Film

[Mõnuagent 007]

Sellist asja küll ei tasu välja hakata tooma. Ma küsiks tuimalt vastu mis asi tänapäeval ei ole üritus lastele asju maha müüa?

No see film läheb antud teemal ikka kaugele teistest ette.

[Rohtaed]

Et väärtustada häid filme, peab vahetevahel muidugi ka kehvemaid vaatama. Aga kas on tõesti mõtet vaadata filmi, mille puhul on juba ette teada, et see on halb? Või vaadata filmi just seetõttu? (näiteks Plan 9 from Outer Space peetakse nii halvaks, et osade arvates on see hea. Endal pole veel tekkinud võimalust antud filmi vaadata)

Augustikuus olen aga liikumas täieliku filmistroofi suunas, sestap võib juba üheainsa seni nähtud filmi kohta kokkuvõtte ära teha.

Dunkirk – väga nauditav, ent nagu Nolani filmide puhul mul isiklikult tihtipeale kipub olema – emotsioonitu. Kuigi filmi nö siseneda oli lihtne ja kohati näisid filmitegelaste hingetõmbed veest väljudes ühtivat enda omadega. Tugev sõjafilm. 8/10

[karl54]

Suvel pole eriti filme jõudnud vaadata, aga mõned siiski on nähtud:

1. My Father and My son - Babam ve Oglum. Pole vist varem Türgi filme vaadanud ja pettuma ei pidanud, tõsiselt korralik teos, väga head näitlejad. Suurepärane kirjutamine. Vaataja hakkab tegelastest hoolima. Kuna tegu on ikkagi lõunamaa filmiga, siisi kohati on emotsioonid eestlase jaoks ülevõlli, kuid mind see suures plaanis väga ei häirinud.

Igastahes soovitan kõigile ja ma arvan, et tegu on ühe parimatest võõrkeelsetest filmidest läbi aegade.

8/10

2. Your Name - Jaapan ja animatsioonid on üks super kombo. Järjekordne super huvitav lugu, ei ole päris nii maagiline ja keerukas kui animatsioonide kuninga Miyazaki linateosed, kuid korralikku emotsiooni see film tekitas ja filmi esimene pool oli ka mõnusalt segane ja läks päris kaua aega, et täpselt aru saada mis toimub.

8/10


Zootoopia vaatasin ka lõpuks ära, üllatas mind korralikult. Terve film oli tore vaatamine ja kordagi igav ei hakanud, nagu mitme teise USA animatsiooni puhul. Sisu oli korralik, mõte oli hea, rassism on paha ja elagem kõik sõbralikult koos. Väga head häälelugejad olid ka seekord.

7,5/10


Nii kaks filmi veel ja imdb top 100 on läbi vaadatud, võtsin aasta algsues eesmärgi, et vaataks kõik rahva lemmikud ära, hetkel on veel pikk tee minna, sest lausa 70 filmi on veel vaatamata.

[Mõnuagent 007]

2. Your Name - Jaapan ja animatsioonid on üks super kombo. Järjekordne super huvitav lugu, ei ole päris nii maagiline ja keerukas kui animatsioonide kuninga Miyazaki linateosed, kuid korralikku emotsiooni see film tekitas ja filmi esimene pool oli ka mõnusalt segane ja läks päris kaua aega, et täpselt aru saada mis toimub.

8/10

Milline Miyazaki oma sul nii keerukas on? Sinu nimi oli täpselt õige piiri peal, et saaks korra "vaddafakk nüüd juhtus", siis veel korra ja siis natuke veel. Marulahe film oli.

[Jasper]

ma pole pärast nelja vaatamist ka Totorost aru saanud. kogu konks on, et tuleb kassbuss ja kõik lapsed naeravad 10+ minutit.

[karl54]

Milline Miyazaki oma sul nii keerukas on? Sinu nimi oli täpselt õige piiri peal, et saaks korra "vaddafakk nüüd juhtus", siis veel korra ja siis natuke veel. Marulahe film oli.

Palju säravaid ja huvitavaid tegelasi ja maagiline maailm, sisu poolest nad vist pole jah nii keerulised. Pigem see visuaalne pool võib ära kammida. Selles mõttes jah "Sinu nimi" tekitas tõesti rohkem seda ma ei saa sittagi aru momenti, kuid nt kõrvaltegelased jäid pigem keskpärasteks ja suurt huvi ei tekitaud. Aga eks filmi mõte oligi kahe noore loole keskenduda. Kindlasti mu top 5 animafilm.

