320x50 ülemine bänner

Collapse

Teadaanne

Collapse
No announcement yet.

Film

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Kustuta kõik
new posts

    Käisin täna üle poole aasta Tallinnas ja vist üle 10 aasta CC Plazas.

    Vaatasin 1917-t, seanss algas 13:45 ja oli iSense nimelises saalis. See vist peaks sealne suurim saal olema?

    Igatahes, kino fuajee oli suht tühi, saalidevahelised koridorid & trepid olid tühjad, saalis filmi vaatamas oli koos minuga täpselt 5 inimest, pärast filmi lõppu (hea film oli!) kella 16 paiku oli allkorrus enamvähem sama tühi kui enne.

    Tihedamad pealinnas kinos käijad ehk oskavad valgustada, et kas CCP ongi kohaliku kinobuumi suurim kaotaja või trehvasin lihtsalt halval ajal?

    Muidugi ise ka vaatasin esimese eelistusena Solarise Apollo kinokava, aga kuna tahtsin kindlalt 1917-t näha ja CCP seansiaeg klappis mulle paremini, siis otsustasin sinna minna.

    Kommentaar


      Algselt postitas Kasepats-Pidur Vaata postitust
      Käisin täna üle poole aasta Tallinnas ja vist üle 10 aasta CC Plazas.

      Vaatasin 1917-t, seanss algas 13:45 ja oli iSense nimelises saalis. See vist peaks sealne suurim saal olema?

      Igatahes, kino fuajee oli suht tühi, saalidevahelised koridorid & trepid olid tühjad, saalis filmi vaatamas oli koos minuga täpselt 5 inimest, pärast filmi lõppu (hea film oli!) kella 16 paiku oli allkorrus enamvähem sama tühi kui enne.

      Tihedamad pealinnas kinos käijad ehk oskavad valgustada, et kas CCP ongi kohaliku kinobuumi suurim kaotaja või trehvasin lihtsalt halval ajal?

      Muidugi ise ka vaatasin esimese eelistusena Solarise Apollo kinokava, aga kuna tahtsin kindlalt 1917-t näha ja CCP seansiaeg klappis mulle paremini, siis otsustasin sinna minna.
      Solaris on ccplazast ikka väga kehvem kino...

      Kommentaar


        Algselt postitas Kasepats-Pidur Vaata postitust
        Käisin täna üle poole aasta Tallinnas ja vist üle 10 aasta CC Plazas.

        Vaatasin 1917-t, seanss algas 13:45 ja oli iSense nimelises saalis. See vist peaks sealne suurim saal olema?

        Igatahes, kino fuajee oli suht tühi, saalidevahelised koridorid & trepid olid tühjad, saalis filmi vaatamas oli koos minuga täpselt 5 inimest, pärast filmi lõppu (hea film oli!) kella 16 paiku oli allkorrus enamvähem sama tühi kui enne.

        Tihedamad pealinnas kinos käijad ehk oskavad valgustada, et kas CCP ongi kohaliku kinobuumi suurim kaotaja või trehvasin lihtsalt halval ajal?

        Muidugi ise ka vaatasin esimese eelistusena Solarise Apollo kinokava, aga kuna tahtsin kindlalt 1917-t näha ja CCP seansiaeg klappis mulle paremini, siis otsustasin sinna minna.
        13.45 on inimesed üldiselt tööl või koolis......


        -e-
        Algselt postitas Mõnuagent 007 Vaata postitust
        Solaris on ccplazast ikka väga kehvem kino...
        Ma pole väga tihe kinokülastaja, aga milles see paremus seisneb? Käin harva ning valin sobiva aja järgi.
        Ehk siis CC vs Solarise Apollo. (ehkki ise eelistan võimalusel CC, Linnamäe saab mujalt ka raha).

        Kommentaar


          Algselt postitas orbitaaljaam Vaata postitust
          13.45 on inimesed üldiselt tööl või koolis......
          Rantjee-elu elavale Kasepatsule tuli see üllatusena

          Kommentaar


            Algselt postitas cabron Vaata postitust
            Rantjee-elu elavale Kasepatsule tuli see üllatusena
            No seda ma ju küsisingi, et kas halb aeg või ongi seal alati tühjavõitu.

