Film

[keenjus250]

Kongi võiks seestpoolt lukku panna vast sellepärast, et vangivalvur saaks segamatult asjades tuhlata.
Samas see paks öövaht tundus mulle ka veider, aga ju on sellele ka loogiline põhjendus miks teda maha ei koksatud. Vaatajani seda aga ei toodud.

[MALAGA]

Keegi Capone on näinud ? Ootus oli suur ,aga tulemus oli , hmm , katastroof .. Pidevalt oli tunne ,et tegu on paroodiaga . Väga halb ,väga pettunud .

[Mõnuagent 007]

Täna on meeletult laisk päev olnud, mistõttu võtsin ette uhiuue Netflixi filmi The old Guard, mis on järjekordne peatükk ja ilmselt üritus luua uut superkangelasefrantsiisi. Charlize Theron mängib ilgelt vana surematut supersõdalast, kelle ümber on mõned samasugused ja nii saavad nad veel ka uhiuue lisanduse USA naissõjaväelase näol, kes ära suri, aga siis ei surnud ka.
Õudne mürgel käib koguaeg, pidev kaugusesse vaatamine ja tõdemine "et pole see igavene elu nii hea midagi" ja siis pahalane, keda mängib mingi djüüd, kes omal ajal Harry Potteris kaasa lõi, aga selles filmis on erakordselt ebausutav ja tüütu. Aga see selleks, pahalased saavad peksa, filmi lõpus pannakse võimalus järjeks. Ilmselt Netflixi üks tugevamaid filme, tõenäoliselt läheb nädalaga meelest.

Mõnumeeter: nada
Ajumeeter: üks surematu naine uputati kirstus vette, kus ta siis sureb, ärkab ellu, sureb uuesti jne. Hirmus nagu.
Valumeeter: inimesi lastakse väga palju maha.

Peaaegu oleks märtsis pidanud kinno tulema veel üks film, kus Tom Hanks mängib laevakaptenit. Seekord II MSi ajal ja filmis Greyhound. Hanksi ülesandeks on kaitsta Atlandi ookeanil USA-st UK-sse sõitvat konvoid, mida hakkab teatud piirkonnas ründama Saksamaa allveelaevad. Filmi suurim tugevus on see, et on kõigest 90 minutit pikk, mistõttu on tempo hea, mingeid romantilisi kõrvalliine pole ja Hanks on lihtsalt väga sita ilmaga pidevalt tekil ja kuskilt tuleb muudkui torpeedosid. Pingeline ja korralik sõjafilm. Kuskohast näha? Legaalselt Apple TV+. Muudmoodi ikka torrentiga.

Mõnumeeter: Hanksile kingib naine sussid. Rohkem naisi filmis pole.
Ajumeeter: meresõjafilmid on alati ühed pingelisemad, sest seal näed, kuidas see kuradi torpeedo sihtmärgi poole läheb ja läheb ja läheb.
Valumeeter: koguaeg on rämedalt halb ilm ja seda on külm vaadata!

[Yattara]

See The Old Guard sai minult väga madala hinde. Netflix toodab vahepeal ka head kraami ja siis läheb meelest, et enamik nende filme on absoluutselt hingetud. Lihtsalt mingitest kohustuslikest komponentidest kokku pandud kraam ilma igasuguse isikupärata. Enne Old Guardi oli Extraction ja enne Extractionit oli 6 Undergound...

[plastic'99]

See Eurovision Song Contest: The Story Of Fire Saga sai ka üle vaadatud ja ehkki Will Ferrell on endiselt üks maailma halvimaid näitlejaid, siis sain selle ka umbes ühe jutiga üle vaadatud. Kuigi selle kohta peaks ütlema "nähtud", sest eks ta selline taustal tiksumine oli. Paar nalja olid head, Sigur Rosi muusika on alati mega. Muus osas üleüldist vaimustust ei jaga, täiesti keskmine tasapask.