Aga kui ma juba mitte Usa ja Inglismaa filmidest rääkima hakkasin, siis mõtlesin, et mis mu top 20 on. tegelikult olen näinud päris vähe ja kindlasti enamus head on nägemata, nt Rootsi ja Vene kino on täitsa puutumata, viga mille kavatsen õige pea kõrvaldada.

Aga minu top 20, animafilmid jätsin sedapuhku välja. Samuti jätaks välja Sergio Leone filmid.

1. Seven Samurai (Jaapan) - Kurosawa suutis teha palju imelisi filme, aga ma arvan, et ikkagi just see jäi tema parimaks, kui öelda Kurosawa nimi kellegile, siis vast esimesena seostub see film või kui sa ei tea Kurosawat siis vähemalt sellest filmist oled kuulnud. Sellega on see asi, et paljude jaoks on see aegunud, aga millegipärast mind see ei ole häirinud ja iga vaatamine on omamoodi naudin.

2. Life is Beautiful (Itaalia) - Siinkohal ma arvan, et peaks korra veel vaatama, sest huvitaval kombel kriitikud ei ole selle filmi nii suured fännid ja pigem on see läinud peale rahvale. Aga jälle täpselt minu maitse, sõjafilm kus praktiliselt reaalset sõda ei näidata ja on ülesehitatud emotsioonile ja karakterite arendamisele. Lõpus nutsin ka.

3. Oldboy (Oldeuboy) (L-Korea) - See võiks vabalt essa olla, sitaks vägivalda, sitaks haige teema, sitaks põnev. Natuke Tarantiinolik aga veidi karmim. Min-sik Choid olen näinud kolmes filmis ja kõigis kolmes on ta olnud suurepärane, vapustav näitleja.

4. City of God (Brasiilia) - Sellinne film, mida vast kõik on korra näinud, ise olen mingi 4-5 korda vist vaadanud ja lapsena oli lemmik film, viimase 5 aasta jooksul pole näinud ja võibolla enam nii suur fänn pole, aga emotsiionid olid alati laes seda vaadates.

5. Das Boot (Saksamaa) - Üks paremaid sõjafilme üldse, suutis inimeste tundeid suurepäraselt edasi anda, hirmu tekitamiseks pole vaja näidata reaalset sõda.

6. M (Saksamaa) - 1931, poleks uskunud, et peale Chaplini filmide midagi nii vanast ajast võib meeldida, The Wizard Of Oz ja Casablanca on küll lemmik filmide seas, aga no 10 aastat on suur vahe. Võtan päris kindlasti Langi teised filmid ka ette.

7. Wild Tales (Argentiina) - Suutis räigelt üllatada, olli teistsugune ja omamoodi humoorikas.

8. Elite Squad (Brasiilia) - Põnev, väga põnev ja olin terve film ekraani ette naelutatud. Kriitikutele film pole väga vist meeldinud, ise vaatasin seda suht lapsena, ehk kui enamus eespoololevad on mitu korda üle vaadatud, siis seda peaks veel üle tsekkama, sest kunagi oli mingi ämblikmees ka mu lemmik film. Ehk hetkel võib olla sellinne nostalgia värk.

9. Yojimbo (Jaapan) - Veel Kurosawat ja siint sai alguse ka Leone triloogia, kes ahvis oma esimese kuulsa triloogia filmi Yojimbo pealt. Väidetavalt Kurosawa olevat talle ka kirja saatnud, kus ta olevat filmi kiitnud, "see on suurepärane film, aga see on kahjuks/kuid see on minu film".

10. Amelie (Prantsusmaa) - Mis tabel see on kui Prantsuse filme sees pole. Mul oli lapsena videokasett sellest ja ma arvan, et 10 korda olen seda filmi raudselt vaadanud. Jällegi pole vast 10 aastat seda vaadand, et sellinne nostalgia teema jälle.