            Kommentaar


              Ei tea jah mida need inimesed TÖÖpäeval kell 13:45 võiksid teha. Täitsa imelik lugu.

              Algselt postitas Kasepats-Pidur Vaata postitust
              Käisin täna üle poole aasta Tallinnas ja vist üle 10 aasta CC Plazas.

              Vaatasin 1917-t, seanss algas 13:45 ja oli iSense nimelises saalis. See vist peaks sealne suurim saal olema?

              Igatahes, kino fuajee oli suht tühi, saalidevahelised koridorid & trepid olid tühjad, saalis filmi vaatamas oli koos minuga täpselt 5 inimest, pärast filmi lõppu (hea film oli!) kella 16 paiku oli allkorrus enamvähem sama tühi kui enne.

              Tihedamad pealinnas kinos käijad ehk oskavad valgustada, et kas CCP ongi kohaliku kinobuumi suurim kaotaja või trehvasin lihtsalt halval ajal?

              Muidugi ise ka vaatasin esimese eelistusena Solarise Apollo kinokava, aga kuna tahtsin kindlalt 1917-t näha ja CCP seansiaeg klappis mulle paremini, siis otsustasin sinna minna.

              Kommentaar


                Jätkasin Oscaritele nomineeritud filmidega ja jõudsin dokumentaalideni. Esimesena läks loosi Netflixis täitsa olemasolev American Factory, mis on ka kihlveokontorite hinnangul üks kategooria suursoosikuid. Obamade omanduses oleva produktsioonifirma rahastatud dokk räägib Austinis, Ohios asuvast autoklaasi tehasest, mis omal ajal läks pankrotti, aga nüüd saabusid korraga kohale Hiina rahastajad. Ja Hiina ja USA maailmavaadete erisus lööb kohe makku - hiinlastele õpetatakse, et ameeriklased on pragmaatilised ja neid ei huvita igasugu abstraktne uinamuina. Seejärel tuleb suur boss ja ütleb ameeriklasest CEO-le, et angaari uks on vales kohas feng shui järgi pmst. USA töötajad on ülekaalulised djüüdid, kes tahavad luua ametühingut, tahavad töötada 8 tundi päevas ja viis päeva nädalas, unistavad enda isiklikust majast ja asjadest. Hiinlased samal ajal alustavad tööpäeva sõjaväelise rivistusega, saavad töölt vabaks kuus paar päeva ja teevad 12-tunniseid vahetusi, pere nähakse paar korda aastas ja elatakse ühes korteris pead-jalad segamini. Hiina omanikud tahavad üha rohkem kasu, töötajate ohutus, kauba kvaliteet on teisejärguline. Ehk siis väidetavalt kapitalistlik USA on palju sotsialistlikum, kui seda on kommunistlik Hiina. Ehk kõikjal on täielik ebakõla, arusaamatused ja peavangutused. Ja kumbagi polegi justkui süüdistada, sest kõige taga on lihtsalt kultuuriline erinevus - kuni tulevad filmi lõpus robotid ja võtavad kõigilt töö ära.
                Mul läks filmi vaatamiseks neli päeva ehk pole just kõige hoogsamalt jooksev teos, aga mõtlemapaneku ainest on kõvasti. Tisse ka õnneks ei näe.

                Kommentaar


                  Petra Costa tehtud The Edge Of Democracy kandideerib samuti dokumentaalide oskarile ja maalib väga trööstitu pildi Brasiilia tulevikust. Film on väga tugevalt vasakpoolse vaatenurgaga ja selle kangelasteks on ekspresidendid Lula ja Rouseff, kes muutusid establishmentile liiga ebamugavaks ja sellele järgnenud poliitkorruptsiooni nõiajaht viis ühe ametist tagandamiseni ja teise vangi. Film on väga mõjusalt tehtud, kus pannakse kokku arhiivikaadreid ja väga lähedalt poliittegelasi valgustavaid kaadreid. Sisuliselt võetakse kahe tunni jooksul (kes, kurat, teeb kaks tundi dokki??) Lula tõus, tema ääretu populaarsus, Dilma veidi riskantsed valikud, mis viisid maailma ühe omal ajal suurimalt arenenud majanduse suurfirmade mõjusfääri, kus lõpuks jõudis võimule üsna diktaatorlike avaldustega presidendi ja mis, vähemalt filmi järgi, viib ilmselt Brasiilia taas tagasi diktatuuri, kuna rikkad ei karda enam rahvast ja kuidagi peab ju protestijaid kontrolli all hoidma.