Kuna sa oled alles hiljuti õppinud tühikuid ja taandridu kasutama, siis senimaani su arvustusi lugenud ei ole. Aga jumal tänatu selle eest vist. Will Ferrell on Adam Sandleri tasemel geenius. Ja siis tuleb tükk tühja maad. Christian Bale moodi näljutamine on tahtejõu küsimus, aga türr, tee ühte nägu ja nalja ning müü seda 30 aastat. Jan Uuspõld ei suuda seda isegi Eestis, need mehed teevad seda maailmatasemel!

JaJa Ding Dong!

[Daz Booob]

Keegi Capone on näinud ? Ootus oli suur ,aga tulemus oli , hmm , katastroof .. Pidevalt oli tunne ,et tegu on paroodiaga . Väga halb ,väga pettunud .

Need, kes lähevad that's gangsta't vaatama, saavadki persest, sest film on that's life.

[cabron]

Need surematutega filmid on igavad. Lastakse maha, ärkavad üles jne. Jõle suur vajadus iniseda ja kaugusesse vaadata, kui selline võime on. Logan oli ka pingevaba

[nonoh]

Capone oleks okei, kui ta oleks rohkem tõsieluline. Lugesin, et suurem osa seal nähtust on pigem väljamõeldis.

[Mõnuagent 007]

Kuna sa oled alles hiljuti õppinud tühikuid ja taandridu kasutama, siis senimaani su arvustusi lugenud ei ole. Aga jumal tänatu selle eest vist. Will Ferrell on Adam Sandleri tasemel geenius. Ja siis tuleb tükk tühja maad. Christian Bale moodi näljutamine on tahtejõu küsimus, aga türr, tee ühte nägu ja nalja ning müü seda 30 aastat. Jan Uuspõld ei suuda seda isegi Eestis, need mehed teevad seda maailmatasemel!

JaJa Ding Dong!

Üks maailma halvimaid ei tähenda, et Adam Sandler sealt palju parem oleks, kuigi Sandler sai nüüd hiljaaegu ühele filmile täitsa pihta.

[plastic'99]

kui siin greyhoundist juttu juba oli, siis suht low key on tulnud välja selline 10x rohkem vaatamist väärt tõsielul baseeruv sõjafilm nagu "The Outpost". Oli hea vaatamine ning pani pärast pikemalt ka lugema tegeliku sündmuste käigu ja isikute kohta.

[Mõnuagent 007]

Kuidas teha tõsielul põhinevat filmi "The Aeronauts" näitel:

1. Mis sul on?
Lugu legendaarsest meteoroloogist James Glashierist (52, 20 aastat abielus), kes läks koos meesinseneri ja õhupallindusspetsi Henry Coxwelliga (41) kõrgustesse, et seal teha ilmamõõtmisi, mis muutsid kogu ilmaennustuse alustõdesid. Reis oli ohtlik, pääseti napilt eluga.

2. Mida teha?
* 52-aastane peategelane? Ei, see ei lähe mitte. Võta rolli hädise olekuga Eddie Redmayne (36, kuid näeb välja max 28). Lisaks muuda peategelane ka vallaliseks!
* Kaks meest lähevad õhupallis taevasse? Veits gei!? Muuda 41aastane Coxwell umbes 30aastaseks naisleseks ja põhjenda seda sellega, et tegelikult naisi toona diskrimineeriti ja üleüldse oli toona maailmas palju juhtivaid naisaeronaute ja pane tema elulugu nende pealt kokku, kuigi need naisaeronaudid elasid pool sajandit varem ja neist võiks eraldi filmi teha, aga pohh!
* Peategelane muuda hädiseks (sest ta on Eddie!) ja naispeategelane teeb ära kogu füüsilise poole, päästab lõpuks peategelase elu, näitab talle tõelist elu ja mehelikkust!
* Hei, miks mõlemad on valged!? Pane Eddie rahastajaks hindu, keda küll reaalselt olemas polnud. Aga nii on tänapäeval õige!
* Filmi pikki sisse palju meenutusi naisaeronaudi õnnetust elust, kuna tema mees kukkus õhupalliga alla. See võta pool sajandit varem elanud eeskuju järgi, pane kokku ja las ta päästab sellele toetudes hädise Eddie, kes kehastab siis seda tegelast, kes tegelikult ja päriselt selle õhupalliga lendas.
* Päris meteoroloog pääses riskantsest ettevõtmisest eluga, elas enda abielu õnnelikult edasi. Õnneks filmis abielu pole, muidugi peategelased armuvad!
* Ehk tõsielu umbes nii palju, et mingi mees sõitis kunagi õhupalliga taevasse. Ülejäänu, noh, ega film ju ei tähenda, et ajalugu peab NII täpselt ka taga ajama!

