin, et on kaks tundi venimist. Päris nii pikalt venimist polnud, aga filmi lõpukolmandikus toimunud kahtlus-sequence (see metroo ja muu shit) oli veidi lame küll. Aga ikkagi pean tagasi minema Oldmani juurde. Temast endast oli aru saada see sooja pilguga silmad, kuid muidu oli meigiosakond ja tema ümberkehastumisvõime moodustanud väga vinge Churchilli. Ajaloolistest faktidest vaadati kohati muidugi väidetavalt mööda (mida ma pärast tunnikese wikipeediat lehitsedes tuvastasin), aga üldiselt see ei häirind. Tore film, aga ülejäänud oskari parimate filmide kandidaatidest kehvem.

Ok-ok, ma pole veel Phantom Threadi näinud, aga äkki täna vaatan. Tundub kahtlane film, kuna seal õmbleb mees kleite. Like vuut? Ja ta on väidetavalt heteroseksuaal? No way!?

[Devil]

Ok-ok, ma pole veel Phantom Threadi näinud, aga äkki täna vaatan. Tundub kahtlane film, kuna seal õmbleb mees kleite. Like vuut? Ja ta on väidetavalt heteroseksuaal? No way!?

Vähemalt on ta väidetavalt tropp.

[Rohtaed]

Veebruar.
Mitmesugust
The Last Laugh (1924, F.W. Murnau) 8/10 - filmi sisu võiks kokku võtta iseäranis lihtsalt, kohe avatiitrite järgselt näidatava sissejuhatava küsimusega: "One day you are preeminent, respected by all - a minister, a general, maybe even a prince. But, what will you be tomorrow?!". Ehk tegu on üsna sünge teosega. Tõsi, Murnau pakub välja õnneliku lõpplahenduse, samas selle ebatõenäolisusest päriselus ette hoiatades. Mistõttu võib kahtlemata tekkida kiusatus nö "õnnelik lõpp" kõrvale jätta ja käsitleda filmi tervikut sellisena, nagu selle moraal eeldaks.
The Phantom of the Opera (1925) 6/10 - pidavat raamatule kõige tõetruum kinoversioon olema – üldjoontes muidugi oligi, kuni lõpplahenduseni, mis oli, noh, ütleme – ameerikalik. Ehk Erik ei sure mitte südamevalusse, nagu algselt plaanitud, vaid uputatakse vihase rahvamassi poolt Seine'i jõkke – viimane variant olevat olnud eellinastustel publiku seas populaarsem.
The Death of Stalin (2017, Ianucci) 6/10 – briti huumor, eks ole.
Amarcord (1973) 8/10 – Fellini mälestused.
Into the Inferno (2016, Werner Herzog) 7/10 – Magma ja vulkaanid üle maailma ja loomulikult Põhja-Korea. Sest režissööriks on ju Werner Herzog.


The Last Laugh

[karl54]

Hea töö selle teemaga, mul ise kaks projekti käsil imdb top 250 ja see 1001 filmi. mis elu jooksul vaja vaadata. Imdb omas enamus vaadatud, aga selle teisega läheb veel aega, ehk tore näha, et foorumis veel mõni filmifänn, kes ka pea 100 aastat vanu filme vaatab. Minu viimane film oli Metropolis, ma saan aru miks see film filmiajalukku ennast söönud on, science fictioni isa ikkagi ju, ja ilma selle filmita oleks paljud meie jaoks legendaarsed filmid olemata või teistsugused, aga ma ise pigem eelistan Langi hilisemat filmi - M. '
Mis minu arust üks läbi aegade paremaid filme. Aga see on juba täiesti teine teema kui Metropolis. Keegi on siint üldse nii Metropolist kui ka M. näinud?

[Mõnuagent 007]

Hea töö selle teemaga, mul ise kaks projekti käsil imdb top 250 ja see 1001 filmi. mis elu jooksul vaja vaadata. Imdb omas enamus vaadatud, aga selle teisega läheb veel aega, ehk tore näha, et foorumis veel mõni filmifänn, kes ka pea 100 aastat vanu filme vaatab. Minu viimane film oli Metropolis, ma saan aru miks see film filmiajalukku ennast söönud on, science fictioni isa ikkagi ju, ja ilma selle filmita oleks paljud meie jaoks legendaarsed filmid olemata või teistsugused, aga ma ise pigem eelistan Langi hilisemat filmi - M. '
Mis minu arust üks läbi aegade paremaid filme. Aga see on juba täiesti teine teema kui Metropolis. Keegi on siint üldse nii Metropolist kui ka M. näinud?

Ma olen selle tee juba kunagi läbinud. Umbes 10 aastat tagasi ja õndsatel eMule päevadel.

[marv3llous]

Mul teist aastat järjest projekt: "vaatan aastas 365 filmi".

[Marduk]

Kusjuures ka ma olen just läbi käimas imdb TOP250. Võtab aega.

[Katk]

Mul hetkel käsil "ürita vaadata kuus 2 filmi". Praegu feilin.

[Rohtaed]

Hea töö selle teemaga, mul ise kaks projekti käsil imdb top 250 ja see 1001 filmi. mis elu jooksul vaja vaadata. Imdb omas enamus vaadatud, aga selle teisega läheb veel aega, ehk tore näha, et foorumis veel mõni filmifänn, kes ka pea 100 aastat vanu filme vaatab. Minu viimane film oli Metropolis, ma saan aru miks see film filmiajalukku ennast söönud on, science fictioni isa ikkagi ju, ja ilma selle filmita oleks paljud meie jaoks legendaarsed filmid olemata või teistsugused, aga ma ise pigem eelistan Langi hilisemat filmi - M. '
Mis minu arust üks läbi aegade paremaid filme. Aga see on juba täiesti teine teema kui Metropolis. Keegi on siint üldse nii Metropolist kui ka M. näinud?

Nojah, nii Langi Metropolis kui ka "M" on kahtlemata mõlemad omas žanris väga tähtsad teosed - ja mitte ainult ajaloolises mõttes.
Eks tummfilmide puhul peab keskenduma pigem tummfilmi tagamõttele kui tehnilistele vahenditele jms (õigupoolest muud võimalust ei jäägi), mis olid tol ajal praegustega võrreldes teatavasti üsnagi piiratud. Filme ja filmitegijad: Chaplin-Keaton ei vaja vist mainimistki, siis veel Murnau ja Lang, von Stroheim, Eisenstein, Pudovkin, Vertov, Dovzhenko. Griffith veel varasemast ajast, Taani kino suurmeister Carl Theodor Dreyer veidi hilisemast.
Ühesõnaga, vaatamist jagub.

[karl54]

Kusjuures ka ma olen just läbi käimas imdb TOP250. Võtab aega.

Sarjad segavad täiega, ma mingi aasta, ja natuke peale, tagasi alustasin, no mingi 70-80 oli juba siis vaadatud, aga mõnda filmi on üldse väga raske ette võtta, Metropolis oligi pool aastat mu arvutis.

[elx]

Kas te tõesti sunnite ennast filme lõpun8 vaatama või kui vaatate, et pole teie rida, siis jätate ikka poole pealt kõrvale?