                  Kuna ma tõesti Brasiilia poliitikast mitte lillegi ei tea, siis äkki oskab lorenzo kommenteerida, et on's asjad seal tõesti nii pekkis või sain jälle hollivuudilikku judeoliberaalset propagandat?

                  Kommentaar


                    Mõtlesin õhtul, et pole tükk aega filme vaadanud ja vaatan veidike dokke, kuna ikkagi Oskarite nimekirjas on mõned vaatamata ja dokkpoint tuleb ka kohe peale.

                    PÖFFil meeletute ovatsioonidega linastunud Meemaa on ilmselt Makedoonia esimene film, millega Oscarile kandideeritakse ja jõudis kohe võõrfilmide ja dokumentaalfilmide nominatsioonile. Seejuures ennustan, et ilmselt võtab ta ka dokfilmi Oscari ära. Keskealine pehmelt öeldes väheatraktiivse välimusega daam kasvatab metsikuid mesilasi ja hooldab elektri- ja veeta majas poolpimedat ja liikumisvõimetut ema. Meest ta saanud pole ja nii ongi tema ainus rõõm mesi. Seejuures on tal kindel komme, et ta jätab poole meest mesilastele, kuna nii on neil piisavalt süüa. Ja siis lendab filmi sisse tõeliselt kodutundesse sobiv perekond, kus on kiitsakas mees, härjajõuga naine (kui on vaja veok sopast välja lükata, siis naine lükkab, mees annab gaasi), persetäis (vist seitse) last. Perekonna mõte on lapsi saada, kuna neist on tööl kasu. Perekondlik suhtlus käib karjudes, süüdistades ja teineteist persse saates. Ka nemad kasvatavad mett, kuid mitte sugugi säästlikult. Mis omakorda viib filmi vältimatu konfliktini ja täieliku katastroofini.
                    Peategelane on nii võimsalt leitud, intriig on täiesti super ja kogu film on meeletult ilus. Hoolimata sellest, et mesilased nõelavad filmis nii palju, et endalgi hakkab valus, kõik on trööstitu ja inimeste ahnus ja lollus paneb kahe käega peast haarama. Film on ka suhtkoht lühike, seega soovitan soojalt. Tisse ei näe.

                    Kihlveokontorites on väga kõrgelt hinnatud ka Docpointil linastuv For Sama, kus on luubi all elu Aleppos alates revolutsiooni algusest kuni evakueerimiseni. Peategelasteks on Aleppos kõrgemasse keskklassi kuulunud majandustudeng ja tema abikaasast arst. Majandustudeng ja filmi autor on seejuures väga-väga ilus naine.
                    Ühesõnaga esialgu tundub revolutsioon vingne ja demokraatlik, seejärel hakkab režiim vastu lööma, olukord läheb üha rohkem pekki, islamistid üritavad revolutsiooni üle võtta ja kogu sitt lendab ventikasse. Film on selle kategooria kõige lühem, kuid see-eest väga rõhuv vaatamine. Surnud lapsed, verised inimesed, 9. kuud sureva naise keisrilõikega päästetud lapse elustamine, see pole kerge vaatamine. Linn on rusudeks, haiglad satuvad järjest süsteemse raketirünnaku alla. RT annab filmile 100% approvalit, veidi kritiseeriti filmitegijate valitsusevastasust, aga hoolimata poliitilisest seisukohast, siis mõjuv on see film kindlasti. Aa, Cannesis valiti see parimaks dokiks.