Võimas!

Selle suurepärase filmi stsenarist-tola Jack Thorne on jõudnud kinno uue filmiga Radioaktiivne, kus seekord on leitud ajaloost PÄRIS naine ja ei olnud feministliku filmi tegemiseks vaja keskealist meest nooreks naiseks teha. Respekt! Eluloofilm Marie Curiest kõlab piisavalt põnevalt, et läksin seda ka hommikul vaatama.

Saalis oli peale minu kolm inimest, kellest üks küsis enne filmi mu käest inglise keeles, ta ise astus viimase rea kohal 20, mina kohal 1: "Kas see on ikka piisavalt kaugel, et sotsiaalset distantsi hoida?"
Kuna oli hommik ja ma polnud eestlasena ilmselgelt sellise sotsialiseerumisega harjunud, siis ma sain alles paar sekundit hiljem aru, et tegu on naljaga.

Ühesõnaga võinuks stsenaristist arvata, et Pierre Curie on vähemalt meheks riietunud naine, aga seekord polnud diversity-indeksit päris lahti võetud ja nii mängisid mehed mehi ja naised naisi, seejuures mängisid nad ka neid naisi, kes ka naised olid. Ühesõnaga Marie Curie oli andekas poola neiu, keda ei tahetud sugugi teadusringkonnas omaks võtta ja siis koostöös Pierre'ga hakkasid nad uurima uraanimaaki, kust leiti pärast mitut aastat raadium ja poloonium. Rahvas oli pöördes, tehti radioaktiivseid sigarette, radioaktiivset juuksepumatit ja põsepuna. Ja siis saadi korraga aru, et õu fakk, see pole üldse nii hea ja tervislik. Marie kandis muidugi ikka purgikest helendava rohelise raadiumiga voodis.

Peaosas oli Rosamund Pike, keda tunneb mingitest filmidest ikka, meespeaosas mängib ka mingi tuntud britt. Film on täpselt selline, et kõige põnevam on filmijärgne wikipedia lugemine, et mis siis päriselt oli ja kuidas siis päriselt läks. Vahepeal oli justkui põnev, siis sai mees-Curie surma ja seejärel algas tund aega kestev melodraama, mis üha rohkem näitas, et Curied tahtsid head, aga siis tulid mingid tropid, lasid Hiroshima maatasa, õhkisid Tšernobõli ja ehkki Curie oli sigaandekas ja hea inimene, siis tema suurim saavutus on toonud maailma palju surma. Esimene pool filmist oleks ilmselt midagi sellist, mida võiks näidata keemia tunnis õpilastele, et mis ja kuidas siis omal ajal tehti. Eks ta veidi telefilmilik oligi, aga vist okei telefilm. Näeb viivuks paljast Rosamundi vette jooksmas.

Seejärel läksin ja vaatasin ära veel ka Capone'i, sest ajaliselt klappis. Ootused olid üliväikesed, sest siin foorumis oli ühene pahameel, RT-s oli nigel seis ja IMDB-s möllasid alatised 1-palli mehed. Ühesõnaga film Capone'i viimasest aastast.

Ja siin kohe küsin ennetavalt, et mida mõelda "oleks parem, kui oleks tõsieluline olnud" tähendab? Üldiselt hoiavad nad Capone'i viimase aasta kronoloogiat üsna täpselt, mees hõljus täiesti omas maailmas ja omas ainult paari selget hetke. Üldiselt peeti teda 12-aastase lapse tasemel aasta enne surma, siis läks asi veel hullemaks.