11. The Hunt (Taani) Kuigi Bergmani pole veel avastanud, siis skandinaavia on ikka esindatud. Mads Mikkelsen on üks mu lemmik näitlejaid ja see film rabas korralikult. Mõtemapanev teema ja mulle ajas see küll hirmu peale. Sest reaalsuses oleks ilmselt kõik sarnane sellele filmile, kui midagi sellist peaks juhtuma, lapsesuu ei valeta.

12. My Father and My Son (Türgi) - Sellest juba eespool kirjutasin.

13. I Saw the Devil (L-Korea) - Õõvastav, vägivaldne, hirmus.

14. Cinema Paradiso (Itaalia) - Jälle üks armas lugu, kindlasti kurb, aga Itaalia oskab nende emotsioonidega mängida.

15. Dangal (India) - Sest mulle meeldib Aamir Khan ja ma hakkasin nutma ka jälle, neid filme pole palju, mis pisara esile manavad. Üks lemmik spordifilme samuti.

16. Bicycle Thieves (Itaalia) - Miks ma selle nii taha olen pannud, vapustav film, kui võtta filmiajaloo mõttes ja unustada emotsioonid (Emotsioone see film tekitas ka sitaks), siis ilmselt üks paremaid filme läbi aegade. Kõik näitlejad olid amatöörid, sellel ajal valitses suur tööpuudus, ikkagi peale sõda ju ja sellest see film ka räägib. Igastahes Vittorio De Sica oli geenius, peaosaline oli väga närviline ja ei tundnud ennast hästi, kuid De Sica kasutas selle suurepäraselt ära. Ja lõpuks tuli kokku midagi väga siirast.

17. Downfall (Saksamaa) - Nii kuulus film, et pole kommentaare vaja, oli väga hea ka otseloomulikult.

18. The Lives of Others (Saksamaa) - Veidi uuema aja Saksa kinoklassikat, jälle üks filmidest, mida on raske kritiseerida, tegevus toimub ida-Saksamaal, kus teadupärast oli kultuur range järelvalve all.

19. Like Stars on Earth (India) - Väga liigutav film, vist nutsin ka veidi vahepeal.

20. Amores Perros ja La Haine jäävad napilt välja, seega emotsiooni pärast on The Raid: Redemtion (Indoneesia) tabelis, sest see on ebareaalselt kõva action film ja kindlasti üks paremaid mis kunagi näinud. Kuigi pole päris minu žanr.


Saksa 4

Itaalia 3

Brasiilia 2

India 2

Jaapan 2

L-Korea 2

Taani 1

Prantsusmaa 1

Türgi 1

Argentiina 1

Indoneesia 1

[Rohtaed]

Nagu juba mainitud, siis august kujunes filmide vaatamise osas suhteliselt katastroofiliseks, mispärast kaasan ka mõned filmid negatiivse poole pealt. Lisaks reformisin ka enamiku hindeid. (nii et paremad filmid siiski ei jagaks ühte pulka kehvematega) Et anda mingi proportsioon edaspidi pandavate hinnete osas: 10 – täpselt 10; 9 – 40; 8 – 148; 7 – 232; 6 – 169; 5 – 113; 4 – 56; 3 – 17; 2 – 3; 1 – 4.


Hollywood or Bust (1956, Frank Tashlin). Kerge, lõbus. Dean Martin & Jerry Lewis. 6/10
The Silence of the Lambs (1991, Jonathan Demme). Pingeline, kaasahaarav. 7/10
Black Hawk Down (2001, Ridley Scott). Kuigi siin üritatakse kajastatada päriselt juhtunud sündmusi, siis ei suuda film hoiduda asetamast ameeriklasi heroilisesse staatusesse, stiilis "vaprad Ameerika sõdurid päästavad maailma". 5/10
Insomnia (2002, Christopher Nolan). Väga nauditav, aga samas mitte midagi eriliselt meeldejäävat. 7/10
The Village (2004, M. Night Shyamalan). Õudus on vististi enim allakäinud filmižanr. 3/10
Sama režissöör on teinud siiski ka veidi paremaid filme, näiteks The Sixth Sense (1999).

Ja vaatasin üle ka Chaplini City Lights (1931). Aegumatu.


Võimalik, et üks parimaid filmilõppe, mis iial tehtud. Charles Chaplini "City Lights".