                    Kuna ma ei suutnud kuidagi Amazon Prime's reklaamitavat The Cave'i leida, siis võtsin Docpointi asju ette. Aga enne panen siin enda eelistuse täispika dokumentaali oskaritelt kirja:
                    1. Meemaa
                    2. For Sama
                    3. American Factory
                    4. The Edge Of Democracy
                    The Cave nägemata.
                    P.S. Kõik neli olid väga head filmid muidu!

                    Aga nüüd siis Docpointi juurde. Mul on sealt umbes kaheksa filmi lingid ja kuna kaks filmi võtsid üsna läbi, siis otsustasin läheneda pikkuse järgi. Mida lühem, seda parem. Esimesena läks loosi venelaste Ideoloogiasekretär. Ilmselt on kõigil kuskil keskkoolis klassis olnud selline tõsine djüüd, kes selle asemel, et juua ja tsikke taga ajada, kannab ülikonda, kannab portfelli ja räägib mingile poliitäärde kalduvat juttu. Filmi peategelaseks on samasugune 16-aastane noormees Venemaalt, kes on täielik kommunist. Käib sõjaveteranide matustel, viib Stalini hauale lilli, unistab kohtumisest Zjuganoviga. Poiss võtab kõike nii tõsiselt, tema klassikaaslased mitte nii väga, aga teised sarnased tüübid võtavad veel tõsisemalt. Nende slängis on igale eksimusele karistuseks "mahalaskmine" ja seetõttu on vaene noormees, kes ei pea end üldse 16aastase mõistusega tüübiks, vaid ikka pigem kuskil 18 juba, võtab seejärel kõiki möödaminekuid veelgi tõsisemalt. Ülilõbus vaatamine. Tisse ei näe


                    Iraani 2005. aasta film Nina, Iraani moodi näitab mõni aeg tagasi Iraani vallanud ninaoppide lainet. Noored tüdrukud naeravad Iraani poiste suurte ninade üle, noored mehed naeracad tüdrukute suurte ninade üle. Mõlemad kardavad, et nii ei saa nad mehele/naisele ja nõnda nad treivad muudkui ilukliinikutes ninasid väiksemaks. Tõsi, on hiigelninadega daame/noormehi, aga lõpuks läks olukord nii totraks, et ka täiesti ilusad inimesed olid ninastressis. Film sedastab, et tegu on pigem noorte ebakindlusega ja seeläbi vajadusega ennast muuta, aga kuna meikimist ei ole, siis on see justkui ainus võimalus. Film on kohati koomiline, aga eelmainitud Ideoloogiasekretärist kiiremini ammenduv ja lõpuks veidi tüütugi.

                    Kommentaar


                      Nüüd sai ring peale ka välisfilmide nomineeritutele, kus viimaseks jäi sel nädalal kinodesse tulev Les Miserables Prantsusmaalt. Victor Hugo "Hüljatud" on süžeele aluseks võetud ehk siis võetakse luubi alla getos olevad pinged politsei jõukasutusele, vaeseid kontrolliva etablishmendi pragmaatilisus ja siis noorte seas valitsev ebaõiglustunne.
                      Sisuliselt on 100 minutit kestev film kui väga tugevalt kokku surutud The Wire'i hooaeg, mis kohtub veidi Räpase Mackeyga. Selle võrra jäävad muidugi mõned osad lõpuni läbi käimata ehk sellepärast on film ka mõnevõrra kriitikat saanud, et osade tegelaste motiive antakse väga napilt mõista.
                      Filmi keskmes on kolmemeheline eriüksus, mis patrullib kõige rõvedamas Pariisi getos. Üks mees on uustulnuk, üks robustne rassistist rets, üks kohalik moslem. Sinna juurde veel mustlased, mustad, islamistid, tänavalapsed ja igasugu muud tegelased, kes omavahel saavad filmi algul okeilt läbi, aga siis otsustab üks tänavapoiss varastada mustlaste lõvikutsika, kes hakkab seejärel mustadega tüli norima, et kõike kontrolli all hoida, üritavad politseinikud lõvikutsikat leida ja nii kõik kiirelt üle pea lähebki.
                      Lõpp on väga-väga intensiivne. Ehk sisuliselt üks aasta vingemaid tegevusfilme.