Eks ma saan aru, et kui öeldakse Tom Hardy ja Capone ühes lauses, siis kõik mõtlevad, et tuleb mingi Ristiisa või Scarface'i stiilis hoogne droogide ja maffiasaaga, kuid seda ei üritatud selles filmis isegi teha. Nagu filmi režissöör, stsenarist ja mis iganes veel ütles, siis teda huvitab lammutamine, sel juhul müüdi lammutamine ja sellega sai ta kenasti hakkama. Al Capone, keda peeti kõige võimsamaks kurjategijaks, oli pikemalt teovõimetu süfiilik kui tegelikult maffiaboss. Ja dementsuse vaegused, hallukad ja muu säärane oli selles filmis kenasti ära näidatud.

Aga seda küll, see polnud kerge vaatamine. Ilmselt ongi suurem osa selle filmi probleemist see, et turundus peksis Tom Hardy mängib Capone'i, aga filmilavastaja nägemus oli miskit muu, kui tavapärane biopic tõusust ja langusest, kus vanameister istub tugitoolis ja meenutab enda vägitegusid. Ehk see pole uus Irishman, vaid Irishmani viimane osa, kus tuuakse välja, et aja nii palju vara kokku, ole nii kõva mees, siis vanaduses oled ikka samasugune mähkmesse situv inimvare.

Kuskil oli selle filmi kohta hea lause. Et tegu on ühe vähese ausa anti-maffia filmiga. Ehk kui enamasti lõppeb maffiafilm ikkagi pisarates ja veres, siis samal ajal on see lõpuni stiilne ja justkui lahe. Siin pole see üldse lahe. Endine tippjuht on mähkmetes, perekond mõtleb nimevahetusele, raha on kadunud ja mingit lootust helgele tulevikule pole.

Umbes samamoodi on ka nö. "anti-sõja"-filmid, kus sõda tundub küll kurb ja mõttetu, aga ikkagi üsna lahe ja puhas bisnis, kus surrakse sangarlikult ja üleüldse.

Ja miks neid päris ausaid filme siis nii vähe on? Sest vaatajad ei taha seda näha. Ilmselt ei taheta näha ka täiesti ausat vananemise filmi. Omaaegne Haneke film Armastus näitas dementse inimese surma väärika ja enamvähem esteetiliselt ilusana. Ausamat keegi vaevalt näha tahaks?

Rohkem ei vaata, aga vähemalt oli aru saada, mis lavastaja saavutada tahtis. Kas see just kõige paremini välja tuli, pigem ei, aga esialgne "türa, aasta siteim film" ka ei täitunud.

[nonoh]

Mina kurtsin, et polnud päris. Teen nüüd suure vea ja toon unise peaga mõned näited:

Capone poeg. Lugesin, et päris mitmed on väitnud, et nad on tema pojad, aga seda tõestada keegi pole suutnud. Ka filmis oleks minu meelest võinud seda sama asja mängida - mõned väidavad vms, Capone ise pole kindel.

Blueberry Hilli laulmise hallukad - see versioon tuli välja 2 aastat pärast Capone surma. Nagu.. miks mitte võtta stsenaariumisse midagi sellist, mille puhul ma saaks mõelda, et äkkkkkki oligi nii. Mitte pärast pettumusega lugema, et tegu on puhtalt stsenaristi väljamõeldisega.

Mälestused katsetest Capone maha lüüa (ja tema armuke saab surma) - päris elus oli katseid küll, aga mitte selliseid. Nagu, miks mitte võtta Holliwoody actionit veidi vähemaks, aga jääda päriselulise põnevuse juurde ja rääkida nii nagu asjad olid?

Kaela pussitamisega tapmine - pole alust arvata, et ta midagi sellist oleks näinud/teinud. Väidetavalt käis toona rohkem koksamisi ikka kuulide läbi. Aga noaga susimine filmis oli efektne!

Naiseriietes kalale - pole olnud. Capone võis (ja käis sageli) kalal.

Porgand sigari asemel - stsenaristi väljamõeldis.

Tulistas kedagi oma kodus - väljamõeldis.

Kandis mähkusid - 50/50, võib-olla.

Isegi see 10 milli dollari värk - FBI vms pole arvanud, et see eksisteerib, ega seda jahtinud.