[Rohtaed]

Aga Woody Alleni filmidest – viimati on hakanud häirima see pidev korduvus. Ikka samad intriigid, korduvalt. Eredaim näide ehk ongi mitte väga kaua aega tagasi linastunud Café Society, mis tõesti tekitas tunde, et Allenil pole enam midagi uut filmimaailmale pakkuda. Kui aga sellel sajandi keskpärasusest mõnda pärlit otsida, siis Midnight in Paris võiks kahtlemata sellele pretendeerida.
Nii nagu võis korduvuse üle kaevata Alleni filmide puhul, (vähemalt võib kindel olla filmi kvaliteedis, ent ei midagi enamat) võib sama tähelepaneku teha ka Kusturica filmiteoste puhul, kes kipub samuti ennast kordama. Life is a Miracle on film, mille puhul see enim segavaks on osutunud. See siiski ei takista nautimast Kusturica imepärast, ainulaadset maailma.

[mcnamara]

Siin on asjatundjaid, küsin. Kas see võimatult hea näitlejakomboga film on meie kinodesse tulemas? Plaanidest ei paista.

[rainis007]

Julgen soovitada palju tähelepanu saanud filmi The Square (Ruut).

Sai naerda, sai ehmatada, sai mõelda.
Sai takka kiita, sai ebamugavust tunda, sai hukka mõista.

Juhtusin seda väikeses saalis vaatama ja seal oli rahva meeleolu ka üsna hästi tunnetatav. Alguses oli palju naerupahvakuid, siis jäi natukene vaiksemaks. Kui üks kandev stseen galaõhtusöögile lahti lastud metslasega käis jäi saal nii pingsalt vaikseks, et isegi taskuräti põrandale kukkumist oleks kuulda olnud. Vaikus püsis peaaegu filmi lõpuni.

P.S neile kes tahavad sellist lihtsasti hoomatavad hollywood-draamalikku filmi, siis seda ei tasu vaatama minna. Selgitusi ei jagata ja nalju lahti ei räägita.

[Shparkz]

It oli suht igav õudusfilmina. Lihtsalt valju kriiskamisega jumpscared. Selles pole nagu midagi hirmsat. Pettumus.

[Mõnuagent 007]

Vaatasin filmi "Minu näoga onu".
Nägi:
- täiesti alasti Maarja Mitti. Kiidan heaks. Tegu oli mu kooliõega, kes toona oli selline nukitsamehelik vaikne tüdruk, aga nüüd on selline, et jee.
- natuke ka alasti Evelin Võigemasti, aga teda oli juppmaad vähem.
- naerda sai
- tore oli
- veidi tõsine ka
- tore muidu.

[Shparkz]

Mis filmist see on?

[rainis007]

It oli suht igav õudusfilmina. Lihtsalt valju kriiskamisega jumpscared. Selles pole nagu midagi hirmsat. Pettumus.

Ma ei tea, ma vaidleks vastu.

Ainult vaakumis ja õudusfilmina vaadates vb tõesti jäi nõrgaks. Aga see õuduse aspekt oli selles filmis ainult üks osa. Ma ütleks, et see oli sürrealistlik draamafilm ühe deemonist osalisega. Ja sellisena minu meelest väga hea. Ma meeletult nautisin Bill Skarsgård'i versiooni Pennywise'ist. Väga sürr, väga evil ja väga twisted.

Mina annaks filmile tervikuna mingid tugevad 8.75/10

Igastahes piisavalt põnevust tekitav, et kavatsen Kingi 1200 lk romaani ka ette võtta lähitulevikus.

[Mõnuagent 007]

Mis filmist see on?

Fakk, see pask hakkab alati automaatselt tööle.

[Shparkz]

Mul küll ei hakka. Mis browseris sa oled?

Fakk, see pask hakkab alati automaatselt tööle.

[Mõnuagent 007]

Mul küll ei hakka. Mis browseris sa oled?

Firefoxz

[Shparkz]

Veider siis.

[Kenny's Heroes]

8.75/10

Sa kindlasti exceliga ümardasit 2 decimal places. Palju muidu täpselt annaksid, umbes 8.754678204?

[annashetty]

Loomulikult Fight Club -super, see on ka muuseas film ,kelle DVD on yx kõige-kõige terviklikum kooslus.Yhe sarnase -Terminator 2 oma on mul au ka omada.