                      Välisfilmide oscarite edetabel by mõnu:
                      1. Parasiit
                      2. Les Miserables
                      3. Corpus Christi
                      4. Honeyland
                      5. Pain and Glory, mis ka võidab, kuna räägib filmimaailmast ja on ka kõva geishit sees.

                      Kommentaar


                        Algselt postitas Mõnuagent 007 Vaata postitust
                        Kuna ma ei suutnud kuidagi Amazon Prime's reklaamitavat The Cave'i leida
                        Search: tt7178226 ehk imdb kood @ Rarbg
                        jokers to the right
                        clowns to the left of me

                        Kommentaar


                          Kuidas teha tõsielul põhinevat filmi "The Aeronauts" näitel:

                          1. Mis sul on?
                          Lugu legendaarsest meteoroloogist James Glashierist (52, 20 aastat abielus), kes läks koos meesinseneri ja õhupallindusspetsi Henry Coxwelliga (41) kõrgustesse, et seal teha ilmamõõtmisi, mis muutsid kogu ilmaennustuse alustõdesid. Reis oli ohtlik, pääseti napilt eluga.

                          2. Mida teha?
                          * 52-aastane peategelane? Ei, see ei lähe mitte. Võta rolli hädise olekuga Eddie Redmayne (36, kuid näeb välja max 28). Lisaks muuda peategelane ka vallaliseks!
                          * Kaks meest lähevad õhupallis taevasse? Veits gei!? Muuda 41aastane Coxwell umbes 30aastaseks naisleseks ja põhjenda seda sellega, et tegelikult naisi toona diskrimineeriti ja üleüldse oli toona maailmas palju juhtivaid naisaeronaute ja pane tema elulugu nende pealt kokku, kuigi need naisaeronaudid elasid pool sajandit varem ja neist võiks eraldi filmi teha, aga pohh!
                          * Peategelane muuda hädiseks (sest ta on Eddie!) ja naispeategelane teeb ära kogu füüsilise poole, päästab lõpuks peategelase elu, näitab talle tõelist elu ja mehelikkust!
                          * Hei, miks mõlemad on valged!? Pane Eddie rahastajaks hindu, keda küll reaalselt olemas polnud. Aga nii on tänapäeval õige!
                          * Filmi pikki sisse palju meenutusi naisaeronaudi õnnetust elust, kuna tema mees kukkus õhupalliga alla. See võta pool sajandit varem elanud eeskuju järgi, pane kokku ja las ta päästab sellele toetudes hädise Eddie, kes kehastab siis seda tegelast, kes tegelikult ja päriselt selle õhupalliga lendas.
                          * Päris meteoroloog pääses riskantsest ettevõtmisest eluga, elas enda abielu õnnelikult edasi. Õnneks filmis abielu pole, muidugi peategelased armuvad!
                          * Ehk tõsielu umbes nii palju, et mingi mees sõitis kunagi õhupalliga taevasse. Ülejäänu, noh, ega film ju ei tähenda, et ajalugu peab NII täpselt ka taga ajama!

                          Võimas!

                          Kommentaar


                            Ma vaatasin tolle filmi ära. Oli tore. Siis sikutasin veebi varrukast ja... sinu ülevaatest sain veel targemaks, sest ma ise ei viitsinud enam edasi uurida.
                            see ei ole minu süü, et sa okaspuu oled

                            "joon palju ma tahan, aga ikka ta ei saa minust aru"

                            "Football is a simple game based on the giving and taking of passes, of controlling the ball and of making yourself available to receive a pass. It is terribly simple."

                            Kommentaar


                              Ega kinofilm ei peagi dokumentaalselt vettpidav olema

                              Kommentaar


                                Algselt postitas cabron Vaata postitust
                                Ega kinofilm ei peagi dokumentaalselt vettpidav olema
                                Ei pea, aga nii chickflickiks ka keerama ei peaks.

                                Kommentaar

                                Working...
                                X