Jne

Jah, ma saan aru, stsenarist tahtis teha filmi huvitavamaks, lisas süžeed, tegi justkui mingi tegevuskaare (raha otsimine jms), aga minu jaoks võtsid need tõigad pigem ära, kui andsid juurde. Etnoh, justkui näidati Capone elu viimaste aastate glamuuritust (mis on täitsa tõde), aga seda tõde võimendati tarbetult Holliwoody glamuuriga.

[Mõnuagent 007]

Mina kurtsin, et polnud päris. Teen nüüd suure vea ja toon unise peaga mõned näited:

Capone poeg. Lugesin, et päris mitmed on väitnud, et nad on tema pojad, aga seda tõestada keegi pole suutnud. Ka filmis oleks minu meelest võinud seda sama asja mängida - mõned väidavad vms, Capone ise pole kindel.

Blueberry Hilli laulmise hallukad - see versioon tuli välja 2 aastat pärast Capone surma. Nagu.. miks mitte võtta stsenaariumisse midagi sellist, mille puhul ma saaks mõelda, et äkkkkkki oligi nii. Mitte pärast pettumusega lugema, et tegu on puhtalt stsenaristi väljamõeldisega.

Mälestused katsetest Capone maha lüüa (ja tema armuke saab surma) - päris elus oli katseid küll, aga mitte selliseid. Nagu, miks mitte võtta Holliwoody actionit veidi vähemaks, aga jääda päriselulise põnevuse juurde ja rääkida nii nagu asjad olid?

Kaela pussitamisega tapmine - pole alust arvata, et ta midagi sellist oleks näinud/teinud. Väidetavalt käis toona rohkem koksamisi ikka kuulide läbi. Aga noaga susimine filmis oli efektne!

Naiseriietes kalale - pole olnud. Capone võis (ja käis sageli) kalal.

Porgand sigari asemel - stsenaristi väljamõeldis.

Tulistas kedagi oma kodus - väljamõeldis.

Kandis mähkusid - 50/50, võib-olla.

Isegi see 10 milli dollari värk - FBI vms pole arvanud, et see eksisteerib, ega seda jahtinud.

Jne

Jah, ma saan aru, stsenarist tahtis teha filmi huvitavamaks, lisas süžeed, tegi justkui mingi tegevuskaare (raha otsimine jms), aga minu jaoks võtsid need tõigad pigem ära, kui andsid juurde. Etnoh, justkui näidati Capone elu viimaste aastate glamuuritust (mis on täitsa tõde), aga seda tõde võimendati tarbetult Holliwoody glamuuriga.

See polnudki ju biopic, isegi mingit "based on true storyt" polnud ees. Ja see armukese tapmine oli pigem tema hallutsinatsioon, kuidas kõik omaaegsed glamuursed tegelased on tapetud. Ehk need polnud meenutused, vaid süümekatega hallukad, mille kohta on keeruline öelda, et pole päris.

Laste osad pole tõesti siiani selgust. Polevat tema naise omadki, Capone olla ühe versiooni järgi üldse steriilne. Samamoodi ei saa väita ju ka tulistamise kohta ja dementsel inimesel on mähkmed all enamjaolt, ei?

Ehk see film üritas teha kunsti, aga reklaamiti kui maffiafilmi. Treiler on ses osas eriti vale. Kui oleks jäänud festivalifilmiks ja umbes Sõpruse repertuaari, siis poleks kellelgi miskit olnud. Aga praegu üritati müüa paastuajal suure maffialoona. Ehk film oli iseenesest ok, aga reklaam lubas muud.

[cabron]

Kui on "päriselu" järgi tehtud, siis on asjal teine raskuskaal kohe, autentsuse hõng mõjub alati rohkem kui väljamõeldis

[Mõnuagent 007]

Mina kurtsin, et polnud päris. Teen nüüd suure vea ja toon unise peaga mõned näited:

Capone poeg. Lugesin, et päris mitmed on väitnud, et nad on tema pojad, aga seda tõestada keegi pole suutnud. Ka filmis oleks minu meelest võinud seda sama asja mängida - mõned väidavad vms, Capone ise pole kindel.

Selles osas oli ju koht, kus Capone andis enda ametlikule pojale mõista, et tema pole tegelikult päris poeg.

