Film

[_AI_]

Oot, kui filmi toetas ka kaitseministeerium, kas selle filmi kulud lähevad siis ka kohustusliku kahe eelarveprotsendi hulka kaitsekulutusteks?

#psühholoogilinekaitse

[Mõnuagent 007]

Noh, siis saaks ka kogu eesti naiste pesukaitsed ja jalkaklubide kaitsemànfijate palgad sinna susata.

[Kenny's Heroes]

Whiplash nähtud ja kui seal

 

oleks Carnegie Hall püsti tõusnud ovatsioonides ja veel tüdrukut ka rõõmupisarais näidanud

...oleks all peidus ju sellise klassikalise pühapäeva hommiku ameerika perefilmi juustune narratiiv. Aga kogu teostus ja intensiivsus tegid filmi päris heaks vaatamiseks. Kuigi selle reega kaasa ei läheks et suur meistriteos.

1944 - treiler - https://www.facebook.com/video.php?v=10153644298509947

See siis hakkab millal jooskma?

[bubbles]

Järgmine kuu.

[futbolidipaul]

Oot, kui filmi toetas ka kaitseministeerium, kas selle filmi kulud lähevad siis ka kohustusliku kahe eelarveprotsendi hulka kaitsekulutusteks?

See ei pruukinud otseselt rahaline olla. Ma pakun, et sõdurid osalesid massistseenides, tehnikaga aidati siit ja sealt, maskeerimisvõrgud, telgid ja muu pudi padi. Ma arvan, et see on pigem selline toetus.

[Devil]

Minu teada ka rahaline toetus KMi poolt aga pead panti ei pane. Te olete siin nagu Delfi kommentaatorid, ise ei tee sittagi aga hala on rohkem kui kümne eest.

Niigi perses see Eesti filmi rahastussüsteem, võtaks pigem positiivselt, et asi valmis saanud. Vaatamine on alati vabatahtlik.

Marmortahvleid oodata ei tasu, nii palju saan öelda. Kas meeldib või mitte on maitse asi.

[Jose]

Mortdecai - Väga meeldis film, naljad olid head, eriti mitte labased. 8/10

[Gallacher]

Marmortahvleid oodata ei tasu, nii palju saan öelda. Kas meeldib või mitte on maitse asi.

No annaks jumal. Mul on küll natuke filmiga pisut seotud inimeste juttude põhjal mulje jäänud, et poliitkorrektset värki on seal liiga palju aga eks näis. Marmortahvlitest lihtsalt peab parem olema, teisiti ei kujutaks ette.
Järgmise ajalooteemalise filmi võiks teha metsavendadest, nt Hirmsa Antsu elust juba annaks korraliku stsenaariumi teha.

[Martin]

No annaks jumal. Mul on küll natuke filmiga pisut seotud inimeste juttude põhjal mulje jäänud, et poliitkorrektset värki on seal liiga palju aga eks näis. Marmortahvlitest lihtsalt peab parem olema, teisiti ei kujutaks ette.
Järgmise ajalooteemalise filmi võiks teha metsavendadest, nt Hirmsast Antsu elust juba annaks korraliku stsenaariumi teha.

Marmor oli ju väga hea, mis seal viga?

[Gallacher]

Marmor oli ju väga hea, mis seal viga?

Iroonia?

[marv3llous]

Iroonia?

Imeb Marmorvahvlit?

[Martin]

Iroonia?

Ei, miks peaks olema?

[Daz Booob]

The Little Death on film sellest, et inimesed ja nende vajadused on erinevad ning kuidas nad tahavad buddhat tappa. Buddha tapmine siis tuleneb tantrast ning võrdub orgasmi saamisega.
Kvaliteetne ja humoorikas teos. Vaadake.

[Devil]

Keegi võiks analüüsida enne 1944 välja tulemist, miks osad tänapäeval Tahvleid maha teevad.
Tõenäolised põhjused vast on: erinevus raamatust, pole päris sõjafilm, liigne romantika.

Seiklusfilmina on ta väga korralik teos, oma aja kohta.

[elx]

Mulle omal ajal nimed tahvlil meeldis, vaatamata sellele, et meeldis raamat ja erinevus sellest oli suur. Ma ei saa aru miks see kellelegi ei meeldi, ehk on asi lihtsalt erinevate põlvkondade nõudmises eesti filmile?

[vaikiv mees]

miks osad tänapäeval Tahvleid maha teevad

militaar.net: Eesti sõjalised kinošedöövrid - Nimed marmortahvlil jt

klišeed vist ei meeldi
ja muu taoline liigne lihtsustamine:

Eesti filmides on seaduseks, et kui keegi hullupööra rõõmustab, mürab või tantsib, järgneb sellele kohe õnnetus. Järgitakse truult pietistlik-vennastekoguduslikku kultuuritraditsiooni, mis igasuguse patuse lõbu ja lusti karmilt hukka mõistis. Suurepärane näide on «Nimed marmortahvlil», kus sõjaväljalt koju pöörduvad koolipoisid soomusrongi katusel jooksevad, huilgavad ja end muidu lapsikult ülal peavad. Ära hõiska enne lõpp-peatust!

Karistus on karm: peaaegu kõik nad lastakse maha. Väärib rõhutamist, et kõik need, kes rongis korralikult käituvad, jäävad ellu.

[elx]

klišeed vist ei meeldi
ja muu taoline liigne lihtsustamine:

Eesti filmides on seaduseks, et kui keegi hullupööra rõõmustab, mürab või tantsib, järgneb sellele kohe õnnetus. Järgitakse truult pietistlik-vennastekoguduslikku kultuuritraditsiooni, mis igasuguse patuse lõbu ja lusti karmilt hukka mõistis. Suurepärane näide on «Nimed marmortahvlil», kus sõjaväljalt koju pöörduvad koolipoisid soomusrongi katusel jooksevad, huilgavad ja end muidu lapsikult ülal peavad. Ära hõiska enne lõpp-peatust!

Karistus on karm: peaaegu kõik nad lastakse maha. Väärib rõhutamist, et kõik need, kes rongis korralikult käituvad, jäävad ellu.

Selle peale ütleks, et mitte ainult eesti filmides.

[Devil]

Eks see ole sõja üldine teema, et valvsuse kaotamisega kaotad tihti peale ka elu. Sellele on rõhutud aastakümneid, pahaks seda Marmortahvlitele ei paneks.

[Saarlane]

Mortdecai - Väga meeldis film, naljad olid head, eriti mitte labased. 8/10

Trr, ma lootsin, et see on mingi külma sõja aegne spioonikas. Njet.

[Yattara]

Keegi võiks analüüsida enne 1944 välja tulemist, miks osad tänapäeval Tahvleid maha teevad.
Tõenäolised põhjused vast on: erinevus raamatust, pole päris sõjafilm, liigne romantika.

Seiklusfilmina on ta väga korralik teos, oma aja kohta.

Filmil olid minu arvates selged miinused, mille tõttu on seda keeruline hea teosena vaadelda. Tegevus oli kiirustatud. Karakterid jäid välja arendamata ning dialoog oli samuti pisut kummaline. Mingisugust pinget justkui ei tekkinud. Kulminatsioon jäi toimumata. Seejuures tundus kõik pisut imal. Eks väike eelarve ei aidanud samuti kaasa. Sentimentaalset väärtust sellel filmil ka ei ole. Sealt ma usun see kriitika.