Blueberry Hilli laulmise hallukad - see versioon tuli välja 2 aastat pärast Capone surma. Nagu.. miks mitte võtta stsenaariumisse midagi sellist, mille puhul ma saaks mõelda, et äkkkkkki oligi nii. Mitte pärast pettumusega lugema, et tegu on puhtalt stsenaristi väljamõeldisega.

Dela tehniki

Mälestused katsetest Capone maha lüüa (ja tema armuke saab surma) - päris elus oli katseid küll, aga mitte selliseid. Nagu, miks mitte võtta Holliwoody actionit veidi vähemaks, aga jääda päriselulise põnevuse juurde ja rääkida nii nagu asjad olid?

See oli puhas sümbolistlik hallukas, kuidas sisuliselt kõik tema ümber keerelnud glamuuriseltskond on oma otsa leidnud.

Kaela pussitamisega tapmine - pole alust arvata, et ta midagi sellist oleks näinud/teinud. Väidetavalt käis toona rohkem koksamisi ikka kuulide läbi. Aga noaga susimine filmis oli efektne!

Taas hallukas.

Naiseriietes kalale - pole olnud. Capone võis (ja käis sageli) kalal.

Ta läks kalale mehega, keda polnud tegelikult enam elus, vaid tema enda süümepiinade ettekujutus. Seega, tõesti, seda päriselt polnud.

Kandis mähkusid - 50/50, võib-olla.



Isegi see 10 milli dollari värk - FBI vms pole arvanud, et see eksisteerib, ega seda jahtinud.

Jne

Jah, ma saan aru, stsenarist tahtis teha filmi huvitavamaks, lisas süžeed, tegi justkui mingi tegevuskaare (raha otsimine jms), aga minu jaoks võtsid need tõigad pigem ära, kui andsid juurde. Etnoh, justkui näidati Capone elu viimaste aastate glamuuritust (mis on täitsa tõde), aga seda tõde võimendati tarbetult Holliwoody glamuuriga.

Ehk sa tood välja kohad, mis näitavad pigem suure tegelase langemist tema dementses ajus, ja ütled, et need pole päriselus olnud. Ehk peaks ju vahet tegema, mis on suures plaanis kunstiline film. Ehk see pole dokk, kus kõik detailid antakse edasi kindlalt kontrollitult ja ajaloolase pilgu läbi.

Ehk taaskord, samamoodi vaadati nii mitmetki asja läbi sõrmede näiteks selles Churchilli filmis, kus on paigas nö. aiateibad ja ajajooned, aga sinna vahele jäetakse palju loomisvabadust. Ehk ma saan aru, et inimesed lähevad seda ilmselt teise lootusega vaatama, aga kui aru saada, mida reaalselt lavastaja näidata tahab, siis ei saa kohe filmi väga sitaks pidada lihtsalt seepärast, et ootasid ise midagi muud.

Aga lõpetuseks, et see tõesti pole maailma parim film. Keskpärane, aga saab imo peksa täiesti vale asja eest.

Ehk läheb minu aasta filmide seas 38. kohale.

36. Underwater
37. Eurovision Song Contest: The Story of Fire Saga
38. Capone
39. Misbehaviour
40. The Call of the Wild
41. Radioactive
42. Viiking Vic
43. Kalashnikov
44. The Lovebirds
45. Sipsik

[Daz Booob]

Ma olen täiesti kindel, et mingite aastate pärast vaatavad inimesed uuesti Capone'i ja mõtlevad, et krt päris hea kraam. A la nagu Lone Ranger. Kui uuemat kraami näiteks tuua.

[nonoh]

Aight. See oli siis film Capone hallukatest. Got it.

Aga siis ei saa sellest rääkida kah, kui "müüdi lammutamisest", sest film ei sea "müüdi" kõrvale mitte mingit uut fakti/tõsist raami, vaid uued "müüdid". Ehk, mulle, jällegi, oleks rohkem meeldinud kui ma saanuks mõelda, et ah vat umbes sedasi oligi.

Siiski, ma ei ütle ka, et oleks aasta halvim film. Üldse mitte. See oli esimene film pärast koroonat, mida kinos sai vahitud, Tom Hardy on üks vaheseid mehi, kes on mind mu heteroseksuaalsuses suutnud kõhklema panna ja filmis oli tõeliselt nauditavaid kohti kah. Kuid minu jaoks jäi miskit puudu - ja ma arvan, et see on autentsus.

[cabron]

Tom Hardy on üks vaheseid mehi, kes on mind mu heteroseksuaalsuses suutnud kõhklema panna.

Kaugele jõudnud oled? Lihtsalt uitmõtelnud või nii mõnigi kord on püksilukk avanenud?

[nonoh]

See on huvitavalt spetsiifiline küsimus. Spetsiifiline vastus on, et ei ole.

[Mõnuagent 007]

Kuna olen puhkuse-eelses säästurežiimis, siis veetsin täna jälle suure osa päevast kinos. Esimene seanss algas 11.15 Artises ja filmiks oli Meisterkokk Cheng, mille lavastajaks oli Mika Kaurismäki. See on siis Aki vend, aga umbes selline vend nagu Reiljanitel oli Villu ehk see vähem vinge.

Kuhugi Soome kolkakülla saabub hiina mees koos pojaga ja esimese asjana läheb ta kohakese ainsasse söögikohta, mida peab lahutatud sõbralik blondiin Sirkka. Hiinlane otsib Fongtroni, aga teda ei leia sugugi ja nii hakkab ta süüa tegema. Kohalikud on skeptilised, aga kartulipudru ja vorstikastme asemel pakutav hiina toit muutub popiks, kohalike tervis paraneb, naiste menstruatsioonivalud leevenevad, Sirkka hakkab hiinlasega plaani pidama ja pea kaks tundi kestev film on lihtsalt üks väga-väga lihtne vaatamine, kus kõik tulev on ettearvatav, näidatakse ilusaid tundrukaadreid ja käiakse saunas, kuna kuidas soomlased ikka muud saavad.

Ehk kui tahate miskit lihtsalt vaatama minna, siis on lihtne valik. Ei ole mingi mindfuck.
https://www.youtube.com/watch?v=w47016Yxi_I

Mõnumeeter: naisi ei näinud, ainult vanamehed näitasid tagumikke
Ajumeeter: ilmselt kõige lihtsam film maailmas
Valumeeter: poisile satub õngekonks kogemata pähe.

Seejärel kärutasin Lasnamäele, tegin ühe mängu jalkat ja siis vudisin Sõprusesse, et jõuda täpselt tagasi filmiks Käimata teed https://www.kinosoprus.ee/et/film/kaimata-teed. Plakat on väga Capone'i omaga sarnane, sest mis muu ikka sümboliseeriks lagunevat mõistust, kui peast irduvad ruudukesed. Kui Capone oli selline Level 2 ajukepp, siis siin tõmmati selline fuckfest püsti, et esimese tunni jooksul ei jaganud ma üldse matsu, et mis nüüd täpsemalt toimub.

Javier Bardemi kehastatud Leo on dementne ja tema tütar (kehastab endine lapsstaar Elle Fanning) peab viima ta hamba- ja silmaarsti juurde. Bardem näeb koguaeg mingeid viirastusi Kreekast ja Mehhikost, päriselus ei saa ta üldse aru, mis toimub ja Fanning on temaga sitaks hädas. Neiu ise on ka päris nõrguke, sest kui keegi helistab, siis ofkoors laseb isa pidevalt nelja tuule poole minema. Võtnud kaelarihm või midagi.

Ühesõnaga film kestis 1h25mini, aga mingi soti sai alles viimase kümnekonna minutiga. Mõte oli täitsa tore, näitlejad head, aga nii faking igav oli, et anna otsad. Mõtlesin veel ära vaadata filmi Biidid, aga see tõmbas moti maha ja siis tuleb kavva järgmise nädala õhtutel, sest säästurežiim on endiselt töös.

Mõnumeeter: Ei midagi.
Ajumeeter: 2/3 filmist on midafakki, lõpu suutsin enda jaoks kodus selgeks mõelda
Valumeeter: Bardem kukkus autost välja.